Kiiktoolis kiikumine Hiiumaal
Koostaja: Helgi Põllo (2010)
Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis
Kiigatoolis kiikumine
Valdkonnad
AJAVIITELISED JA MÄNGULISED TEGEVUSED
Maakond
Hiiu maakond
Kirjeldus
Kirjeldus
Kiiktoolis kiikumine on midagi hiidlastele üdini omast. Vahel öeldakse naljatamisi, et hiidlased ei saa maa peal nagu merelgi lainetuseta hakkama. Seda kinnitab ka kiikumise harjumus. Pea igas maaperes, aga ka linna tüüpi korterites leidub nii vanu kui ka uusi kiiktoole. Erilistena torkavad silma Eestis vaid hiidlastele tuntud kahe- ja kolmekohalised kiiktoolid. Kiiktoole kaunistatakse ja muudetakse mugavamaks käsitöövaipade ning patjadega.
 

Räägitakse lugusid sellest, kuidas merelt tulnud mehed, isad ja pojad kiiktoolis istudes oma reisijutte jutustasid. Pered, kus kiiktoolid ikka veel olemas, kasutavad seda mööblieset praegu sarnasel moel - jutuvestmiseks. Kiiktool võib olla keskne omavahelise suhtlemise koht peres või hoopis mõnele pereliikmele vaikseks ahjutaguse eraldumise paigaks. Kiiktoolis istudes vaadatakse televiisorit, kootakse sukka või mõtiskletakse eluasju. Kiiktoolides armastavad aega veeta ennekõike vanemad inimesed ja lapsed.


Mõnes peres on selleks lausa mitu eri tüüpi ehk siis suurema või väiksema kiikumisamplituudiga toolid kasutusel. Väikelaste emadele meeldib just kiiktoolis beebisid rinnaga toita ja magama uinutada. Mitmekohalised kiiktoolid lubavad suurematel lastel aga hulgakesi koos kiikumismõnusid maitsta ja ka täiskasvanud saavad kahekesi toolis rahulikult juttu ajada. Suure kiikumisamplituudiga toole kasutatakse mõnikord külaliste ja tuttavate julguse proovimiseks, sest kaugele taha kalduvad kiiktoolid panevad võõraid kiljuma ja tooli ümberminekut pelgama. Kiiktoole kingitakse juubelisünnipäevaks või pulma-aastapäevaks töökaaslastele, sugulastele ja pereliikmetele.

Ajalooline taust
Kiiktoolide kasutuselevõtu täpset aega Hiiumaal on raske määrata, kuid üldjuhul seostub see eluruumide laiendamise ning laudpõrandate ja korstnate tavaliseks muutumise perioodiga. Esimesi kaheinimese kiiktoole võib leida 19. sajandi viimase kümnendi ja uue sajandi algusaastatest. Küllap jäi samasse perioodi ka igapäevasemate üheinimese kiigatoolide kasutuselevõtt. Tavaliseks muutusid kiiktoolid Hiiumaal 1920. aastail, küllap ikka seoses senistest avaramate elamistingimustega, aga ka elulaadi muutusega üldisemalt.
 
Hiiumaa kiiktoolid ei olnud üle mere toodud (kui üksikud erandid välja jätta), vaid kohalike meeste tehtud. Tõsi, ideid võidi kaugemalt kaasa võtta küll, sest laiu kiiktoole kui erilisi mööbliesemeid pidasid enda omaks ülelahe elavad soomlased. Väga paljud mehed Hiiumaal oskasid kiiktoole ise otsast lõpuni valmis meisterdada, kuigi see töö nõudis tavapärasest puutöötegemisest veidi suuremaid oskusi. Tasapisi eraldusid paljude tegijate hulgast paremad meistrid, kellele hakati tellimusi esitama ja kes tegid elus ehk isegi 10-20 kiiktooli valmis. Nii räägitakse Peeter Leisbergi (1870-1952) kohta, et " ta olnud lausa kiigategemise haige". Üks viimaseid kaheinimese kiiktoolide valmistajatest Gustav Sihver (Ranniste) (1890-1966) oli tunnustatud puutöömees.
 

