Laastukatuse tegemine. Ain Siska uuele palkmajale katust panemas. Foto: Ain Siska erakogu (2005)

Laastukatuste tegemine Vana-Võromaal

Kirjeldus

Katuse katmine puitlaastudega ehk laastukatuse tegemine on üks traditsioonilistest ehitusvõtetest. Laastukatuseid hakati Lõuna-Eesti taluhoonetele panema rohkem kui sada aastat tagasi. See tava on püsinud elujõulisena tänapäevani.

Laastukatuse tegemine on ajamahukas. Töö algab laastupuude varumisega talvel, jätkub laastude löömise, sorteerimise ja koorest puhastamisega kevadel ning lõpeb siis, kui laastud on rida-realt mitmes kihis katuseroovidele löödud ja katusehari kaetud. Katuse vastupidavuse pikendamiseks on mitmesuguseid tarkusi ja nõkse, mida peab juba laastupuude valimisel arvesse võtma. Laastukatuse puhul hinnatakse seda, et see on kohalikust looduslikust materjalist. Sellise katuse parandamine on lihtne. Kui katuse eluiga on läbi, saab vanu laaste ka kergesti utiliseerida, kasutades neid kütteks või pinnasetäiteks.

Eesti taasiseseisvumise järel, kui taludele on tagastatud maad ja metsad, puitmaterjali saab vabalt osta ning traditsioonilised ehitusviisid koguvad taas populaarsust, tehakse jälle laastukatuseid. Neid peetakse ilusateks, vastupidavateks ja palkhoonetele sobivateks. Oluline on ka traditsiooni hoidmine, eelnevate põlvkondade oskuste ja teadmiste silmaspidamine. Vanade hoonete renoveerimisel on katuse katmine laastudega sageli ka ainus võimalik variant, kui hoone vajumise tõttu on sarikad-roovid eri kõrgustel.

Tihti saab katusekatte valikul otsustavaks selle hind. Laastukatuse tegemine võtab aega. Kuid kui laastupuud saab oma metsast ja katuselöömine on selge, on rahakulu väiksem kui nii mõnegi teise katusekatte puhul. Maapered, kes oma eluhooneid tavaliselt ise remondivad, ei jää hätta ka laastukatuse panekuga. Kui nooremad mehed ei ole seda tööd veel teinud, leidub suguvõsas või küla peal ikka mõni asjatundlik mees, kes tuleb appi ja oma teadmised töö käigus edasi annab. Kui isetegemise oskusi ja teadmisi on vähe, saab laastukatuse ka asjatundjatel teha lasta.

Ajalooline taust

Laastukatuste tegemise mood jõudis Lõuna-Eestisse 19. sajandi lõpul, mil ehituses tehti mitmeid uuendusi. Senini levinud õlgkatuste asemel hakati Lõuna-Eestis laialdaselt panema laastukatuseid. Põhjuseks oli nähtavasti katusekatteks sobivate rukkiõlgede kadumine, sest viljamajanduses kasutusse tulnud rehepeksumasinatest läbikäinud õled ei sobinud selleks enam. Katuseid hakati katma laastude, kisk- või saelaudadega.

Kanepi kihelkonda olevat laastukatuse moe toonud Märt Mitt, kes pidas Valgjärve vallas Kiltre talu. 1871. aastal käis ta Soomes põllunduslikul ekskursioonil. Seal nähtud laastukatuste eeskujul vahetas ta ka oma talus õlgkatused välja ning soovitas seda teistelegi.

Esmalt tehti laastud käsitsi kirve ja liimeistri abil laastupakkudest laaste (pilpaid) kiskudes. Käsitsi tõmmatud laastudel jäid puukiud terveks ja laast pidas hilisemate, laastumasinaga lõigatud laastudega võrreldes kauem vastu. XIX sajandi lõpul võeti kasutusele suure höövli moodi agregaadid, mida sai hobujõul tööle panna. Seega ei kulunud laastude löömiseks enam nii palju aega kui käsitsi töö puhul. Mõni aastakümme hiljem töötasid laastumasinad vesiveskite juures vee jõul. Neid seadmeid on ajapikku vastavalt ajastu võimalustele täiustatud: laastumasinaid on sätitud töötama traktorite mootorijõudu kasutades, tänapäeval pannakse laastumasin tööle elektrimootori abil.

