Kihnu kördi kandmine
Koostaja: Mare Mätas (2012)
Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis
Kihnu körte kandminõ
Valdkonnad
KOMBESTIK JA USUND
KOMBESTIK JA USUND > Kehaga seotud teadmised ja tegevused > Riietumine
KOMBESTIK JA USUND > Sotsiaalse rühmaga seotud teadmised ja tegevused
Maakond
Pärnu maakond
Linn / vald
Kihnu vald
Kirjeldus
Kirjeldus

Ainsana Eestis kannavad kihnu naised tänaseni igapäevaselt rahvariideid - omakootud villaseid pikitriibulisi seelikuid. Tänaseks on körtidest on saanud oluline kihnlaste identiteedi tunnus. Kördi kandmine ja omamine on kogukonnas suure tähtsusega ning eristab kihnlasi selgelt teistest, näidates nende grupikuuluvust.

 

Enamasti kantakse körte Kihnus, harvemini väljapool kodusaart. Noorema põlvkonna hulgas on ka inimesi, kes panevad kördi selga vaid pidupäeval.

 

Kördi värvide valik ja kombinatsioonid ei lähtu esmajärjekorras naiste eelistustest, vaid kõigile kogukonna liikmeile tuntud reeglitest. Kes nende vastu eksib, ei jää märkamata, ja saab vanematelt naistelt noomida. Vastavalt eluetapile ja olukorrale kantakse kas punast, vanainimese punast, poolpunast, kiipsuga, sinist või musta körti (vt fotosid). Nende kõigi alläärt kaunistab punane pael. Kõigil Kihnu naistel on nimetatud erivärvilised kördid olemas. Igal Kihnu naisel on seega vähemalt 6-7 körti, enamusel aga palju rohkem. Kördid jagunevad ka argipäevasteks (vanemad kördid), tantsu- ja kirikukörtideks.

 

Igapäevaselt kantakse körti poerõivastega, abielunaised seovad ette ka põlle. Vanemad naised kannavad kördiga värvilist sitsi- või halli villast jakki. Väga pidulikel juhtudel riietutakse täiskomplekti: käised, vöö, sukad, pastlad, rätikuid, sõled, helmed, abielunaistel ka tanu.

 

Kördikirjad on ajas muutunud, nagu seeliku pikkuski. Tänapäeval peetakse ilusaks keskmise pikkusega, pigem tumedamat punast körti. Valgest sitsiriidest aluskört õmmeldakse vastavalt kördi pikkusele kindlate reeglite järgi nii, et tantsimise ajal paistaks allserva heegeldatud pits. Kördi all kantakse sitsiriide lappidest õmmeldud körditaskut.

 

Kördikangad kootakse tavaliselt talvel kodus telgedel, vastavalt oma naispere vajadustele. Korraga kootakse keskmiselt 3 kuni 12 kördi jagu kangast. Lõngad tuuakse villavahetusest ja värvitakse kodus keemiliste värvidega. Valmis kördikangaid hoitakse aidas kirstus koos körtidega, mis ei ole parajasti kasutuses. Uus kört õmmeldakse vastavalt vajadusele, näiteks mõne suurema peo või püha lähenedes, lastele aga sageli vanast kördist väljakasvamisel. Tänapäeval on ka peresid, kus kudumistöö või valmisõmmeldud kört tellitakse mõne sugulase või käsitöömeistri käest.

 

Ajalooline taust

On teada, et 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses kandsid Kihnu naised sinise-valgekirjut, poolvillast või linast rellkörti. Pärast seda võeti kasutusele kurrutatud korduskört. Neid oli nelja värvi: valge, hall, hallikassinine ja must, kõigil allääres punane pael. Korduskördid hakkasid kasutuselt kaduma 1870ndatel aastatel, sest nagu mujal Eestis võeti Kihnuski kasutusele keemilised lõngavärvid ja seelikuriie muutus triibuliseks. Esialgu olid korduskördid igapäevased riietusesemed ning triibulist körti kanti vaid pidulikel puhkudel.

 

20. sajandi alguses, kui mujal Eestis loobuti rahvariiete kandmisest, jäid Kihnus kördid kasutusele. Kördi püsimajäämise põhjuseks on ühest küljest olnud saarelisusest tingitud isolatsiooni, tugev kogukondlik identiteet ning 20. sajandi esimese poole vaesed olud, teisalt sai alates 20. sajandi teisest poolest oluliseks ka uurijate ja avalikkuse huvi kihnu kommete vastu.

 

Seoses ilusat keemiliste lõngavärvide turule tulekuga, tõrjusid triibulised kördid 20. sajandi alguses lõplikult välja 19. sajandi hallid ja valged kördid ning jäid ainuvalitsevateks. Kördivärvide tähenduste skaala kinnistus 1920-1930ndatel aastatel. 

