Viru regi ettekandmine Rakvere Kolmainu kirikus. Foto: Avo Seidelberg (2008)

Regivärsiline rahvalaul Lääne-Virumaal

Kirjeldus

Regivärsiline rahvalaul on Lääne-Virumaal 19.-21. sajandil läbi teinud kogu Eestile iseloomuliku muundumisprotsessi. Selle käigus muutus regilaul maarahva igapäevaelu kõikehaaravast, lahutamatust, aktiivselt ja iseenesestmõistetavalt käibinud elunähtusest teadlikult viljeldavaks kultuurivormiks. Regilaulu omandamine ja edasikandumine ei toimu enam traditsioonilises talupoeglikus miljöös, vaid peamiselt selle teisenenud tasandil. Selle kandjaks ja kujundajaks pole enam talupoeg, vaid reeglina maaintelligents (eeskätt kooliõpetajad, lasteaiakasvatajad, kultuuritöötajad), kes endisaegset regilaulukultuuri kui üht eesti rahvamuusika sümbolit juba teadlikult omandab, edasi annab ja esitab.

Kaasaegne regilaulu kuulajagi on Lääne-Virus muutunud: ta hindab eeskätt regilaulu esteetilist ja kultuuriajaloolist tähendust, mitte aga niivõrd selle varasemat funktsionaalset või mütoloogilist sisu. Traditsiooni teisenedes on välja kujunenud ka uus regilauluharrastajate ja -tarbijate ring: folkloorirühmade liikmete ja nende lähedaste, samuti lasteaia- ja koolilaste, kes puutuvad regilauluga muusikatundides kokku (nt Haljala kool), jaoks on regilaul igapäevaelu loomulik osa.

Regivärsilise rahvalaulu taaselustamine Lääne-Viru maakonna aladel on alates 20. sajandi II poolest olnud otseselt seotud Lahemaa rahvuspargi tegevusega, samuti sellel territooriumil aastatel 1986.-2008. korraldatud rahvusvahelise folkloorifestivali Viru Säru aktiviseeriva mõjuga. Selle tulemusel tekkisid tänini Lääne-Virus regilaulukultuuri sihipäraselt viljelevad ansamblid Lahemaa Rahwamuusikud (1975), Tink-Tingadi (1995) ja Kadrina Kadrid (2002). Kuna nende repertuaar on rõhutatult lokaalne, aitab nende tegevus kohaliku kultuuriidentiteedi hoidmisele ja kujundamisele kaasa.

Ajalooline taust

Lahemaa rahvuspargi territoorium hõlmab kolme kihelkonna – Kuusalu, Kadrina ja Haljala – maid ja külasid. Nagu tõendavad mitmed rahvalaulu-alased väljaanded, sh Vana Kannel III (1938), Vana Kannel VI (1989), Lahemaa vanad laulud (1977), on just Kuusalu-Haljala-Kadrina kant moodustanud ühe rikkaimatest regilaulude piirkondadest Eestis.

Nimetatud kihelkonnad kuuluvad Põhja-Eesti rahvamuusika areaali. Keeleliselt jaguneb Lahemaa ala aga kesk- ja rannikumurde vahel. Sellel on olnud oluline roll kohaliku regivärsilise laulukeele kujunemises. On arvatud, et eesti klassikaline regilaul võis sündida just Põhja-Eestis juba I aastatuhandel e.m.a. Uuemate uuringute järgi kujunes Eestis kolm erinevat värsimõõdulist ala: põhjaeesti, lääne-eesti ja kagueesti. Neist kõige klassikalisema Põhja-Eesti regivärsi tuumalaks on Virumaa. Mainitud murrete eripäradest tingituna on kohalik regilaul säilitanud arhailisema kuju kui mujal Eestis. On võimalik, et Põhja-Eestis tekkisid ka eesti regilaulu vanimad liigid – lõikus- ja kiigelaulud, mitmed mütoloogilised jutustavad laulud jms. Hilisemal Lahemaa alal on fikseeritud kõik Põhja-Eesti regilaulu põhiliigid – töö- ja tavandilaulud (kalendri-, pulma- ja kiigelaulud), jutustavad ja lüürilised laulud, hälli-, laste- ning mängulaulud. Sama kehtib ka Lahemaalt üleskirjutatud põhja-eestiliste lauluviiside kohta. Nende seas moodustavad vanima kihi ühe värsirea pikkused ja kitsa heliulatusega viisid, mida lauldi erinevate tekstidega. Teise kihti kuuluvad arenenumad ehk kahe värsirea pikkused regiviisid.

Traditsioonilise regilaulu kultuur hakkas muutuma ning lõpuks ka hääbuma 19. sajandil, minnes kaasa kogu Eesti ühiskonda, sh muusikatki haaranud uuenduste ning koolihariduse levikuga. Siiski võis veel 1970. aastateni üksikjuhtudel kuulda ka ehedat regilaulu või selle sugemetega, nn siirdevormilist rahvalaulu. Kohalik regilaulukultuur, nagu muugi vanem rahvamuusika, säilis kauem ning paremini, lausa 20. sajandini vaid Kuusalu, Kadrina ja Haljala arhailisema elukorraldusega rannakülades, mis jäid hilisema Lahemaa rahvuspargi piiridesse. 20. sajandi algupoolel kujuneski Lahemaa piirkond folkloristide meelispaigaks, kus tehti rohkesti ka viiside ülestähendusi. Sealsetelt rahvalaulikutelt salvestati regilaulu esitamise endisaegseid mooduseid – vahelduvat laulmist eeslauja ja kooriga (teise inimesega), erilise rütmiga kiigelaulude esitamist ning rohkete viisi varieerimistega soololaulmist jms.