1922. ja 1934. aasta rahvaloenduse andmetel olid laastud Lõuna-Eesti peamine katusematerjal, mujal Eestis olid ligi pooled hooned laastukatustega kaetud. Laastukatuste tegemine oli Lõuna-Eestis levinud ka piirkonna metsarohkuse tõttu. Kui talumehel oli oma mets, kust ta sai ehituseks ja tarbeks puid võtta, olenes hoonete uuendamine ja remont põhiliselt oma tööjõust.

Laastukatuste tegemine, nagu hoonete ehitamine üldse, muutus nõukogude ajal keeruliseks. Pärast sõda oli puudus peaaegu kõikidest ehitusmaterjalidest. Suurem osa maast ja varadest riigistati, ehitamiseks tarvilikku jagati lubade ja järjekordade alusel. Maaelamiste ehitust hakati riiklikult soodustama alates 1957. aastast, mil majandeile pandi kohustus aidata kolhoosnikel majaehituseks ehitusmaterjali hankida. Enamasti ei olnud maainimestel uue elamu ehitamiseks aga vahendeid. 1960ndatel aastatel karmistus eraisikute elamuehituses kontroll ehitusjoonistest kinnipidamise asjus. Soovitati lähtuda tüüpprojektidest, mille puhul olid ka kasutatavad materjalid ette antud. Tarvitusele tuli eterniit, mis sai ka maaehituses valdavaks katusekattematerjaliks.

Laastukatuste tegemine oli nõukogude ajal väga keeruline, sest metsamaterjali saamiseks tuli omandada vastav luba. Kõrgekvaliteedilise puidu tarvis aga üldiselt eraisikutele lube ei antud. Kolhoosi metsadest oli vajalikku puitu lihtsam saada, see sõltus aga juhtkonna vastutulelikkusest. Nii kaetigi lagunema hakanud laastukatused nõukogude ajal eterniidiga, mis oli sel ajal peaaegu ainus kättesaadav materjal. See päästis palju ehitisi hävinemisest. Praegugi näeb Võrumaal taluhoonetel eterniitkatuseid, mille all on vana laastukatus.

Jätkusuutlikkus

Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja -kandumine

Elu- ja majapidamishoonete ehitamine ja remont on maal elavate inimeste jaoks olnud töö, mida on võimaluse korral tehtud oma pere ja sugulaste kaasabil. Sellealased oskused, teadmised ning asjakohased kombed omandatakse lapsepõlves nende tegemiste keskel olles või hiljem mõnes töös kaasa lüües.
Ehkki nõukogude ajal pandi laastukatust harva, on praeguses vanemate keskealiste põlvkonnas siiski omajagu mehi, kes on seda tööd kunagi teinud. Uusi laastukatuseid näeb nii elumajadel kui ka saunadel ja aitadel, enamasti on need vanadel renoveeritud palkhoonetel.

Laastukatuse panemise oskust on tänapäeval võimalik omandada näiteks traditsioonilise ehitusega tegelevasse ettevõttesse õpipoisiks minnes. Nõudlus laastukatuse panijate järele on olemas. Palju laastukatuseid tehakse tellimustööna turismi ja puhkusega seotud ehitistele Sageli soovivad ka suvekodude omanikud vanu hooneid looduslähedaselt renoveerida ning laastukatuseid taastada.

 

Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud

Laastukatuse tegemise oskuste meeldetuletamisel ning uuesti kasutuselevõtul on peale peretraditsioonide edasiandmise oluline ka meistrimeeste väljaõpetamine. Aastakümneid ei olnud võimalust laastukatuseid panna ning meistreid, kes tellimustööna katuseid tegid, oli väga vähe.

