Seto keel
Koostaja: Maarja Sarv, Õie Sarv (2014)
Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis
Seto kiil
Valdkonnad
KEEL JA POEETILINE FOLKLOOR > Keel ja keelekasutus > Eesti piirkonnakeeled ja murded
KEEL JA POEETILINE FOLKLOOR > Keel ja keelekasutus
KEEL JA POEETILINE FOLKLOOR
Kirjeldus
Kirjeldus
Seto keel kuulub läänemeresoome keelte hulka. Seto keelt on erinevates käsitlustes nimetatud lõunaeesti keele murdeks, aga ka lihtsalt eesti keele murdeks või murrakuks. Setodele endile on olnud kõige omasem nimetada oma keelt seto keeleks. Nii on tänaseks juba ametlikeski tekstides hakatud seto keelt omaette keelena käsitlema. Samas nimetati 2011. aastal toimunud riiklikul rahvaloendusel Eesti piirkonnakeeli murreteks ja murrakuteks.
 

Seto keel kui paikkonna põline keel on tihedalt seotud kohaliku kultuuriga. Setomaa piirkondades (nulga´) on kõneldud ja kõneldakse veidi erinevalt, näiteks erisused käändelõppudes, häälduses, väljendites jm. Tänapäeval hakkavad sellised nüansid hääbuma, eriti noorematel inimestel. Vanemate kõnelejate puhul on veel mõneti võimalik nende päritolupiirkonda aimata. 


Seto keel on setosid naaberrahvastest alati selgelt eristanud, mingil määral on see erinevus säilinud praeguseni. Kes täpsemalt, mil määral ja millisel tasemel tänasel päeval seto keelt mõistavad ja kõnelevad, on raske öelda, sest seda pole ülevaatlikult uuritud. 2011. aasta rahvaloendusel märkis end Setu murraku kõnelejaks 12 549 inimest. Palju on neid, kes saavad seto keelest aru, ent ise seda ei praktiseeri. Kõige enam võib setode hulgas ja Setomaal kohata neid, kes kõnelevad seto ja eesti keelt segamini. Täna kuulemegi kõikjal Setomaal seto keelt paralleelselt eesti keelega, kuna setode identiteet koosneb kahest poolusest: suur hulk (või enamik) setosid tunneb end nii seto kui ka eestlasena. Seega ei ole keeleline (enese)määratlus setode puhul enam peamine - end nimetatakse tihti setoks ka siis, kui keelt ei osata.


Seto keele kui emakeele kasutajaskond on vähenemas, eriti noorte hulgas. Suurem osa kõnelejaid kasutab igapäevaste asjaajamiste juures peamiselt lihtsamat sõnavara, mis on otseselt eesti keelest lähtuv, selle keeleloogikatest tugevalt mõjutatud. Vene Föderatsiooni haldusalas elavatel setodel on selline mõju tunduvalt väiksem, sest vene keel kuulub teise keelkonda.


Neid, kellele seto keel on emakeel ehk kelle lapsepõlvekodus kõlas peamiselt vaid seto keel, on enim just vanema põlvkonna seas. Teise osa moodustavad nooremad inimesed, kes on eesti kultuurikeskkonnas ja keeleruumis kasvanutena iseseisvalt seto kultuuri ja keele juurde pöördunud ning kujundavad selle abil teadlikult oma identiteeti. Seejuures põhineb seto keele õppimine nende isiklikul initsiatiivil.

Ajalooline taust
Vanema seto keele kohta saame aimu peamiselt rikkalikust lauluvarast. Sealne keel (eriti vanemat tüüpi lauludes) on arhailine ja viitab väga ammustele algetele ning pikale kujunemisloole. Laulutraditsiooni püsimine ongi olnud eelduseks, et seto keel on tänaseni jätkuvalt käibel. Olulist rolli on mänginud leelokoorid, kus lisaks laulmisele on ka keelt säilitatud.
 

Seto keele elujõulisust nõrgestas peamiselt 20. sajand, mil elukorralduses muutus palju. Setode sulandamine eestlaste hulka 1920.-1930. aastatel, rahva teadlik laiali pillutamine ja kohalike keelte põlgamine nõukogude ajal olid peamised põhjused, miks seto keele kõnelejate hulk 20. sajandi vältel oluliselt langes. Teiste halvakspanu sünnitas oma keele häbenemise laine, millest kõik üle saada ei suudagi. Huvi suurenemist seto keele vastu võib märgata alates 1990. aastatest, mil hakkas tasapisi hoogustuma kõik omakultuuriga seonduv.


Seto kirjakeel on siiani arenemisjärgus. Viimasel 10-15 aastal on selle teadlikuma arendamisega jõudumööda tegeletud. Iga autor, kes midagi seto keeles kirjutab, kasutab seda erinevalt, lähtudes oma päritolupiirkonnast ja sealsetest omapäradest. Samuti erinevad märgatavalt nende kirjaviisid, mis võtavad aluseks näiteks eesti keele grammatika ja foneetika, võro kirjakeele jm.