Jätkusuutlikkus

Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja -kandumine

Nii Lahemaa rahvuspargi alal kui ka mujal Lääne-Virumaal (Haljala, Kadrina) ning Ida-Harjumaal (Kuusalu) käibinud regivärsiline rahvalaul on oma traditsioonilisel kujul nüüdseks hääbunud. Kohaliku regilaulupärandi edasikandumine läbi elava, katkematu suulise pärimuse on seetõttu väheusutav. Regilaulu omandamine on tänapäeval võimalik eelkõige n-ö sekundaartraditsiooni tasemel, st arhiividesse talletatud või trükis publitseeritud materjalide, osalt ka helikandjate, vahendusel oma lauluoskust teadlikult ning sihipäraselt arendades. Kuigi regivärsilise rahvalaulu tähendus, funktsioon ja omandamise meetodid on aegade jooksul muutunud, elab see ansambliproovides, muusikatundides, õpitubades, kontserditel ja ka kodudes, kus pärimuse edasiandmine toimub lauldes, siiski edasi.

Regivärsilise rahvalaulu mõistmiseks ja loominguliseks kasutamiseks tuleb tunda ja teadvustada regilaulu käibimise aja sotsiaalkultuurilist tausta. See on ka kohaliku sõnalise ja muusikalise uusloomingu eeltingimuseks.

 

Võimalikud ohud

Võimaliku ohuna võib märkida üldisi tendentse eesti pärimusmuusika harrastuses, mis on tihtilugu suunatud lavalise efekti kiiremale ja kergemale saavutamisele. See omakorda ei soosi kaasaegsele kuulajale raskesti mõistetavate regilaulude esitamist või suunab lauljad ebatraditsiooniliste seadete jms töötluste tegemisele.

Omamoodi ohuks kohalike regilaulurühmade tegevusele võib pidada ka regilaulude esitamise alase motivatsiooni vähenemist seoses folkloorifestivali Viru Säru traditsiooni katkemisega 2008. aastal. Selle festivali üheks väga oluliseks komponendiks oli alates 1997. aastast olnud just kohalik regivärsiline rahvalaul. Regilauluansamblid Tink-Tingadi ja Kadrina Kadrid tekkisid samuti suuresti tänu Viru Särule. Vaatamata korraldajate väsimusest ning vähesest publikuhuvist tingitud Viru Säru kadumisele, tegutsevad ansamblid aktiivselt edasi: nende jaoks on esmatähtis regilaulutraditsiooni eneses kandmine ja hoidmine. Esinemisvõimalusi jagub samuti.

 

Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud

Lahemaa rahvuspargi ala regilaulutraditsiooni hoidmine on jäänud eeskätt regilauluentusiastide endi õlule. Aktiivsemad neist on folkloorirühmade – Lahemaa rahvamuusikute, Tink-Tingadi ja Kadrina Kadride – juhid Viivi Voorand, Kai Tingas ja Kadri Mägi. Nemad panid ligi 650 autorilt laekunud 6500 värsirea põhjal kokku Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud regivärsilise laulu „Viru regi” (2008) koondteksti ja valisid välja laulmiseks sobivad viisid.

Kuni 2008. aastani korraldati regulaarselt folkloorifestivali Viru Säru ettevalmistavaid seminare, kus käsitleti festivali põhiteemaga seotud regivärsilisi rahvalaule. See avardas ja süvendas harrastusrümade juhtide regilaulualaseid teadmisi.

Galerii

Lisainfo

Teised materjalid

Rahvalaulud ja rahvamuusika Virumaal – Ingrid Rüütli artikkel Virumaa rahvalauludest ja rahvamuusikast (2011), kirjutatud Virumaa Instituudi tellimusel.

 

 

Bibliograafia

  • Laugaste, Eduard (koost) 1989. Vana Kannel VI:1-2, Haljala regilaulud. Tallinn: Eesti Raamat.
  • Mirov, Ruth; Rüütel, Ingrid; Tormis, Veljo 1977. Lahemaa vanad laulud. Tallinn: Eesti Raamat.
  • Rüütel, Ingrid 1996. Rahvalaulud ja rahvamuusika Virumaal. – Kalju Saaber (koost). Virumaa: koguteos. [Rakvere]: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus.
  • Rüütel, Ingrid 2001. Ühte käivad meie hääled. II, Eesti rahvalaule Kadrina ja Rakvere kihelkonnast. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
  • Sarv, Mari 2008. Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
  • Tampere, Herbert (toim) 1938. Vana Kannel III, Kuusalu vanad rahvalaulud I. Tallinn: Kultuurikoondis.

 

Seotud sissekanded

Andmed

Sünniaasta: 1975

Hariduskäik
1982 – 1991 Karksi-Nuia Muusikakool, plokkflööt
1993 – 1997 Viljandi Kultuurikolledž, rahvamuusik-pilliõpetaja

 

Lühitutvustus
Kadri Mägi on eelkõige pärimusmuusika ja regilaulu õpetaja. Samas tegeleb ta veel käsitöö, tantsimise, vanamuusika, reisimise ja Waldorf pedagoogikaga.

 

Kontakt

E-post: tuulepillija@gmail.com

 

Kirjeldus

Regilauluansambli Kadrina Kadride juht ja eestlaulja Kadri Mägi on alates Viljandi Kultuurikolledžisse astumisest kuni tänase päevani olnud pärimusmuusikaga tihedalt seotud, seda nii ise erinevates ansamblites lauldes ja pilli mängides kui ka teisi õpetades ning juhendades. Regilauluga puutus Kadri esmakordselt kokku Viljandis rahvamuusikat õppides. Sügavam huvi ja sellealane tegevus algas aga seoses Kadrina Kadride loomisega: proovide läbiviimine, repertuaari otsimine, folkloorialastel koolitustel osalemine, esinemised ja rahvakalendri tähtpäevade tähistamine on osa Kadri igapäevaelust.