Traditsioonilise ehituse alane süsteemne õpe on alles kujunemas. Esimene võimalus tekkis Räpinas tegutsenud metsakoolis, kus Ragner Lõbu alustas 1994. aastal palkmaja ehituse kursusi. Kool suleti metsandusreformide käigus 1998. aasta lõpus. Samal aastal alustas tegevust ehituspärandi hoidmisele, taastamisele ja edasiandmisele-õpetamisele pühendunud MTÜ Vanaajamaja. Eesti Maaülikoolis on alates 2000. aastast vabaainena õppekavas palkmajaehituse kursus, õpetajaks suurte kogemustega praktik, metsateaduste magister Andres Uus. 2006. aastast alates saab traditsioonilisi ehitusviise-töövõtteid omandada Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse erialal. Kooli lõpetanutest on loota noori ettevõtlikke asjatundjaid, kes viivad pärimuslikke ehitusalaseid teadmisi edasi ja jagavad neid ka teistega.

Laastude löömine laastumasinaga
Meister Trolla Jaan lööb laastumasinaga laaste.
Lõik saatest "Eloline". ERR 2005.

Laastukatuse panek
Laastude löömine katusele. Töö juures kõneleb Trolla Eino.
Lõik saatest "Eloline". ERR 2005.

Laastukatuse nurga keeramine
Meister katab laastudega keerukamaid kohti kelpkatusel.
Lõik saatest "Eloline". ERR 2005.

 

Teised materjalid

Laastukatus – Andres Uus (2001) kirjutab laastukatusest ja katuselaastude löömisest, Ehitaja 7-8, 42-44.

Lisainfo

Bibliograafia

  • Aigro, Ilse 2010. „Aeg atra seada.“ Mart (Märt) Mitt. (31. (19.) X 1833 – 25. (12.) VII 1912. – www.geni.com. URL: http://www.geni.com/people/Mart-M%C3%A4rt-Mitt/6000000004303122083. [Külastatud: november 2011]
  • Saar, Evar 2003. Lastukatus – midä peremiis´pidänüq tiidmä. – Mariko Faster (koost) Võro-Seto tähtraamat 2004. Võro: Võro Selts VKKF, 77-82.
  • Tihase, Karl 2007 (1974). Eesti talurahvaarhitektuur. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, 79-80.
  • Viires, Ants 2006 (1960). Eesti rahvapärane puutööndus: ajalooline ülevaade. Tallinn: Ilo, 174-176.

 

 

Internetiallikad

MTÜ Vanajamaja – MTÜ Vanajamaja tegeleb Lõuna-Eesti taluarhitektuuri uurimise, talletamise, taastamise ning õpetamisega. Kodulehe kaudu saab küsida pärandehituse alast nõu. Sealt leiab nii usaldusväärsete meistrite kontakte kui ka teavet koolituste ja uuringute kohta.

FIE Jüri Metsalu ettevõtte koduleht – Jüri Metstalu teeb laastukatuseid ning ehitab ja remondib palkmaju. Tema tööplats asub Põlva maakonnas Karilatsis. Lehel on meistrimehe lugu ja pilte tema tehtud töödest.

OÜ Amain Ehitus – Rõuge valla ettevõtja Ain Siska tegeleb palkhoonete ehitamise, renoveerimise ja laastukatuste panekuga. Kodulehelt leiab praktilist teavet katuselaastude ja katuselöömise kohta.

 

Seotud sissekanded

Andmed

Tegutsemisvorm: MTÜ
Asutamisaeg: 1998
Töötajate, liikmete ja/või osalejate arv: MTÜ Vanaajamajal on kümmekond liiget, neist kuus on ühingu tegevusega tihedamalt seotud.

