Linaste koekirjaliste kangaste kudumine Suure-Jaanis
Koostaja: Liis Pihlik (2015)
Valdkonnad
KÄSITÖÖ
KÄSITÖÖ > Tekstiilide valmistamine, parandamine ja töötlemine
Maakond
Viljandi maakond
Linn / vald
Suure-Jaani
Kirjeldus
Kirjeldus
Linaste koekirjaliste kangaste kudumine on väga peen, aega ja kannatlikkust nõudev töö, mis sobib kogenud käsitöölisele. Teadmiste- ja ajamahukus muudab väärtuslikuks nii tegevuse kui eseme. Linaseid koekirjalisi kangaid kasutatakse peamiselt esinduslike, naturaalsete ja isikupäraste laudlinade, käterättide, saunalinade ja päevatekkidena. 
 

Koekirikangastel on üks lõim ja kaks kudet: kirjakude ja taustakude. Kirjad on paikkonna vanemale rahvakunstile omaselt peamiselt geomeetrilised, taimornamenti kohtab harva. Mustri moodustavad koelõngad on tavaliselt jämedamad ja nende sidumisviisid erinevad. Taustakude on üldjuhul peenem ja ristleb labaselt mustri kirjalõngade vahel ning jääb mustri kohal varjatuks. Ülesmärkimisviis ja rakendus on algajale kangakudujale keerukas ja kogenule väljakutse. Mustri kudumiseks peab olema tallalaudu keskmiselt 8-12 (vahel ka 16). Lõimede arv ühel sentimeetril varieerub kaheksast kümneni käterätil, viiest seitsmeni saunalinal. Võrdluseks: kaltsuvaiba kudumisel kasutatakse 2-6 tallalauda, lõimi on ühel sentimeetril keskmiselt kaks kuni neli.

 

Suure-Jaanis on linaste koekirjaliste kangaste valmistamisega seotud Maive Ottas ja tema juhendatud Suure-Jaani kultuurimaja käsitööring. Ringi töös osaleb 10-15 keskealist ja vanemat naist. Aktiivsemad kudujad on just pensioniealised naised, kuna neil on rohkem vaba aega. Juhendaja eestvedamisel ja ringi liikmete soovil võetakse ikka ja jälle ette linaste koekirjaliste käterättide, saunalinade jm esemete kudumine. Ühiselt arutatakse ja viiakse läbi kogu tööprotsess mustri valimisest, käärimisest kuni lõime teljele rakendamiseni. Küsimuste ja probleemide korral aitab ringi juhendaja Maive Ottas. Mitmed ringi liikmed rakendavad oma oskusi ja teadmisi igapäevaselt kodus oma telgedel.


Omakultuuri, sh rahvusliku käsitöö taasleidmise ja väärtustamise tõttu osatakse tänapäeval jälle hinnata käsitööd ja isetegemist, nt linaseid koekirjalisi käterätte, laudlinu, päevatekke jpm. Inimestel on huvi õppida. Kuna tegemist on ajamahuka ja peene tööga, siis on see endiselt väikese hulga meistrite ja huviliste oskus, Suure-Jaani kandis rohkem keskealiste ja vanemate naiste pärusmaa. Kuna linaste koekirjaliste kangaste kudumiseks on vaja telgi, palju ruumi ja küllalt palju teadmisi, siis ei ole sel lootust saada nii populaarseks käsitöövaldkonnaks, kui seda on silmuskudumine või heegeldamine.

Ajalooline taust
Eesti aladel olid kuni 19 . sajandini levinud lihtsad maateljed, mis sobisid peamiselt labaste ja toimsete kangaste kudumiseks. 19. sajandi teisel poolel võeti kasutusele laiad paljuniielised kangasteljed (soome- või kiriteljed), mis võimaldasid rakendada keerulisemaid kudumistehnikaid. Levima hakkas koekirjaliste kangaste kudumine.
 