Kadri kasutab oma pärimusmuusikaalaseid teadmisi nii koolis, õpetades lastele laulmist ja pillimängu, kui ka Tarvanpää Seltsi pillirühmas ja Virumaa pärimusmuusikaorkestris. Kadri annab oma oskusi edasi ka Rakveres kooskäivas tantsu- ja laulutoas, kus lauldakse regilaule ja õpitakse erinevaid laulmänge ning seltskonnatantse. Kadri sõnul pakub talle rahuldust ja rõõmu eelkõige see, kui ta näeb, et inimestel on tore olla. Musitseerimine ja laulmine tekitab mõnusa koosolemistunde. See on omamoodi teraapia, mis pakub äratundmisrõõmu, suurendab enesekindlust ja esinemisjulgust ning loob uusi huvitavaid inimsuhteid.

 

Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine

Esimesed kokkupuuted rahvamuusika ja -lauluga on pärit lapsepõlvekodust ja vanaemalt. Järgnesid plokkflöödiõpingud Karksi-Nuia muusikakoolis ja mängimine Vello Ainsalu juhendatavas kapellis Lustipill. Kapellis musitseerimise ajal (1988 – 1997) alustas Kadri õpingud Viljandi Kultuurikolledžis. Seal omandas ta edasiseks tööks ja tegevuseks vajalikke teadmisi ning oskuseid, õpetajateks Taavi-Mats Utt, Ülle Jantson, Ants Taul, Raho Langsepp jt. Diplomitöö tegi Kadri teemal „Karksi lauliku Grete Jentsi uuemad rahvalaulud”, juhendajaks Ingrid Rüütel. 1997. – 1999. a astus Kadri ansambli Hõbejõude kooseisus üles Viljandi Pärimusmuusika Festivalil. Alates 2007. aastast on Kadri igal aastal olnud Viljandi Folgi regilaulupesas eestlauljaks.

Heatasemelise õpetuse edasiandmiseks soovib Kadri paremini tundma õppida pärimuskultuuri ja selle eripära, kasutada õigesti oma häält ja seda edasi arendada. Kadri täiendabki end pidevalt, osaledes Rahvakultuuri Keskuse pärimuskultuuri kursustel, Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika õppekava koolitusel, ETNO laagrites, Viru Säru koolitustel jm. Kadri on mitmetel koolitustel – Noorte Moosekantide laagris Häädemeestel, Folgiklubi Kandlekoja kursustel, Rakvere Linna algkooli õpetajate ja Lääne- Viru maakonna lasteaedade õpetajate väikekandlekursustel – ka ise pillimängu ja regilaulu õpetanud.

 

Teadmise, oskuse edasiandmine

Oma teadmisi ja oskusi annab Kadri edasi kogu aeg: koolides, ansamblites, kollektiivides, kursustel ja koolitustel ning lihtsalt igapäevase elu käigus. Kadri puhul võib öelda, et rahvakultuur – pillimäng, laul, tants ja rahvuslik käsitöö – on samaaegselt nii töö kui hobi, tema elulaad. Huvi rahvakultuuri vastu suureneb pidevalt. Pidevalt tekib juurde uusi võimalusi – kollektiive, koolitusi, esinemisi, kus Kadri nõu ja abi ning oskuseid vajatakse. Soove on rohkem kui aega jätkub. Kadri peab oma teadmiste edasiandmist väga vajalikuks, sest pärimuskultuuriga tegelemine aitab jõuda juurteni, kujundada mõttelaadi, väärtushinnanguid ja tõekspidamisi.

 

Avalikkusele suunatud tegevused ja teenused

Esinemine: Üritustel osalejatele, publikule – 1-2 x kuus, erinevate koosseisudega

Konsultatsioon: Õpilastele ja kollektiivide liikmetele – vastavalt vajadusele

Tutvustamine: Tantsu- ja laulutoas – 1 x kuus (okt – mai)

Õpetamine: Õpilastele koolis – iga päev; rühmades, kollektiivides – 2 x kuus

 

Lisainfo

Fotod

 

Bibliograafia

Rüütel, Ingrid 2010. Muutudes endaks jäädes: valik meenutusi, artikleid, uurimusi. Tallinn: TEA.

 

Koostaja: Kadri Mägi (2013)

Andmed

Sünniaasta: 1962
Sünnikoht: Vihula küla

Hariduskäik
1969 – 1972 Vihula algkool
1972 – 1977 Annikvere 8. klassiline kool
1977 – 1981 Tartu Pedagoogiline Kool, muusikaõpetaja
1981 – 1985 Tallinna Pedagoogiline Instituut, kultuuritöötaja, puhkpilliorkestri dirigent, lõpetamata
2004 – 2009 Tallinna Ülikool, haridusteaduste MA, klassiõpetaja

Teenistuskäik
1984 – 1988 Risti kultuurimaja, kunstiline juht, direktor
1988 – 1993 Vihula Kultuurimaja, juhataja
1993 – 1997 Vihula Lasteaed-algkool, õpetaja
1997 – 2012 Vihula Lasteaed-algkool, juhataja
2012 – Haljala Gümnaasium, muusikaõpetaja

 

Lühitutvustus

Kai Tingas on tõeline maa sool: lisaks põhitööle lasteaias ja koolis on ta ka kohaliku kultuuriseltsi juhatuse liige ning paljude ettevõtmiste ellukutsuja, korraldaja. Ta on kolme tütre ema ja ühe lapselapse vanaema.

Kontakt

Maakond: Lääne-Viru maakond
Linn / vald: Vihula vald
Telefon: 56649945
E-post: tingas.tingas@gmail.com

 

Kirjeldus

Regilauluansambel Tink-Tingadi (1995) loomisest peale on Kai elu regilauluga tihedalt seotud olnud. On ta ju nii ansambli ellukutsuja, juhendaja kui ka eestlaulja. Kai kasutab oma pärimusmuusikaalaseid oskusi ja teadmisi nii ansambli juhendamisel kui ka igapäevases töös Vihula lasteaias ja Haljala Gümnaasiumis.