Lühitutvustus

MTÜ Vanaajamaja tegeleb Lõuna-Eesti taluarhitektuuri uurimise, talletamise, õpetamise ning populariseerimisega. Kohalike looduslike ehitusmaterjalide kasutamisel põhinevaid teadmisi ja oskusi annavad ühingu ümber koondunud meistrid huvilistele edasi nii igapäevase töö käigus kui ka koolitustel ning õppepäevadel. Vanaajamaja nõustab ka vanade hoonete taastamisele mõtlevaid majaomanikke.

 

Kontakt

Maakond: Põlva maakond
Linn / vald: Mooste vald
Postiaadress: Laanemäe talu, Kauksi küla, Mooste vald, 64617, Põlva maakond
Telefon: 56691553
Kodulehekülg: http://www.vanaajamaja.ee
E-post: info@vanaajamaja.ee
Kontakt: Ragner Lõbu (juhatuse liige)

 

Kirjeldus

MTÜ Vanaajamaja on üle kümne aasta tegelenud Lõuna-Eesti taluarhitektuuri uurimise, talletamise, taastamise ja õpetamisega. Algselt oli organisatsiooni eesmärk Eesti algupärase palkehituspärandi tundmaõppimine ja elavdamine. Tänaseks on Vanaajamaja siht laiemalt traditsiooniliste ehitusviiside õpetamine ja populariseerimine. Ühingu liikmed on pikka aega uurinud ja praktikas läbi proovinud erinevaid palkhoonete ehitamise ja korrastamise võtteid ning viise. Kohalike looduslike ehitusmaterjalide kasutamisel põhinevaid traditsioonipõhiseid teadmisi ja oskusi annavad ühingu ümber koondunud meistrid huvilistele edasi nii igapäevase töö käigus kui ka koolitustel ning õppepäevadel. Vanaajamaja tegeleb ka nõustamistööga, hinnates palkehitiste seisukorda ja pakkudes välja võimalikke renoveerimislahendusi.

 

Ajalooline taust

MTÜ Vanajamaja asutasid 1998. aastal kaks noort metsandusharidusega meest: Andres Uus ja Ragner Lõbu. Räpinas tegutses sel ajal Metsakool, kus plaaniti soomlaste eeskujul õpetada kohalikul traditsioonil põhinevat palgitööd ja palkhoonete ehitamist. Siit sündiski idee luua mittetulundusühing, eesmärgiga talletada ja vahendada kogukonnale Kagu-Eesti piirkonnale omast ehituspärandit.

Vanaajamaja liikmed peavad sidet vanemate ehitusmeistritega ja on uurinud traditsioonilisi töövõtteid ning sellekohast pärimuslikku teadmist. Kogutu põhjal on nad püstitanud palkhooneid, koostanud õppematerjale ning andud ehitamise ja renoveerimise alastel kursustel oma oskusi ka teistele edasi. 2005.-2006. aastatel hakati Põlva maavalitsuse toel kohalikele elanikele palkehitiste taastamise ja korrastamise alast nõu andma. Need soovitused on taluhoonete renoveerimisele mõtlevatele majaomanikele väga vajalikud. Erinevate rahastuste toel toimib nõustamistegevus tänaseni. Aastas otsib Vanaajamaja meistrite käest abi keskeltläbi 80-100 inimest ligkaudu 300 hoonega.

Viimastel aastatel on Vanaajamaja oma tegevust ja pädevusi laiendanud ka teistesse traditsioonilise ehituse harudesse, nagu savi- ja maakiviehitised, puitkatused ning puitdetailide renoveerimine. Ühing on sõlminud kontaktid usaldusväärsete ehitusmeistritega, kelle töid ja teenuseid võib julgelt soovitada (andmed leiab Vanaajamaja kodulehelt meistrite andmebaasist).
Seni on traditsioonilise ehituse koolitused ja nõustamine toimunud pigem projekti korras. Olukorra
parandamiseks on Vanaajamaja võtnud käsile traditsioonilise ehituse koolituskeskuse rajamise Mooste mõisakompleksi.

