Silvi on toitlustusvaldkonna õpetaja kutsekoolis ja tema hobiks on isiklik talumajapidamine. Ta oskab teha traditsioonilisi talusööke, sh ka sõira. Silvi peab lugu traditsioonilistest toiduvalmistamise viisidest. Põhilise tooraine (sealiha, piim, koor, või, munad, köögiviljad) toiduks kasvatab ja toodab ise.

Mille poolest on sõira tegemine Silvi jaoks oluline, ütleb Silvi ise: "Sõir tuli minu ellu siis kui kadusid piimäpuki', see tähendab ühelehmapidajad ei saanud enam piima piimakombinaatidesse müüa. Selline muudatus sundis otsima lahendusi ja pöörduma esivanemate toiduvalmistamise viiside juurde. Teine oluline põhjus on naturaalse toidu puhas maitse, see on nauding, mille nimel tasub pingutada. Tähtis on kindlasti see moment, et minu kolm last on õppinud hindama sõira ja kasutama sõira teiste toitude valmistamisel. Positiivse „laengu" saan kindlasti koolist kui õpilased on avastanud, et lisaks burgeritele ja muule sellisele on lihtsast ja kohalikust toorainest võimalik valmistada hõrgutavaid roogasid."

Sõira ja söögialaseid teadmisi jagab Silvi koolis õppuritele, korraldab täiskasvanutele toiduvalmistamise kursusi sh pärandtoiduga seonduvaid koolitusi. Perele ja külalistele pakub ikka ehedat talutoitu. Toiduvalmistamise õpetamine on tema töö ja hobi.

Sõira tegemise õppis selgeks emalt, kes omakorda oma emalt. Ema tegi sõira harva, sest tal polnud töölkäimise ja talutööde kõrvalt kuigi palju aega mõelda söögitegemise peale. Talutoidu tegemise oskus on tulnud kaasa „emapiimaga".

Silvi: "Koolis õppisin söökla- ja restoranitoite ning üksikuid enamlevinud Eesti rahvuskööki kuuluvaid toite. Eesti taasiseseisvumine tõi kaasa „uued tuuled" toitlustuses. Kõigepealt tuli katsetada uue ja eksootilisega mujalt maailmast. Selle järgnes tõdemus, et kodune lihtne toit on kõige maitsvam ja kindlasti tervislikum. Sõir oli esimene toit, mida hakkasin pakkuma suveüritustel. Valmistan sõira tuttavatele, kellel ise pole võimalust seda valmistada. Sõir sobib võileiva peale panekuks, kevadel on rohelisele toorsalatile toitvamaks komponendiks, saab valmistada pearoa ja kasutada desserdina."

Silvi on võimaluste piires rännanud mööda maailma, otsinud külastatava piirkonna ehedaid maitseid ja nende pakkumise viise - ikka selleks, et paremini õpetada meie kohaliku toidu pakkumist oma külalistele. Täiskasvanute koolitused aitavad vahetada kogemusi ja toiduvalmistamise nippe. Palju annab ka turismitalude külastamine ning teiste toitlustusõpetajatega suhtlemine.

Oma teadmisi jagab eelkõige oma õpilastele, külaseltsides ja lihtsalt seltskonnas viibides. Kes pöördub Silvi poole nõu saamiseks, seda ka alati saab. Võimalusi õpetada ja tutvustada on olnud piisavalt, lihtsalt alati ei jõua igale üritusele ja kokkusaamisele.
Järjepidevuse säilimine ja traditsioonide edasikandmine on Silvi arvates oluline kogu Eestimaa jaoks.