Traditsiooniliste Hiiumaa pitside heegeldamine
Koostaja: Helgi Põllo (2010)
Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis

Kirjade tegemine

Valdkonnad
KÄSITÖÖ
KÄSITÖÖ > Rõivaste ja tekstiilide kaunistamine
KÄSITÖÖ > Tekstiilide valmistamine, parandamine ja töötlemine
Maakond
Hiiu maakond
Kirjeldus
Kirjeldus
Heegeldamine kui tehnika on Hiiumaa käsitöös võrdlemisi levinud. Kadumisohus on aga 19. sajandil laiemalt kasutusel olnud heegeldamise viis ning erilised, arvatavalt kohapeal sündinud rahvariidepitsid. Paljusid, just Pühalepa rahvariiete juures kasutatavaid pitse iseloomustab heegeldustehnikast tulenev reljeefsus, aga ka pikad ketiread mustris, mis muudavad heegelduse hapraks ja õhuliseks. Need traditsioonilised vöökirjadega sarnanevad pitsid tehakse tugevast peenikesest linasest või puuvillasest niidist ja peenikese nõelaga. Heegeldatakse pitsi täispikkuse ulatuses ehk pikkupidi rea kaupa. Iga rea lõpus niit katkestatakse, mitte ei keerata valmisolev pits ringi , et teistpidi tagasi heegeldada.
 
Hiidlased on juba hakanud teadvustama oma pitside eripära ja praegu kasutavad käsitöömeistrid neid 19. sajandi pitse paljude uute toodete loomisel. Vanal moel heegeldajaid on saarel u. 3-5, rahvariidepitside heegeldajaid tänasele päevale tavapärases laadis palju rohkem. Teadmine 19. sajandi heegeldusest levib tasapisi, nagu ka Hiiumaa oma pitside kasutamine muude toodete ja tarbeesemete loomisel. Tegijad ise väidavad, et kui alguses tundub sel moel heegeldamine aeganõudvam, pöördub olukord oskuste kasvades vanapärase pitsi tegijate kasuks.
 
Kõikidele uutele kasutusvõimalustele vaatamata särab vanapärane pits oma ilus just rahvariiete juures ja seepärast vajab see tehnika, aga ka need kohapeal loodud pitsid tervikuna, mäletamist, alleshoidmist ning kasutamist.
Ajalooline taust
Heegeldamine hakkas Eestis laiemalt levima alles 19. sajandi keskel, arvatavalt baltisakslaste vahendusel. Hiiumaast kujunes üks neist vähestest maapiirkondadest Eestis, kus see tehnika jõudis jätta jälje kohalike rahvariiete arengusse. Ajastupäraseid, ühe rea kaupa heegeldatud pitse hakkasid Hiiumaal valmistama peamiselt Pühalepa kandi elanikud. Oskus levis ka lähialadele, kuid pitside mustrid mitte. Pühalepa riietuse rohked pitsid ehk kirjad jäljendavad mõneti vöökirju, milledele sarnaseid heegelmustreid mujal maailmas meile teadaolevalt ei leidu.
 
Pühalepa kihelkonna põlledel kasutati 5-6, enamasti üksteisest erinevat pitsi, käiste (kahar pluusitaoline riietusese pihaosaga seeliku peal kandmiseks) pihaosas kahte, lisaks veel krae ääre- ja vahepits. Kõik pitsid olid eraldi valmis tehtud ning külgeõmblemine toimus hiljem. Kuna pitsid tehti heast materjalist, arvestati võimalusega neid veel teisegi eseme küljes kasutada. Põllepistide välisservad heegeldati tihedaks, et rebenemisi vältida.
 
20. sajandil asendus ühtepidi reakaupa heegeldamine edasi-tagasi heegeldusega ning jämedama heegelnõela ning niidi kasutamise tõttu muutusid pitsid liiga hõredaks ning suuremõõduliseks. Paljude mustrite hulgast kasutati vaid paari erinevat. Tantsu- ja laulukollektiivide riietus muutus nõukogude perioodil hämmastavalt sarnaseks, kasvõi seetõttu, et põlledele ja käistele, kus oli varasema traditsiooni kohaselt 4-6 erinevat heegelpitsi, tehti vaid ühesuguse mustriga pitse.
 