 

Teadmise, oskuse edasiandmine

Kohalike inimeste huvi traditsiooniliste materjalide ja ehitusvõtete vastu on suur, sest Kagu-Eestis on palkehitised väga levinud. Enamik siinsetest taluhoonetest on laastukatustega palkehitised, mis vajavad ajapikku kohendamist ja uuendamist. Tihti soovitakse ise vana tava järgi hooneid korrastada või ka uusi ehitada, kuid selleks vajalikud teadmised ning ettevõtlikkus on viimaste põlvkondade jooksul kadunud.

Koolitustega loodab Vanaajamaja meeskond majaomanikesse süstida nii julgust ja indu ise oma
palkhoone taastamisel käed külge lüüa kui ka oskust ehitajalt parimat lahendust küsida. Praktilistel koolitustel õpitakse põhiliselt vanu hooneid taastama ja parandama, kuid spetsialistidelt saavad nõu ja abi ka need, kes soovivad ehitada traditsioonilisel viisil uue maja. Õppepäevadel võib oma käega proovida nii palgi varamist, tappide tegemist, salapulkade panekut, seina ehitamist, (laastu)katuse panemist jpm. Väga nõutud on kursus, kus antakse näpunäiteid vana palkhoone soojustamiseks. Kuigi nõudlus kursuste järele on väga suur, ei ole neid võimalik tihedamini korraldada. Ühelt poolt ei ole lihtne leida kursuse jaoks kohaseid ruume või sobivas etapis ehitusi. Teisalt nõuab praktilise töö korraldamine nii aega kui ka rahalisi vahendeid. Enamasti on kursuste tegemiseks tarvis otsida rahalist tuge, sest kõikide kulude kandmine ei ole suurele osale traditsioonilise ehituse huvilistele jõukohane.

 

Avalikkusele suunatud tegevused ja teenused

Konsultatsioon: Lõuna-Eesti vanade palkehitiste omanikud saavad küsida hoonete taastamistööde planeerimise alast nõu. Jooksvalt, kokkuleppel.

Tutvustamine: Traditsiooniliste ehituste teemaline info, loengud, esinemised messidel ja töötubades jm. Vastavalt soovidele ja võimalustele.

Õpetamine: Kohalikest ehitustavadest huvitatud inimesed, ka palkehituse alal ettevõtlusega alustada soovijad. Pikemad kursused paar korda aastas.

 

Lisainfo

Video

Talumajade renoveerimisest
Vanade Eesti taluhoonete renoveerimisest kõneleb MTÜ Vanaajamaja looja Andres Uus. Videolõik Kanal 2 teleprogrammi Kodusaatest, 21.11.2009.
Autor: Kodusaade OÜ.

 

Teised materjalid

Vanaajamaja nõustamistegevus – Valik kohalikus meedias ilmunud artikleid, mis kajastavad MTÜ Vanaajamaja nõustamistegevust.

 

Bibliograafia

  • Uus, Andres; Lõbu, Ragner 2007. Soovitused käsitööna palkmaja ehituseks: käsiraamat palkmajaehitajale ja huvilisele. Vanaajamaja.

 

Internetiallikad

Vanaajamaja koduleht – MTÜ koduleht jagatab infot erinevate traditsiooniliste ehitustööde kohta. Meistrite kontaktid ning nõustamiseks registreerumine.

Räpinas on sajad mehed õppinud palkmaja käsitsi valmistama. – MTÜ Vanaajamaja meistrite tegevusest palkehitustraditsiooni uurijate ja jätkajatena kirjutab Kadri Pulk, Eesti Päevaleht, 26.09.2007.

Räpinas tutvustati vanade hoonete palkide vahetuse kunsti. – Vanade hoonete renoveerimisest kõneldi õppepäeval. Näpunäiteid ja põhitõdesid kajastab Vidrik Võsoberg, Lõunaleht, 17.04.2010.