Hiiumaa kiiktoolid jäljendavad suures osas kohaliku talupojatoolide ja sohvade üldist kuju, aga leidub ka, eriti Emmaste kandis, nn bostoni tüüpi kõrge püstpulkadest seljatoega kiiktoole. Vanematele inimestele valmistati väikese kiikumisega madalmaid kiiktoole, mida sai kiiresti teha ka tavatoolile taldade lisamisega. Kiiktoole meisterdati pulma või sünnipäevakingiks, neid on kingitud laste sünni puhul, kuid kõige rohkem tehti neid ikka lihtsalt kiikumise pärast.


Viimased laiad kiiktoolid valmistati 1960.- 1970. aastail ja veel 1990.-2000. aastail. Nõukogudeaegsed poest saadavad kiiktoolid ei rahuldanud hiidlastest kiikujaid eriti, kuid parema puudumisel tuli sellega leppida. Praegu valmib hiiupäraseid kiiktoole saarel harva.


Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Kiikumine saab elu loomulikuks osaks ainult siis, kui sul on kiiktool ja koht, kus seda kasutada. Nauding, rahutunne ja võimalused, mida kiikumine pakub, ei jäta hiidlast külmaks. Oskus, teadmine ja tundmine antakse edasi kiikudes ja kellegi teise kiikumisest kasvõi pealtvaatamisega osa saades.
Võimalikud ohud
  • Traditsioonilisi kiiktoole pole tegijate puudusel saada, poe omad on kallid või ebamugavad
  • Vanad kiiktoolid otsitakse vanavarahuviliste poolt kokku ja viiakse mandrile
  • Kiiktoole ei võta keegi parandada
  • Kiiktool ei sobi hästi kokku arvutiseeruva ühiskonnaga
  • Muutunud elulaad (korteris elamine jms) ei soodusta kiiktooli kasutamist
  • Omavahelised jutuajamised kanduvad kiiktoolis istumistelt arvutisse
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
  • Kiiktoolide ja kiikumistraditsiooni tutvustamine loengutel, turismiüritustel, laatadel, trükistes
  • Kiiktoolide valmistamisele õhutamine, teadmiste jagamine kiiktoolide paikkondlikust eripärast
  • Näituste korraldamine kiiktoolidest
  • Kiikumise imettegeva toime tutvustamine
Lisainfo
Galerii
Laadapäeval kiiktooli valimas
Hiiumaa kila-kola laadal oli pakkumisel ka üks vana laiaistmeline kiiktool, mis äratas huvi eri vanuses inimeste hulgas.
Foto Helgi Põllo, august 2010
Vana isa lemmikkoht
Kiiktool Käina lähistel külas, mille peal "sa kogu aeg istus"
Valmistaja Peeter Valton ca 1910.-1920. aastatel.
Foto H. Põllo 2010
Kunagine laiaistmeline kiiktool õuepingina
Foto H. Põllo 1980. aastad
Kohalik Bostoni tüüpi kiiktool Emmastest
Üks kolmest pere kunagistest kiiktoolidest.
Foto H. Põllo 2010
Ligi sajandivanune kiiktool, mida igapäevaselt kasutatakse
Foto H. Põllo 2010
Kiiktool külalistele lillepoes
Tüüpiline laiaistmeline kiiktool
Foto Helgi Põllo 2009
Videod
Kiiktool on üheks erinevate põlvkondade omavahelise suhtlemise kohaks ja vahendiks.
Video Tõnu Soop
Kärdla 1992

Jutuajamine ja kiikumine käivad Hiiumaal sageli koos.
Video Eeva-Kirke Aarma  2009
Bibliograafia
Krigoltoi, Liivika 1989. Hiiumaa mööbli areng 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi 50. aastateni. Diplomitöö. (HKM 3760).

Põllo, Helgi 1994. Laiaistmelised kiiktoolid Hiiumaal. - Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat. XL, 75-89.

Õunapuu, Piret 1989. Kiiktool. - Sotsialistlik Põllumajandus nr 7.