Regilaul ja sellega kaasnev ei ole Kai jaoks töö – see on tema elu loomulik osa, milleta ei kujuta ta end üldse ettegi. Regilaul saadab Kaid kõikjal: kodus, tööl, vabal ajal. Sellega tegelemine annab elule lisaväärtust ning tegijaile eneseväärikust ja väge. Kai sõnul jõuame me kõik kord tagasi algusesse, ükskõik, kui pika tee meist keegi peab eelnevalt läbima. „Pärimuslugu on ainus, mis meile on kaasa antud ja mille mõistmine annab meie elule väärtuse,” on ta veendunud.

 

Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine

Kai sõnul hakkas ta enne laulma kui rääkima. Kai vanaema oli väga hea laulja, esimesed sellealased oskused omandaski ta kodust ja vanaemalt. Tartu Pedagoogilises koolis olid Kai õpetajateks Uno Uiga ja Lennart Jõela, nende juhendatud naiskoor esitas ka rahvalaulu seadeid. Pedagoogilises Instituudis õppides käis Kai õppepraktikat tehes asutustes, ettevõtetes rahvakalendri tähtpäevadega seotud üritusi korraldamas. Risti Kultuurimajas hakkas Kai juhendama naisansamblit, mille repertuaaris olid tavaliste ansamblilaulude kõrval ka seatud rahvalaulud. Ajal, mil Kai lapsed olid väikesed, ei saanud ta ansamblilauluga tegeleda, kuid mõtteist ja südamest ei kadunud soov koos teistega laulda.

Kail on hea meel, et kui järjekordne Viru Säru oli Vihulasse saabumas, suutis ta veenda sõpruskonna naisi, et nad tuleksid vallamajja Igor Tõnuristile ette laulma. Edasine on Kai sõnul tulnud juba kõik loomulikult ja lihtsalt. Tema folkloorialased teadmised ja oskused pärinevad suurelt osalt Viru Säru koolitustelt, kodused raamaturiiulid on täitunud erialase kirjandusega ja mõtteviisiski on toimunud muutused pärimusliku elulaadi suunas. 2009. aastal kaitses Kai Tallinna Ülikoolis magistritöö teemal „Rahvakalendri tähtpäevade tutvustamine erinevates õppetundides algklasside osas”.

Kai suhtleb tihedalt teiste oma maakonna regilauluansamblite ja nende juhtidega. Ühtsustunde tugevnemisele aitas kindlasti kaasa ka Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud regilaulu „Viru Regi” koos kokkuseadmine.

 

Teadmise, oskuse edasiandmine

Kai annab oma teadmisi ja oskusi edasi lasteaias muusikakasvatajana ja koolis õpetajana töötades. See toimub vahetult õppimise käigus ja meeldib lastele väga. Oma tegemistest räägib Kai nii: „Laulame lastega võimalikult palju regilaule, käime marti ja katri jooksmas. Räägime palju rahvakalendrist, tähtpäevadest, esivanemate elust. Käime vanu asju vaatamas, proovime ka ise nendega tööd teha. Püüan kodu ja kodukoha tähtsust võimalikult palju rõhutada.” Kai peab väga oluliseks, et ei katkeks side pärimuskultuuriga ja et lapsed tunnetaksid oma juuri. Kai jätkab: „Mida hakata peale küll selle suure euroseerimisega, kui me ei tea, kust tuleme, kus on meie juured ja millised nad on? Juhan Liiv on asja kenasti paika pannud: „Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta!”” Esivanemate traditsioonide hoidmine algab kodust, nii on Kai lapsed ja lapselaps esimesed, kes tema oskustest ja teadmistest vahetult osa saavad. Pärimuskultuuri endas kandmine ja edasi andmine on Kai jaoks loomulik, see ongi tema eluviis.

 

Avalikkusele suunatud tegevused ja teenused

Esinemine: 1 x kuus fokloorifestivalidel, -päevadel, rahvamajades, lasteaedades, koolides, kirikutes, muuseumides.

Konsultatsioon: Tutvustamine

Õpetamine: Vihula Lasteaia ja Haljala Gümnaasiumi lastele, iga nädal.

 

Lisainfo

Fotod

 

Bibliograafia

  • Rüütel, Ingrid; Tiit, Ene-Margit 2005. Pärimuskultuur Eestis – kellele ja milleks. I osa. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
  • Rüütel, Ingrid; Tiit, Ene-Margit 2006. Pärimuskultuur Eestis – kellele ja milleks. II osa. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

 

Koostaja: Kai Tingas, Pilvi Lepiksoo (2013)

Andmed

Sünniaasta: 1950
Sünnikoht: Karksi-Nuia

 

Hariduskäik
1958-1969 Karksi-Nuia Keskkool
1962-1968 Abja Laste muusikakool, akordion
1969-1973 Tallinna Pedagoogiline Instituut, muusikapedagoog, koorijuht

 

Teenistuskäik
1964-1969 Karksi-Nuia rahvamaja, rahvatantsurühmade saatja
1971-1981 Tallinna 22. Keskkool, pilliõpetaja
1973-1981 Tallinna 7. Keskkool, muusikaõpetaja
1975- 2000 Lahemaa Rahvuspark, Lahemaa Rahvamuusikute kunstiline juht (2000. aastast alates teeb seda tööd tasuta)
1981 – Haljala Gümnaasium, muusikaõpetaja

 

Lühitutvustus

Viivi Voorand on väga mitmekülgne muusik. Nii kaua, kui ta end mäletab, on ta ikka laulda, tantsida ja pilli mängida armastanud. Viivi mängib lõõtsa, torupilli ja kannelt. Eelkõige on ta muusikaõpetaja, selle tööga alustas ta juba Pedagoogilises Instituudis õppimise ajal. 1981. aastast alates töötab ta õpetajana Lääne-Virumaal Haljalas, juhendades ka kooli mudilas-, laste-, poiste- ja neidudekoori, ansambleid ning soliste. Viivi soovib oma õpilastest kasvatada laulupeotraditsiooni jätkajaid. Parimate solistidega on osaletud erinevatel konkurssidel Haljala emadepäeva lauluvõistlusest ja Lahemaa Laululinnust ETV Laulukarussellini välja. Viivi käe all on oma lauljateed alustanud Gerli ja Tanel Padar ning tütar Kadri Voorand.