Seosed
Teadmine, nähtus, oskus
Seto kirmas
Seto Kuningriigi päev
Seto leelo
Seto Leelopäev
Seto leelo. Seto polyphonic singing tradition
Isik
Õie Sarv
Asutus/ühendus
Seto Instituut
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Seto keel on tänini valdavalt kõne-, aga ka laulukeel, mis kandub edasi suuliselt. Seto keele kõnelejate hulgas on nii neid, kelle jaoks on see alati igapäevane ja loomulik olnud, ning samuti neid, kes tavaliselt räägivad eesti keelt ning teatud olukordades, näiteks teiste setodega kohtudes, lähevad seto keelele üle. Kahjuks on just viimati nimetatutel seto keel suuremal või vähemal määral eesti kirjakeelest mõjutatud.
 
On tõsine probleem, et nooremad inimesed ei kõnele seto keeles või ei oska seda enam üldse. See teeb ka nende lastel seto keele õppimise üsna raskeks. Kui paljudes kodudes seto keel kõlab, pole teada. Ent arvestades laste ja noorte väga vähest seto keele oskust, võib järeldada, et lastega kõneldakse omas keeles vähe.
 

Siiani annavad tooni nõukogude ajal levitatud vaated, et kohaliku keele õpe ei anna lastele hariduslikus mõttes midagi juurde ning pigem pärsib edaspidist hakkama saamist. Teisalt ei toeta ka üldine haridussüsteem ja õppekavad piirkondlike keelte õpet ja kasutamist. Regulaarseid seto keele kursusi kahjuks ei toimu. Seto keele õpetamisele on võimalik mõtlema hakata vastavate huvigruppide ja vajaduse olemasolul. Viljakas võiks olla juba lasteaias algav seto keele õpe, laste ümber keelekeskkonna loomine. Kuid siin seavad oma piirid nii riiklikud nõuded kui ka kasvatajate valmisolek ja tahe ning lapsevanemate suhtumine.

Võimalikud ohud
Vanapärane seto keel ongi juba praktiliselt kadunud: on veel vaid üksikuid vanemaid inimesi, kelle keel on mahlakas ja rikkalik ning seejuures eesti kirjakeelest mõjutamata (näiteks lauseehituse, häälduse, keelendite jm poolest). Seto keele arenguid vaadates võib arvata, et samad tendentsid jätkuvad ning seto keel muutub üha eestipärasemaks, samas ka võro keelele lähedasemaks. Seeläbi väheneb seto keele omapära ja rikkalikkus veelgi ning järgmistel põlvkondadel on üha raskem ja raskem seto keelt hästi selgeks saada.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Seto keele säilimiseks on astutud mitmeid samme. Nii võib nimetada näiteks iganädalast seto uudistesaadet Vikerraadios, mis muudab suhtumist seto keele kõnelemisse nii setodes kui eestlastes. Samuti väärib märkimist erinevatel üritustel ja asjaajamisel teadlik seto keele eelistamine, selle populariseerimine, setokeelsete trükiste ilmumine (ajaleht „Setomaa", raamatud jm). Kaasaegne setokeelne lavakultuur (teatrilavastused, filmid, muusika) populariseerib seto keelt üldisemalt ja võib parandada seto keele ja kultuuri mainet. Selles valguses võib loota, et peale kasvab üha enam noori, kes soovivad ja julgevad seto kultuuriga tegeleda, seda tundma õppida, sellesse oma aega panustada. Rahalist toetust ning innustust on pakkunud Setumaa kultuuriprogramm, mis on paljude projektide ja ettevõtmiste teoks saamisele ja arengule tublisti kaasa aidanud.
 

Paljud on hakanud aru saama, et seto keele säilimiseks on kõige tähtsam selle kõnelemine. Positiivne suhtumine tagab selle, et inimesed seda keelt üldse räägiksid ja et noored tahaksid seda õppida. Seega on seto keele õpetamise kõrval sama oluline ka seto keele positsioon eesti ja teiste piirkondlike keelte kõrval. Selleks aga, et noored omavahel seto keeles kõneleksid, on tarvis nende enda initsiatiivi, oluline on eeskuju ja meelsus.

Lisainfo
Teised materjalid
Pikem ülevaade seto keelest.
Tekst: Maarja ja Õie Sarv, 2013.
Bibliograafia
Hõrna Aarõ, Kauksi Ülle, Lillmaa Terje, Reimanni Nele, Riitsaarõ Evar 2012. Seto aabits. [Obinitsa]: Setomaa Valdade Liit.

Jürioo, Vello (koost) 2009. Seto lugõmik: palakõsõ seto keeleh. [Obinitsa]: Setomaa Valdade Liit.