Kui veel 20. sajandi algul kooti paljud esemed ja kangad kodus, siis tekstiilitööstuse arenedes hakati vajaminevat rohkem poest ostma. Linnastumise tagajärjel ei elanud enam paljudes peredes eri põlvkonnad koos, nii oli takistatud ka tavapärane käsitööoskuste pärandamine vanadelt noortele. See kõik tingis telgedel kudumise ja laiemalt käsitöötraditsiooni taandumise, võimalused kudumiseks kahanesid ja teadmised hääbusid. Nii muutus laialdane oskus kildkonna oskuseks. Sama moodi on see olnud ka Suure-Jaanis.

Seosed
Isik
Maive Ottas
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine

Linaste koekirjaliste kangaste kudumise traditsiooni kannavad edasi kogenud käsitöömeistrid. Suure-Jaanis on selliseks meistriks Maive Ottas. Maive õppis kangakudumist 1960. aastatel emalt, ristiemalt ja teistelt Suure-Jaani käsitööringi juhtidelt ning liikmetelt. Oma kogemusi jagab ta Suure-Jaani kultuurimaja käsitööringis.


Linaste koekirjaliste kangaste kudumisest on huvitatud käsitööringi liikmed, kes väärtustavad isetehtud ehedat eestimaist käsitööd. Ühiselt rakendatakse teljele pikk lõim, millest kõik liikmed saavad kududa soovitud hulga esemeid. Kudumisel tekkivaid probleeme ja takistusi aitavad lahendada nii juhendaja kui teised ringiliikmed. Käsitööringi liikmetel on võimalik käia iseseisvalt kudumas kõikidel päevadel nendele sobival kellaajal. Vähesel määral on telgedel kudumise algtõdesid antud edasi ka vanaemalt lapselapsele.


Väikeses kohas on inimesi vähe ja oskuse edasiandmist ja -kandumist mõjutab noorema generatsiooni huvi või huvipuudus sellise peene ning süvenemist vajava tegevuse vastu. Edaspidi tuleb teha rohkem koostööd lasteaia ja kooliga. Samuti tuleb üle vaadata ringitöö toimumise ajad, et ka pärast tööpäeva oleks võimalik kangakudumist õppida. Palju sõltub ka tulevasest käsitööringi juhendajast.

Võimalikud ohud
Linaste koekirjaliste kangaste kudumise traditsiooni jätkumist mõjutab see, kas leidub noori, kes huvituvad sellisest aega ja kannatlikkust nõudvast tegevusest. Populaarsus on visa tekkima. Inimestel on põhitöö kõrvalt keeruline leida aega mahuka hobiga tegelemiseks.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Suure-Jaani kultuurimajas tegutseb käsitööring, mille juht Maive Ottas nõustab huvilisi ka väljaspool ringitegevust oma käsitööpoes. 2012. aastal korraldas käsitööring eesotsas juhendajaga X üle-eestilise kangakudujate infopäeva. Päeva teemaks oli „Taimest tulnud". Ühes töötoas tutvustas Maive Ottas linase koekirjalise päevateki kudumist.
Lisainfo
Galerii
Maive Ottas juhendab kangakudujate infopäeval töötuba
Foto: Anneli Kundla, 2012
Linase koekirjalise käteräti kudumine
Foto: Liis Pihlik, 2014
Linase koekirjalise käteräti kudumine
Foto: Liis Pihlik, 2014
Siduse tegemine ja vaheldajate sättimine
Foto: Liis Pihlik, 2014
Vaheliku kontrollimine
Foto: Liis Pihlik, 2014
Linane koekirjaline päevatekk
Foto: Anneli Kundla, 2012
Detail käterätist
Foto: Anneli Kundla, 2012
Katkenud lõime parandamine
Foto: Liis Pihlik, 2014
Linase koekirjalise saunalina alustamine
Foto: Liis Pihlik, 2014
Bibliograafia
ENSV Teaduste Akadeemia, Etnograafia Muuseum, Ajaloo Instituut 1957. Eesti rahvarõivaid XIX sajandist ja XX sajandi algult. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kelpman, Mare 1998. Kangakudumine. Tallinn: Koolibri.

Mälksoo, Liidia 1973. Kangakudumine. Tallinn: Valgus.

Viires, Ants; Vunder, Elle (koost ja toim) 1998. Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.