Muusika loomisega on Viivi sinasõber juba ammustest aegadest. Kuna muusikaõpetajat kummitab pea alati repertuaaripõud, on ta kirjutanud just lastelaule. Viivi esimene laulude kogumik „Päkapikuaja lauluraamat” ilmus 2011. aastal.

2006. aastast alates juhib Viivi maakondlikku muusikaõpetajate ainesektsiooni, 2005. aastast alates kuulub ta Lääne-Viru maakonna esindajana Eesti Muusikaõpetajate Liitu.

 

Kontakt
Nimi: Viivi Voorand
Maakond: Lääne-Viru maakond
Linn / vald: Haljala vald
Telefon: 562114652
E-post: viivi.voorand@gmail.com

 

Kirjeldus

Rahvamuusika ja -laulu juures hoiab Viivi Vooranda eelkõige lugupidamine ja armastus omakultuuri vastu. Kasutades oma folkloorialaseid teadmisi ja oskusi nii Lahemaa Rahwamuusikuid juhendades kui koolis laulutundides ja kooriproovides, annab ta seda suhtumist edasi ka oma õpilastele ja ansambliliikmetele. 2003. aastast alates korraldab Viivi ka Lahemaa Torupillipäevi.

Üheks põnevamaimaks ettevõtmiseks on olnud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud regilaulu “Viru regi” koostamine: 650 inimese poolt saadetud ligikaudu 6000 värsireast tuli 300 parimat välja valida ja kokku seada. Sellele tööle punkti pannes tundis Viivi end lauluisa Kreutzwaldina.

Atesteerimistel on Viivile omistatud kõrgem kategooria folkloori alal. Sihipärase ja tulemusliku loomingulise ja organisatoorse töö eest folklooripärandi hoidmisel ning edasiarendamisel pälvisid Viivi Voorand ja Lahemaa Rahwamuusikud 2002. aastal Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu pärimuskultuuri auhinna. 2000. aastal sai Viivi Haljala valla kultuuripreemia laureaadiks, 2012. aastal valiti ta valla aukodanikuks.

 

Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine

Rahvalaulu ja -muusika juurde sattus Viivi juhuslikult, kui sõbranna kutsus teda 1973. aasta sügisel end „Leegajusele” näitama. Igor Tõnurist pani ta kohe kiigelaulu eest laulma, Viivi „kõva kõri” sobis. Viivi põhjalikumad rahvakultuurialased teadmised ja oskused pärinevadki folklooriansamblist „Leegajus”, mille liige ta oli 1981. aastani.

1975. aasta novembris, kui Lahemaale otsiti regilauluansambli juhti, soovitas Igor Tõnurist Viivit. Sealt algaski tema tänaseni kestev koostöö Lahemaa Rahwamuusikutega. Esimesed kuus aastat sõitis Viivi Tallinnast kaks korda nädalas Lahemaale proove tegema, 1981. aastal otsustas ta pealinna tolmu aga jalgadelt pühkida ja asus elama Haljalasse, kus temast sai sealse keskkooli muusikaõpetaja. Meeldiv õnnestus ühendada kasulikuga: edaspidi on ta oma teadmisi ja oskusi ka koolis rakendanud, tekitades õpilastes huvi pärimuskultuuri ja rahvamuusika vastu.

Viivi Voorand on end folkloorivallas pidevalt täiendanud, läbides nii vastavaid koolitusi kui ka iseseisvalt tööd tehes. Kõige väärtuslikumaks peab ta aga seda, mida ta on õppinud Lahemaa vanadelt inimestelt – laule, tantse ja pillilugusid, teadmisi ning tunnetust.

 

Teadmise, oskuse edasiandmine

Rahvamuusika alaseid teadmisi ja oskusi jagab Viivi eelkõige Lahemaa Rahwamuusikute ja kooliõpilastega, kelles on ta tänu oma professionaalsusele ja heale suhtlemisoskusele suutnud folkloori vastu huvi äratada. Teadmiste edasiandmine toimub ühisüritustel ja ka tundides ning proovides lauldes, mängides, tantsides ja erinevaid rahvapille tutvustades. Koolist on tulnud pidev järelkasv Lahemaa Rahmamuusikute ridadesse. Mitmed neist – Ahti Bachblum, Tanel Padar, Kadri Voorand, Liisi Komp – on omandatud oskusi ka oma edaspidisel muusikuteel kasutanud.

Üheks Lahemaa Rahwamuusikute esinemiste sihtgrupiks on Eestit külastavad välisturistid, selles vallas tehakse koostööd Altja Kõrtsi, Vihula, Palmse ja Sagadi mõisate ning mitmete reisikorraldajatega. Rahwamuusikuid kaasatakse ka rahvusvaheliste nõupidamiste meelelahutusprogrammidesse. Väliskülaliste huvi eesti pärimuskultuuri vastu on siiras ja tagasiside on olnud positiivne.

Oma juurte tundmaõppimist ja teadmiste huvilistele edasiandmist peab Viivi väga oluliseks, sest see annab kindlustunde, võimaldab eristuda muust maailmast ning aitab säilitada sidet esivanematega. “Pärimuskultuur seob meid ühtseks rahvuseks, kellel on oma keel, tavad, kombed, laulud ja tantsud, see aitab meil jääda eestlaseks. Pärimuskultuur on meie visiitkaart,” on Viivi veendunud.

 

Avalikkusele suunatud tegevused ja teenused

Esinemine: Folkloorifestivalidel, jaanituledel, rahvamajades, koolides, Lahemaa mõisates, kõrtsides, laatadel – keskmiselt 25 korda aasta jooksul.

Konsultatsioon: Ansambli liikmetele, muusikaõpetajatele – vastavalt vajadusele, kui nõu ja abi vajatakse.