 

Aja jooksul on kördikirjad muutunud keerulisemaks, kasutusele on võetud rohkem triipe ja uusi värvitoone. Vanematel körtidel olid triibud laiemad, 1980ndatel aastatel aga olid moes kitsatriibulised kördid. Praegu on triibud mõnda aega püsinud kindlas keskmises laiuses, uusi "kördikirju" tuleb aga üha juurde. 20. sajandi alguses oli kört pikem kui tänapäeval. 1960ndatel aastatel mõjutas kördi pikkust jällegi ülemaailmne minimood, nii paljastas kört kohati põlvedki. Tänaseks on välja kujunenud kördi n-ö keskmine pikkus - poolde säärde. Lähiajaloos mõjutas kördikandmise traditsiooni jällegi maailmamood: noored soovisid kördivärvlit kanda allapool naba.

Seosed
Teadmine, nähtus, oskus
Kihnu keel
Kihnu kinnaste kudumine ja kandmine
Kihnu sitsijaki õmblemine ja kandmine
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Hetkel on pea igas Kihnu peres olemas nii oskused ja teadmised kui ka vajadus körtide valmistamiseks. Pea igas peres või suguvõsas on kangasteljed, millega körte kududa saab. Kangakäärimisel kutsutakse appi meelepärane asjatundja, kes on ka igas külas olemas. Kördikudumise ja -õmblemise oskused antakse edasi põlvest-põlve. Kihnu kördi kandmine pidulikel puhkudel on noorte hulgas populaarne. Kört väljendab kihnlaste identiteeditunnet.

 

Kördi valmistamise ja kandmise traditsioonid püsivad tänu sellele, et vanemad naised hoolitsevad ka nooremate kördivarude ja kördi kandmise reeglite teadmise eest. Körtide järele on endiselt igas peres suur nõudlus, seetõttu püsivad ka kördivalmistamise oskused. Küll aga on lähiaja muutuseks see, et kõik ei koo endale enam ise körti, vaid see lastakse teha mõnel sugulasel või käsitöömeistril.
Võimalikud ohud
Sotsiaalne kontroll kördi kandmise reeglite üle on lõdvenenud ja olukordi, kus kõik kihnu naised kördi selga panevad jääb vähemaks (pulm, matus, kirikuskäik jm). Igapäevaselt ja aastaringselt kannab körte pigem vanem põlvkond. Keskealised naised hoiavad kördi kandmise reeglitest kinni peamiselt avalike sündmuste puhul. Eriti suvisel ajal pannakse koduseid toimetusi tehes sageli selga linnamoelised rõivaid. Osa noori kihnlasi ei soovi enam kanda körti igapäevariietusena. Samuti ei julgeta körtidega mandrile minna, kuna kardetakse halvakspanu ja liigset tähelepanu. Tänapäevase elukorralduse juures puudub paljudel naistel nii aeg kui ka tahtmine körte kududa. Suur osa naisi ei oska ise körte valmistada, nii nad kas tellivad need meistritelt või kannavad ära esivanematelt päranduseks saadud kördid. Kui peres ei peeta enam lambaid, võib kördilõngade ostmine osutuda liiga kalliks. Ka lõngavärvide hinnad pole kõigile jõukohased.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
* Villavahetusteenuse kättesaadavus saareelanikele - lambavilla kördilõngaks vahetamise võimalus.
* Lõngavärvide ja põlleriiete Kihnu toomine.
* Omakultuuri toetamine ja rahvariidekonkursside korraldamine Kihnu koolis.
* Kihnu kultuuri alaste artiklite avaldamine ning trükiste väljaandmine, pidev teavitustöö.
* Väljastpoolt tulijate tunnustus kihnu kultuurile.
* 2003. aastal kanti Kihnu kultuuriruum UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Lisainfo
Galerii
Punane kört
Foto autor: Mare Mätas
Poolpunane kört
Foto autor: Mare Mätas
Sinine kört
Foto autor: Mare Mätas
Kipsuga kört
Foto autor: Mare Mätas
Pulmaumbukad piduriietes kirikus
Foto autor: Olev Mihkelmaa
Kihnu noored körtidega
Foto autor: Olev Mihkelmaa
Noorik peigmehega pärast "tanuga taentsimist".
Foto autor: Olev Mihkelmaa
Vanemad naised poolpunaste körtidega pulma teisel päeval kartuleid koorimas
Foto autor: Olev Mihkelmaa
Leinakört igapäevariietusena
Foto autor: Olev Mihkelmaa
Kihnu laste kördid
Foto autor: Olev Mihkelmaa
Käärpuud koos kangaga
Foto autor: Olev Mihkelmaa
Bibliograafia
Jõeste, Kristi 2008. Artefakt, enesemääratlus, sootsium: riietuse semiootiline analüüs Kihnu kördi näitel. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikooli semiootika osakond.

Jõeste, Kristi 2011. Kihnu kördid eile ja täna: semiootiline esemeuurimus. Viljandi: Eesti Loomeagentuur.

Kalits, Vilve 2006. Kihnlaste elatusalad XIX sajandi keskpaigast XX sajandi keskpaigani. Kihnu: Sihtasutus Kihnu Kultuuriruum.

Raud, Anu 2004. Kihnu värvid. Tallinn: Vagabund.

Summatavet, Kärt 2010. Minu ajalugu: Kihnu Roosi käsitöökogu. Viljandi: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia; Tallinn: Varrak; Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Internetiallikad
Kihnu Kauba Maja - Kihnu kört

Kihnu rahvariided - Kihnu rahvariided