Urmas oskab Võrumaa erinevate kihelkondade rahvalaule laulda. Ta on osav eestütleja (iistütleja).
Laulu laseb vastavalt tujule ja olukorrale, ka tänapäevaste tööde ja tegemiste juures, nagu vanasti tavaks oli.

Laulmine ja sõnaseadmine on Urmase jaoks huvitav ja ta ise ütleb, et laulud on tegelikult lood, mida jutustatakse lauldes, mõnikord natuke nii ja teinekord naa, kuidas just välja tuleb. Urmas lööb kaasa ka harrastusnäitlejana erinevates teatriprojektides.

Lauluanne on kaasasündinud ja rahvalauluni on Urmas jõudnud lapsena helisalvestisi kuulates ja hiljem ise Kirjandusmuuseumi kogudest, ümbruskonna pärimusest juurde uurides.

Ta käib läbi teiste rahvalaulude lauljatega, laulab seto miihi laulupargin "Liinatsuraq", aga ka teistes nn projektipuntides.

Urmas osaleb ka saleb rahvalaulude töötluste festivali "Moisekatsi Elohelü" sisulistel ettevalmistustel.

Laulude puhul peaksid huvilised ise õppima Urmaselt laulud temaga koos lauldes. Võimalusi koos laulda on piisavalt, nt lauluõhtud (lauluõdagu), mis toimuvad Vana Võrumaa erinevates kantides kord kuus.

Võrumaa vanu rahvalaule oskavad laulda väga üksikud laulikud, oskajate juurdeleidmine on väga tähtis. Oluline on tuua noori rahvalaulu juurde, et tuleks uusi huvilisi, kes samuti tahavad sel moel laulda ja ka uusi laule luua.

Urmas tunneb hästi Räpina kihelkonnas kõneldavat võru keelt ja kõneleb seda ka ise väga hästi.
Ta osaleb võrukeelsete rollidega erinevates harrastusteatrite etendustes. Urmas koostab ka ise lavastuslikke võrukeelseid tekste.

Keeleoskuse on Urmas omandanud kodust väiksest peale. Keeloskust täiendab ta koostades eesti-võru sõnaraamatut.

Keeleoskust annab Urmas edasi ise pidevalt võru keelt kõneldes, vahel ka lastele/noortele esinedes, mõnd õpikäiku või töötuba juhtides.