 

Koostaja: Külli Eichenbam (2012)

Andmed

Sünniaasta: 1983
Sünnikoht: Võrumaa, Rõuge vald, Roobi küla

Hariduskäik
Eesti Maaülikool, maaehitus, tehnikateaduste magister 2009

Teenistuskäik
2001. a. rajas oma koju Teelahkme tallu metsapuude taimla
2007. a. alates ehitusega tegelev ettevõtja, Amain Ehitus OÜ

 

Lühitutvustus

Traditsioonilise ehituse alaseid põhjalikke teadmisi ja oskusi kasutades püstitab Ain Siska nii uusi palkmaju kui taastab vanu puit-, kivi- ja savihooneid. Ehitusmeister tegeleb ka katuselaastude valmistamise ja laastukatuste paigaldamisega.

 

Kontakt

Maakond: Võru maakond
Linn / vald: Rõuge vald
Postiaadress: Roobi küla Rõuge vald 66279 Võrumaa
Telefon: 53481435
Kodulehekülg: www.amain.ee
E-post: amain@amain.ee

 

Kirjeldus

Ain on meistrimees, kes ehitab uusi maju, korrastab vanu ja juhib ka oma ettevõtet. Üheks tööks, millega ta on palju kokku puutunud, on laastukatuste panemine. Ehitustööga tegeleb Ain igapäevaselt, see toob ta perele leiva lauale. Aja jooksul on tööde maht kasvanud vundamentidest katusteni. Aastatega on vanade palk-, savi- ja kivihoonete taastamises ning uute puitehitiste püstitamises omandatud palju teoreetilisi ja praktilisi kogemusi. Iga uue tööga tuleb oskusi juurde. Ülikoolist saadud põhjalikud teadmised ehitusfüüsikast ja erinevatest ehituskonstruktsioonidest on muutnud arusaamad ehitusest ning kõige sellega seonduvast paindlikuks ja iseenesestmõistetavaks. Päevast päeva tuleb lahendada ülesandeid, mis on seotud uue ja vana sobitamisega tellija soovidega. Kaunid, praktilised ja keskkonnasõbralikud lahendused annavad jõudu edasi areneda ning veelgi väljakutsuvamaid töid käsile võtta. Amin Ehitus OÜ kollektiiv on nooruslik ja arenguvõimeline: kutsekooli lõpetanud töötajate hea ehitusalane ettevalmistus tuleb asjale ainult kasuks.

 

Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine

“Minu esimene laastukatuse löömine oli siis, kui olin alles paariteistkümne aastane poisike. Kodutalus oli vaja ühel kuuril katus peale saada. 17-aastasena teenisin sama tööga juba suvel kooliraha.” Nii algas meistri sõnul tema tee selles vallas. Ehitusalased teadmised on Ain omandanud töötegemise käigus järk-järgult. Lapsena meisterdas ta jänestele puure, poisikesena ronis laastukatuseid toksima. Sealt edasi tulid juba hoonete taastamised – kahjustunud sarikate või seinapalkide väljavahetamised – ja nõnda aina keerukamad ning suuremad tööd. Tänaseks on Ainil kogemusi nii palk-, savi- ja kivihoonete renoveerimise kui ka uute palkmajade ehitamisega. Viimaste puhul tuleb kõik küsimused ruumipaigutusest siseviimistluseni ise lahendada. Ain arvab, et kõikide oskuste kiire kättetuleku juures on olnud tähtis osa koolis omandatud teoreetilistel teadmistel – kui kõik ehituse etapid on eelnevalt teada, on ka terviku nägemine olemas. Kui asjade käik enne tööriistade kättevõtmist mõttes lõpuni läbi mõelda ja paberile panna, sujub ka töötegemine paremini.

Laastukatuse löömise põhilised teadmised on Ain saanud vanalt Haajamaa sepalt Trolla Jaanilt. Kui teadmistest puudu tuleb, on Ain julge küsima ja uurima, sest tänapäeval on ehituses materjale ja lahendusi palju ning veelgi rohkem on ka eksimise võimalusi.