1990. aastatest algas Hiiumaa Muuseumi eestvedamisel põhjalikum Hiiumaa rahvariiete tutvustamine, kaasa aitas Pitsiklubi loomine muuseumi juurde. Pitsiklubi ülesandeks sai Hiiumaa pitsimustrite ülesjoonistamine ning uute näidiste heegeldamine. Selle tulemusena ilmus kaks trükist, ühes neist vaid rahvariidepitside mustrid. Oskuse hoidmisel pani õla alla ka kohalik käsitööselts. Hiiumaa pitsid ja heegeldamise tavad on teemaks ka käsitööalastel koolituspäevadel. 
Seosed
Isik
Aet Reha
Elga Nõmm
Sirje Eller
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Hiiumaal on heegeldamine ikka au sees olnud ja seda on õpitud nii kodus vanematelt kui ka koolis käsitöötundides. Ka kohalikud rahvariiete tegijad on kasutanud peaasjalikult kohalikke pitsimustreid, kuid vanal moel heegeldamine taandus juba 20. sajandi alguses uuema edasi-tagasi ehk nn laisa inimese heegeldamise ees. Pitside mustritest tehti samuti ühte-kahte lihtsamat, mistõttu erimustriliste pitsidega kaunistatud põlled asendusid samamustriliste põllede ja käistega. Ka niit, mida kasutati, oli selliste pitside jaoks liiga jäme.
 
Kõik see muutis Hiiumaa kauni heegeldamistava liialt ühenäoliseks ja kahvatuks. Üldse hakati aina rohkem kasutama otsast heegeldatavaid pitse. Seega kanti edasi küll teadmist vanadest pitsimustritest, mitte aga oskust neid vanapäraselt heegeldada. Viimastel kümnendeil on heegeldajad taas vanapärast pitsi väärtustama hakanud ja mis peaasi-hiidlased tunnevad ning hindavad üha rohkem kohalike pitside eripära.
Võimalikud ohud
  • Vanal moel heegeldamist peetakse liiga aeganõudvaks ja tülikaks
  • Kohalikest eripäradest ei hoolita
  • Heegeldamine kui tehnika läheb moest
  • Rahvariiete valmistamine on tellijale kallis ja nii minnakse odavamate valikute teed.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Hiiumaal on võetud nõuks igal käsitöökursusel ja seminaril, kus heegeldamisest juttu, tutvustada lähemalt kohalike pitside eripära.
 
Suure töö trükiste Hiiumaa heegelpitsid I ja Hiiumaa heegelpitsid II ettevalmistamiseks tegid Hiiumaa Muuseumi juures tegutsenud pitsiklubi (1999-2004) liikmed, kes joonistasid muuseumi kogus olevatest pitsidest  mustriskeemid ja heegeldasid uued näidised. Mõlemas trükises ilmus  lühiselgitus kohaliku heegeldamise tavadest. Seda tutvustati ka saare käsitööõpetajatele. Mitmed käsitöömeistrid hakkasid uusloomingus kasutama Hiiumaale omaseid pitsimustreid. Teadlikkus kunagiste rahvariidepitside erilisusest  ja nende kasutamisvõimalustest uues ajas kasvas ning levis. Hiiu pitsi on paljude kohlike koolide käsitöötundides käsitletud eraldi teemana. Muuseumiesemete digiteerimine ja kättesaadavaks muutmine andmebaasis muis.ee suurendab samuti asjast teadjate ja info kasutajate arvu.
Lisainfo
Galerii
Müügivalmis hiiu pitsid
Anneli Tissari poolt 19. sajandi tava kohaselt heegeldatud hiiu pitsid.
Foto Urmas Liit 2010
Näide Pühalepa vanast põllest
Erinevate pitsidega kaunistatud põll Hiiumaa Muuseumis.
Foto Mart Mõniste 2005
Pitside tutvustamine Mardilaadal. Sirje Eller
Hiiumaa pitsitraditsiooni tutvustamiseks on kasutatud ka Tallinnas toimunud Mardilaata.
Foto Urmas Liit  2005
Lähivõte ühest Pühalepa pitsist
Pühalepa pitside iseloomustavaks jooneks on sarnasus vöökirjadega, pikad ketiread ja õhulisus.
Foto Urmas Liit 2006
Pühalepa traditsioonilisel põllel on mitu erinevat pitsi
Käsitööpoes müügil olev pitsiderohke Pühalepa põll.
Foto Sirje Eller 2015
Pitsidega käised. Lähivaade
Pühalepa käistel on enamasti vahe- ja äärepits.
Foto Sirje Eller 2015
Videod
Bibliograafia
Helgi Põllo. Rahvariided.Koguteos Hiiumaa.2015, lk 923-940

Kääramees, Margit 2004. Pitsiline järjepidevus Hiiumaa moodi. - Rahvakultuuri Aastaraamat

Põllo, Helgi 2005. Heegelpitsid Hiiu rahvariietel. - Hiiumaa heegelpitsid II. Hiiumaa Muuseum.
Allikad
Teema uurimise käigus kogutud materjalide asukoht
SA Hiiumaa Muuseumid