Tutvustamine: Konverentsidel – paar korda aastas.

Õpetamine: Ansambli liikmetele – 1 x kuus nn suur proov, lisaproovid pilligruppidega vastavalt võimalustele sagedamini, õpilastele vastavalt vajadusele.

 

Lisainfo

Fotod

 

Bibliograafia

  • EE: Eesti Entsüklopeedia. 12, Eesti A-Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.
  • Rüütel, Ingrid; Tiit, Ene-Margit 2005. Pärimuskultuur Eestis – kellele ja milleks. I osa. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
  • Rüütel, Ingrid; Tiit, Ene-Margit 2006. Pärimuskultuur Eestis – kellele ja milleks. II osa. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

 

 

Koostaja: Viivi Voorand (2013)

Andmed

Tegutsemisvorm: mitteametlik
Asutamisaeg: 2002
Töötajate, liikmete ja/või osalejate arv: 8-10

 

Lühitutvustus

Regilauluansambel Kadrina Kadrid ühendab endas eesti rahvakommetest ning regilaulust huvitatud Kadrina kandi naisi. Kadrina rahvamaja ürituste kõrval osaletakse erinevatel folkloorifestivalidel Eestis ja välismaal.
Kadrina Kadridele on omistatud kõrgem kategooria autentse folkloori esitamise alal. Kadrina Kadrid ja Tink-Tingadi on välja andnud ühise CD. Esinemistest olulisem on Kadride jaoks laulmises peituv rõõm ja vägi.

 

Kontakt

Maakond: Lääne-Viru maakond
Linn / vald: Kadrina vald
E-post: tuulepillija@gmail.com
Kontakt: Kadri Mägi (juhendaja)

 

Kirjeldus

Regilauluansambel Kadrina Kadrid ühendab üheksat rahvalauluhuvilist naist vanuses 25-50 aastat. Ametitest on esindatud sekretär, IT spetsialist, keraamik, loodusterapeut, liikumisõpetaja, koduperenaine ja üliõpilane. Kadrina Kadrid laulavad eelkõige paikkondlikke – Lahemaa, Kadrina, Rakvere jt Põhja-Eesti kihelkondade – regilaule. Tegutsetakse Kadrina rahvamaja kollektiivina, seal kohtutakse kord nädalas proovides. Repertuaari saadakse rikkalikest regilaulude väljaannetest, nt Ingrid Rüütli kogumikust „Ühte käivad meie hääled”, aga ka internetist ja teiste rühmade käest.

Kadride eesmärk on mõnusasti koos laulda ja sellest rõõmu tunda, saada tuge igapäevases elus hakkama saamiseks ning viibida toredas seltskonnas. Kadrina Kadride tegevus on oluline eelkõige ansambli liikmetele endile ja nende lähikondsetele, kuid ka kõigile teistele, kes regilaulu vastu huvi tunnevad. Oskusi täiendatakse pidevalt proove tehes ja koolitustel osaledes, abiks ja toeks ikka Igor Tõnurist. Kadrina kihelkonna rahvariidete kõrval kannavad Kadrid ka 19. sajandist pärinevat Simuna ruudulist linast komplekti, mis koosneb kaapotkleidist, pottmütsist ja põllest.

 

Ajalooline taust

Regilauluansambli kokkukutsumise põhjuseks sai Igor Tõnuristi idee korraldada 2002. aasta kevadel Kadrinas Ingrid Rüütli raamatu „Ühte käivad meie hääled II. Eesti rahvalaule Kadrina ja Rakvere kihelkonnast” esitluskontsert. Veebruaris tuli rahvamajja seitse naist, kes olid varem laulnud kooris, kuid leidsid, et see ei ole ikka päris see, millega nad tahaksid tegeleda. Kava koostas Igor Tõnurist, rahvamuusika alase haridusega Kadri Mägi kutsuti juhendajaks ja eeslauljaks. Õppimine läks kergemini kui Kadri julges esialgu loota ja arvata. Kuigi naised ei olnud regilauluga varem kokku puutunud, oli aprilliks toimunud suur areng. Esitlusel esitati lõikus-, pere- ja torupillilaule, kohalike õpetajate naisrühmaga lauldi-mängiti “Nõelamängu” ning “Ristitantsu”.

Kergesti läks ka nimevalik: Igor pakkus ajutiseks nimeks Kadrina Kadrid. Nii oli see esimesel esinemisel ja ka hiljem ei ole olnud põhjust seda muuta. Nimi on väga sobiv – tegutsetakse ju Kadrina Rahvamaja folkloorirühmana, ansambli juhiks ja eeslauljaks Kadri Mägi.
Esitluse edust saadi julgust ja juba juulis käidi koos Kadrina segarühmaga Rootsis Mora kommuunis. Järgmiseks väljakutseks sai 2003. aasta Viru Säru Palmses, kus astuti üles kiige- ja torupillilauludega. Ilumäe kirikus tulid kooslaulmisele rahvapärased „keerutustega” koraaliviisid. Nendega esineti hiljem veel mitmes kirikus. 2003. aastal lindistati Eesti Raadios Maie Orava tantsude kogumiku CD tarvis laul “Kiigele ehtimine”.

Tihedamaks on kujunenud koostöö Tink-Tingadiga, mis sai alguse 2006. aastal Pulmasäru pulmalaulikute vastastikusest sõimlemisest noorpaari eluõnne kindlustamiseks. 2008. aastal anti ühiselt välja ka Virumaa armastuse ja pulmalaulude CD.

2007. aastal astuti üles Viljandi Folgil, 2008. aastal Rahasärul Jänedal. Kolmel korral on osaletud folkloorifestivalil Baltica (2004, 2007, 2010), neist kahel aastal esineti peakontserdil Sakala Kultuurikeskuses ja Estonia Kontserdisaalis.