 

Teadmise, oskuse edasiandmine

Aini ettevõttes on olnud praktikante Vana-Antsla Kutsekeskkoolist, Tartu Kutsehariduskeskusest ning Paide Kutsekeskkoolist. Õpetussõnu on jagatud nii mõnel ehitusel katust lüües kui ka näidis-katustel. Näiteks 2011. aasta kevadel toimunud Kalamaja päevadel õpetas Ain koos oma käealustega katuse tegemist otse Tallinna tänavail. Enamik teadmisi ja oskusi tuleb praktikantidele siiski edasi anda töö käigus. Ehituses algabki praktiseerimine tihtilugu töö enda tegemise harjutamisega ning alles siis jõutakse ehitusmeistrile omase ettenägeliku mõtlemiseni.

Aini meelest on oluline anda noortele ja algajatele edasi teadmisi ehitusest ja selle erinevatest tehnikatest, võtetest ja etappidest, et tervikpildi mõistmine tuleks võimalikult kiiresti. Kuigi ehitaja ametinimetus kipub praegusajal rohkem sõimusõna olema, arvab Ain, et tegelikult on korralikke ehitusmeistreid alati vähe ja küllap ajad muutuvad.

 

Avalikkusele suunatud tegevused ja teenused

Konsultatsioon: Jagab kohapeal või oma ettevõttes nõuandeid soovijatele, et leida ka uusi kliente.
Müük: Müüb oma ettevõttes nii katuselaaste kui ka katuste katmise teenust.
Tootmine/valmistamine: Toodab soovijatele oma tööplatsil katuselaaste.
Õpetamine: Õpetab praktikante ning uusi töötajaid oma ettevõttes.

 

Lisainfo

Fotod

 

Internetiallikad

Amain Ehitus OÜ – Ain Siska ettevõtte koduleht. Laastukatuse tegemise põhitõed: puidu valik, laastu löömine ja katuse pealepanek. Rikkalik pildigalerii.

 

Koostaja: Külli Eichenbam (2012)

Andmed

Sünniaasta: 1959
Sünnikoht: Alutaguse

Hariduskäik
Tartu Ülikool, ajalugu, 1982
Räpina, kaasaegne palkmajaehitus, 2001

Teenistuskäik
Põlvamaa Talurahvamuuseum, 1982-1992
Ettevõtja traditsiooniliste palkehitiste alal, alates 2001

 

Lühitutvustus

Jüri Metsalu on traditsioonilise palkehituse asjatundja. Pikaajaliste kogemustega ehitusmeistrina on ta vilunud nii palkmajade ehitamises kui ka vanade hoonete uuele elule aitamises. Laastukatuste tegemine ja katuselaastude löömine on igapäevase ehitustöö üks osa.

 

Kontakt

Maakond: Põlva maakond
Linn / vald: Kõlleste vald
Postiaadress: Puusaare talu, Karilatsi küla, Kõlleste vald, 63505, Põlva maakond
Telefon: 5284514
Kodulehekülg: http://www.puuhull.ee
E-post: jyri.metsalu@gmail.com

 

Kirjeldus

Jüri on puutöömees, kes ehitab palkidest uusi hooneid, taastab ja korrastab vanu palkmaju ning oskab katuseid laastudega katta – seda kõike nõnda, nagu Lõuna-Eestis tavaks on olnud. Jüri teab, mida on vaja teha, et katus oleks ilus ja vastupidav: tuleb osata laastupuid valida ja teada, kuidas pakkudest laaste lõigata. Kui katuse pealepanekuks läheb, peab roovitus olema paraja sammuga. Omad nipid on ka laastude katusele kinnilöömisel. Omanikele tuleb samuti anda õpetussõnu, kuidas katuse eest edaspidi hoolt kanda.

Palkhoonete ehitamine ja taastamine on üle kümne aasta olnud Jüri igapäevane töö. Jüri arvates on puit suurepärane ehitusmaterjal, mida on kerge töödelda. Pealegi on puu lihtsalt ilus, vananeb kaunilt ja võrreldes inimeaga on ta igavene.