Jüriöö, Vello (koost) 2012. Koolielost ja pall´ost muustki. Mikitamäe: Setomaa Rahvahariduse Selts.

Jüvä, Sullõv (koost) 2002. Võro-eesti synaraamat = Võru-eesti sõnaraamat. Tarto; Võro: Võro Instituut.

Kaal, Helju; Must, Mari; Ross, Eevi (toim) 2005. Kuiss vanal Võromaal eleti. Valimik korrespondentide murdetekste VI. Tallinn: Emakeele Selts.

Kuusõalonõ 2010. Seto rahvas murrõh ja rõõmuh. Obinitsa: Setomaa Valdade Liit.

Käsi, Inge 2011. Vanapärase võru murde sõnaraamat: Rõuge, Vastseliina, Setu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Merca 2013. Pühä päiv. Seto Kirävara 3. [Värska]: Seto Instituut.

Mi' issändä Jeesusõ Kristusõ pühä evangeelium: Matvei, Marki, Luka ni Joanni kirotõt. 2013. Seto Kirävara 1. Värska: Seto Instituut.

Mägiste, Julius 2007. Seto sõnastik. Võro Instituudi toimõndusõq 19. Võro: Võro Instituut.

Paltser, Ülle 2011. Seto lavvaguvüü' = Seto kõlavööd. Tartu: Seto Käsitüü Kogo.

Sarv, Ain (koost) 2001. Kelläga kahr: seto jutusõ'. Jutusõajaja' Leeni ja Heino Sõrmu. [Tallinn]: A. Sarv.

Sarv, Õiõ; Sarv, Ain (koost) 2003. VI Seto Kongress 9. oktoobril 2002. a. Verskah. Verska: Seto Kongressi Vanõbidõ Kogo.

Sarvõ Õiõ, Sarvõ Maar´a (koost) 2009. Imält tütrele – Nastalt Leidalõ. Pühendet Miikse külä inemisilõ. [Obinitsa]: Seto Kolledži Ühing.

Toomsalu, Ülo 1995. Setu verbi grammatika ja sõnastikud. Keele ja Kirjanduse raamatusari nr 2. Tallinn: Ajakiri „Keel ja Kirjandus“.

Vabarna Anne Peko suurilõ ja väiksile lukõ'. Vabarna Anne laulu perrä ümbre pandnu' Kalkuni Andreas. 2013. Seto Kirävara 2. [Värska]: Seto Instituut.

Vananurm, Ilmar 2008. Vii üle vii. [Hilana]: Hilanamoro.
Internetiallikad
Avaldati uuring seto ja võro keele õiguslikust staatusest Eestis - Eesti Inimõiguste Keskuse eksperdi Marianne Meiorgi analüüsi kokkuvõte. Ilmunud: Eesti Inimõiguste Keskuse kuukiri 6/2012, 19. juuni 2012.

Setode identiteedikontseptsioonidest oma-võõra vastanduses - Ulla Kattai artikkel setode enesemääratlusest. Ilmunud: Hortus Semioticus nr 1, 2006.

Seto leelo ku keele alalhoitja - Maarja Sarve ettekanne Seto Leelokonverentsil 2009. aastal. Ilmunud: Setomaa nr 20, 16. november 2009.

Kõgõpäält tulõ mõista’ kiilt ja kirja - Õie Sarve artikkel seto kirjakeelest. Ilmunud: Setomaa nr 3, veebruar 2007.

Mu imäkiil om seto kiil - Kaleph Jõulu kokkuvõte Meremäel peetud II seto keelepäevast. Ilmunud: Oma Keel nr 1, 2004, 83-85.

Ajaleht Setomaa - Ajaleht Setomaa veebilehekülg, k.a arhiiv. Leht ilmub kaks korda kuus alates 1995. aastast.

Setukeelsed uudised - Järelkuulatavad setukeelsed uudised Vikerraadio veebilehel.

Setomaa kultuuriprogramm - Setomaa riiklikku kultuuriprogrammi puudutav informatsioon Rahvakultuuri Keskuse kodulehel (al 2012.a).

Võro keelest - Kalle Elleri arutlus võro keelest ja selle eripäradest Võro Instituudi kodulehel. Võro ja seto keelel on mitmeid sarnasusi.

Setomaa Hariduskonverents - Sulo Nurmeots kõneleb Setomaa Hariduskonverentsil 2010. aasta novembris. Video: Andres Ots.

Seto Käsitüü Kogo suvepäevad 2011 - Näide seto keele kasutamisest igapäevases olukorras. Video: Andres Ots.

Lõuna-Eesti noored oskavad inglise keelt setu või võru keelest enam - Igor Taro ülevaade konverentsil "Keelte paljusus ja elujõud" tõstatatud teemadest. ERR, 26. oktoober 2012.

Setokeelidse’ multika’ - Võro- ja setokeelsed Jänku Jussi multikad.