 

Teadmise, oskuse edasiandmine

Kadrina Kadrid osalevad kohaliku rahvamaja üritustel ja erinevatel folkloorifestivalidel, kontsertreisidel. Festivalidele eelneb põhjalik ettevalmistusperiood, kava koostamine ja ülevaatustel käimine. Tulemused on igati head: Kadrina Kadridele ja nende juhile Kadri Mägile on omistatud kõrgem kategooria autentse folkloori esitamise alal (2004, 2007 ja 2010). Eesti folkloori on käidud tutvustamas ka Leedus, Rootsis ja Venemaal.

Kadripäeva, on see ju nii ansambli kui ka selle juhi nimepäev, on ikka väärikalt pühitsetud. Mitmel aastal on korraldatud kadripäeva tähistamist Kadrina rahvamajas, lasteaias ja koolis.

Tänu Kadrina Kadridele on arenenud simmanite pidamise traditsioon, kaasatakse ka teisi rahvamajade kollektiive ja maakonna folkloorirühmi, kuid ka lihtsalt huvilisi. Rein Sikk on öelnud, et neil on tohutult vedanud, et Kadri Kadrinasse sattus ja Kadrisid õpetama hakkas – see on tõstnud paikkonna inimeste kultuurilist eneseteadvust.

 

Avalikkusele suunatud tegevused ja teenused

Esinemine: Folkloorifestivalidel, rahvamajades, koolides, kirikutes, kõrtsides

Tutvustamine: Kadripäeva kombestiku tutvustamine rahvamajades, koolides, lasteaedades

 

Lisainfo

Fotod

 

Teised materjalid

Kadrina Kadride viisaastak 2002-2007 – Ülevaade Kadrina Kadride tekkeloost ja esimese viie aasta tegevusest.
Autor: Kadri Mägi, 2007.

 

 

Koostaja: Kadri Mägi (2013)

Andmed

Tegutsemisvorm: mitteametlik
Asutamisaeg: 1975
Töötajate, liikmete ja/või osalejate arv: Ansambli töös osalevaid tegevliikmeid 26-40, sõpruskond 120.

 

Lühitutvustus

Lahemaa Rahwamuusikutele on omistatud folkloorirühma kõrgem kategooria. Sihipärase ja tulemusliku loomingulise ja organisatoorse töö eest folklooripärandi hoidmisel ning edasiarendamisel pälvisid Viivi Voorand ja Lahemaa Rahwamuusikud 2002. aastal Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu pärimuskultuuri auhinna.

 

Kontakt

Maakond: Lääne-Viru maakond
Linn / vald: Haljala vald

 

Kirjeldus

Ansambel viljeleb kolme Lahemaa kihelkonna (Kadrina, Kuusalu, Haljala) rahvamuusikat (laul, pillimäng) ja -tantsu ning nn sekundaartraditsiooni – muuseumikogude ja trükiste vahendusel omandatud regilaulu, tantsu, laulumänge, pillilugusid. Lahemaa Rahwamuusikutes on pika tegevusaja jooksul osalenud üle 150 erinevas vanuses inimese. Praegusesse koosseisu kuulub 35 folkloorihuvilist lauljat, pillimängijat ja tantsijat, sh 4 last ning 11 noort. Koos tegutsevad nii vanad kui noored, nüüdseks juba ka erinevad põlvkonnad: emad ja tütred, isad ja pojad. Kord kuus, iga kuu kolmandal pühapäeval on suur proov Haljala Gümnaasiumis. See ei ole aga lihtsalt proov, vaid oodatud pidupäev, sest kokku saab suur sõpruskond.

Rahwamuusikud soovivad pärimuskultuuri ja esivanematega kontaktis olla, sest juured annavad kindlustunde ning võimaldavad ülejäänud maailmast eristuda. Tegevus on suunatud eelkõige ansambli liikmetele, õpilastele (tulevastele liikmetele), nende perekondadele ja sõpruskonnale. Tähtsaks peetakse ka pärimuse tutvustamist välisturistidele ja festivalide ning rahvakalendri tähtpäevade publikule. Aastas on keskmiselt 25 esinemist, osaletud on kõikidel Viru Säru ja Baltica festivalidel Eestis ning folkloorifestivalidel mitmel pool Euroopas.

2003. aastal võtsid Rahwamuusikud enda õlule Lahemaa Torupillipäevade korraldamise, sest ei soovitud, et üks rahvakultuuriüritus jäädavalt kaoks. Torupillipäevad toimuvad üle aasta Palmses ja ka mujal Lahemaal.

 

Ajalooline taust

Lisaks mitmekülgsele loodusele on Lahemaa rikkuseks olnud ka regilaul. Veel 1960. ja 1970. aastatel leidus siinsetes külades inimesi, kes mäletasid neid vanu laule. Lahemaa Rahwamuusikute ansambel sündis regilaulu traditsiooni taaselustamise tuultes, idee tuli tollase Lahemaa rahvuspargi nõukogu liikmelt Veljo Tormiselt. Ansambel alustas tegevust 18. novembril 1975. aastal Lahemaa Rahvuspargi juures. Kuna kohapealt juhendajat võtta ei olnud, pöörduti folklooriansambli „Leegajus” juhi Igor Tõnuristi poole. Viimane soovitas oma ansambli liiget Viivi Voorandit, kel lisaks muusikaõpetaja haridusele olid head folkloorialased teadmised ja kogemused. Naistest koosneva laulurühmaga liitusid pea ka mõned pillimehed oma kandle- ja viiulilugudega. Raamatutest ja muuseumidest leitu kõrval õpiti ka ansambli vanematelt liikmetelt, kogedes nõnda ehedat järjepidevust.

2000. aastast alates tegutsetakse n-ö katuseta, st Lahemaa Rahvuspargi toeta. Tegevusega seotud kulud on suures osas liikmete endi kanda.