 

Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine

Esimesed laastukatused pani Jüri Põlva Talurahvamuuseumis 1986.-1987. aastal, saades aida katust vahetades ning paarile vanale palkhoonele uut katust lüües selles töös esimesed kogemused. Laastude katusele löömist õpetas muuseumi töömees Harri Banhard, kelle isa oli Haanjas laastumeister olnud. Pealtnäha paistab see lihtne, kuid kogu asja olemus ilmneb tasahaaval töö käigus. Peab mõistma, kuidas hakkavad laastud vettpidava katusena toimima, ning oskama neid üksteise peale ning kõrvale sobitada. Mõned asjad tuleb ka ise välja mõelda. Jüri ütlebki end olevat iseõppija – käib ringi lahtiste silmadega, õpib oma ja teiste vigadest. Lisaks laastukatuste tegemisele on Jüri õppinud ka palkhoonete ehitamist, alustades muuseumi jaoks ostetud vana rehetare lahtivõtmisest ja uuesti kokkupanemisest. Hiljem tuli üles ehitada ka suitsusaun ja siis tekkis tahtmine juba enda isiklik palkmaja üles raiuda. Ettevõtjaks hakkamiseks tuli aga veel paljutki omandada: töötada puidufirmas, saada metsatöö kogemus, õppida mootorsae käsitsemist, käia palkmajade ehitamise kursustel. Jüri ostis laastumasina ja tegi ka selle töö oma vigade ja tähelepanekute järgi endale selgeks. Laastukatuste panemise käigus on Jüri samuti erinevaid lahendusi välja mõelnud.

 

Teadmise, oskuse edasiandmine

Jüri on oma teadmisi peamiselt töö käigus edasi andnud. Katuse löömist ja nurga pööramist õpetab ta huvilistele konkreetsetel objektidel, kus parasjagu töö pooleli on. Laastumasinal töötama on Jüri käe alla õppinud neli meest. Laastukatuse panekut on tulnud pidevalt laastuostjatele seletada ja anda neile kaasa roovimise skeeme. Palgitööd – nii palgi tahumist kui ka sarikate tegemist – on oma ettevõtte töömeestele tulnud samuti õpetada. Oma teadmiste edasiandmist peab Jüri oluliseks ja töö pakub selleks talle küllalt võimalusi.

 

Avalikkusele suunatud tegevused ja teenused

Konsultatsioon: Laastukatuse soovijad võivad Karilatsis, Jüri ettevõtte tööplatsil küsida nõu laastude löömise ja katuse katmise asjus. Aeg tuleks enne kokku leppida.
Müük: Katuse katmise tööd saab tellida aastaringselt. Laastuhooaeg kestab aprillist novembrini, sel ajal saab laaste osta.
Tootmine/valmistamine: Ettevõtte töötab Karilatsis aastaringselt. Laaste ja katuse katmise töid saavad soovijad pidevalt tellida. Laastukatuseid ei paigaldata talvekuudel, laaste lüüakse aprillist novembrini.
Õpetamine: Laastude katusele löömist saab õppida konkreetsel ehitusobjektil, kus parasjagu laastukatuse panek käsil on, ja Jüri ettevõtte tööplatsil. Soovist tuleks aegsasti teada anda.

 

Lisainfo

Bibliograafia

Määrits, Mati, 2011. Uusim suitsusaun valmis Karilatsis. – Koit, 24.11.

 

Internetiallikad

Puuhull – FIE Jüri Metsalu ettevõtte koduleht. Valik pilte Jüri tehtud laastukatustest ning teistest palgitöödest.

Intervjuu Jüri Metsaluga – MTÜ Vanaajamaja tegi 1998. aastal uurimistöö palkmajaehitusest, selle raames kõneldi ka Jüri Metsaluga laastukatuste paneku teemal. Intervjuu kokkuvõte.

 

Koostaja: Külli Eichenbam (2012)