 

Teadmise, oskuse edasiandmine

Rahvakultuurialaste teadmiste hoidmine, endas kandmine ja edasiandmine on Lahemaa Rahwamuusikute jaoks igapäevane ja loomulik tegevus, mis on suunatud eelkõige lastele, kellest paljud on koos ansambliga üles kasvanud. Koos tegutsevad nii vanad kui noored, nüüd juba ka mitme pere eri põlvkonnad. Ansambli järelkasv tuleb suurelt osalt Haljala Gümnaasiumist, kus Viivi peab muusikaõpetaja ametit, aga ka sõpruskonna kaudu. Nii mõnigi esinemine, selles kaasalöömine on pealtvaatajais tekitanud soovi ansambliga liituda.

Lahemaa Rahwamuusikute esinemiste üheks sihtgrupiks on Eestit külastavad välisturistid, selles vallas tehakse koostööd Altja kõrtsi ning Vihula, Palmse ja Sagadi mõisatega. Eesti folkloori on tutvustatud ka välisriikides, viimastel aastatel näiteks Helsingis Mardilaadal (2009), festivalil Interfolk Lõuna-Prantsusmaal (2010) ja CIOFF-i maailmafestivalil Koreas (2012).

 

Avalikkusele suunatud tegevused ja teenused

Esinemine: 25 korda aastas

 

Lisainfo

Fotod

 

Teised materjalid

Lahemaa Rahwamuusikud – Ülevaade Lahemaa Rahwamuusikute algusaegadest.
Autor: Viivi Voorand.

 

Bibliograafia

  • Rüütel, Ingrid 2010. Muutudes endaks jääda: valik meenutusi, artikleid, uurimusi. Tallinn: TEA.

 

Internetiallikad

Lahemaa Rahwamuusikute Facebooki lehekülg

 

 

Koostaja: Viivi Voorand (2013)

Andmed

Tegutsemisvorm: MTÜ
Asutamisaeg: 1995
Töötajate, liikmete ja/või osalejate arv: Ansamblil on 6 liiget, ühisüritustel osalevad ka sõbrad ja pereliikmed.

 

Lühitutvustus

Tink-Tingadi ühendab kuut regivärsilise rahvalaulu vastu huvi tundvat Vihula kandi naist vanuses 40 – 53. Ansamblis laulavad õpetajaid, lasteaiakasvataja, kokk, lilleseadja ja Vihula mõisa perenaine. Regilauluansambli katusorganisatsioon on MTÜ Tink-Tingadi. Koos käiakse Vihula koolimajas. Pärimuskultuuri auhinna pälvinud ansambel on välja andnud kaks CD-plaati.

 

Kontakt

Maakond: Lääne-Viru maakond
Linn / vald: Vihula vald
Telefon: 56649945
E-post: tingas.tingas@gmail.com
Kontakt: Kai Tingas (juhendaja)

 

Kirjeldus

Regilauluansambel Tink-Tingadi on kogu oma tegutsemisaja jooksul laulnud Virumaa regivärsilist rahvalaulu. Tink-Tingadi repertuaar koosneb enamasti Haljala kihelkonnast üleskirjutatud lauludest. Regilaul ja sellega seonduv on ansambli liikmete jaoks väga oluline, eelkõige ollakse oma kodukoha patrioodid. Proove tehakse vastavalt vajadusele ja võimalustele keskmiselt kord nädalas. Koos laulmisega tuli ansambliliikmete ellu ka rahvuslik käsitöö: kõik kolm komplekti rahvariideid on naised ise valmis õmmelnud, tikkinud, pilutanud. Hiljem on tehtud ka tellimustöid.

Tihedalt tehakse koostööd Kadrina Kadridega: korraldatakse ühiseid proove ja esinemisi, käiakse festivalidel. Näiteks Paide Ajakeskuses Wittenstein viidi läbi ühine regilauluansamblite kontsert-õpituba, kus lauldi regilaule, tantsiti pärimustantse ja imiteeriti linnulaulu. Viimane suur ühisprojekt oli osalemine V folkloorifestivalil Interfolk in Russia Sankt-Peterburis, kus saadi folkloorse laulu alal hõbediplom.

2008. aastal pälvis Tink-Tingadi järjepideva ja tulemusliku loomingulise tegevuse eest kodukoha pärimuskultuuri traditsioonide hoidmisel ja tutvustamisel Eesti Pärimuskultuuri auhinna ja Vihula valla Aasta tegija tiitli. Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu omistas Tink-Tingadile 2010. ja 2013. aastal folkoorirühma kõrgema kategooria.

 

Ajalooline taust

Regilauluansambel Tink-Tingadi loodi 1995. aasta kevadel, jürikuul, Kai Tingase eestvõttel. Loomiseks andis tõuke folkloorifestivali Viru Säru tulek Vihula mõisa. Tähtis roll Tink-Tingadi kujunemisloos on olnud Viru Säru kunstilisel juhil Igor Tõnuristil, keda võib pidada ansambli vaimseks isaks. Nimi saadi laulumängust „Tink-Tingadi”, kuna sel ajal õpiti oma repertuaari pikimat laulu „Kotkas kaare alt”. Laul on üles kirjutatud Gustav Tingaselt, kes oli Kai Tingase vanavanaisa vennapoeg ja see tinkitamine tundus nimeks väga sobilik.
Juba 1995. aasta suvel esineti Viru Säru avatseremoonial, sellest ajast peale on osaletud kõikidel särudel (1995, 1997, 2000, 2003, 2006, 2008). Üles on astutud ka folkloorifestivalil Baltica (1998, 2001, 2004, 2007, 2010), neist kahel korral peakontserdil, ja festivalil Viljandi Folk (2007).
Aegade jooksul on ansamblis laulnud 16 naist.)

Tink-Tingadi on välja andnud CD-plaadid „Väike tink-tingamise õpetus” (2004) ja „Virumaa armastuse ja pulmalaulud” (2008, koostöös Kadrina Kadridega). Kadrina Kadridega tehakse koos proovi, käisakse koos esinemas.

 

Lisainfo

Fotod

 

 

Koostaja: Kai Tingas, Pilvi Lepiksoo (2013)