Hapuroka tegemine ja söömine Kihnus
Koostaja: Annika Annuk (2015)
Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis
Apuroka tegemine ning süemine Kihnus (kihnu keel)
Valdkonnad
TOIT JA TOITUMINE > Toidu valmistamine ja säilitamine
TOIT JA TOITUMINE
Maakond
Pärnu maakond
Linn / vald
Kihnu vald
Kirjeldus
Kirjeldus
Hapurokk on üks Kihnu magustoite, mis on maitsev ja mille valmistamine pole eriti kulukas. Kuigi hapurokka tehakse Kihnus vaid vähestes peredes, maitseb see endiselt paljudele.
 

Hapurokk ei ole pidupäevaroog, seda süüakse argipäeviti. See sobib lauale igal aastaajal. Hapurokka tuntakse pea igas Kihnu peres, enamikes osatakse seda ka valmistada. Muidugi on üksikuid mandrilt tulnud peresid, kus hapuroka tegemisest midagi ei teata. Kuid väljast tulnute hulgas on ka neid, kes tunnevad huvi Kihnu toitude vastu ja õpivad hapuroka tegemise selgeks.


Kihnu moodi hapuroka tegemiseks läheb vaja rukki- või rukkipüülijahu, kartuleid, vett, maitsestamiseks suhkrut ja köömneid. Teatakse kaht erinevat valmistamisviisi. Algus on mõlemal juhul nagu leiva tegemiselgi: jahu segatakse sooja veega, saadud vedel kört jäetakse sooja kohta hapnema. Mõni perenaine tambib hulka keedetud kartuleid või lisab maitseks köömneid. Kes soovib hapnemisprotsessi kiirendada, see kasutab leivajuuretist. Juuretisega saab vajaliku tulemuse juba mõne tunniga: õhtul paned hapnema ja hommikul saad roka juba valmis teha. Tavaliselt valmistatakse hapurokka kohe pärast leivategu samas nõus, kus leibagi, siis on juba vajalik kogus juuretist olemas. Edasi toimetavad perenaised erinevaid retsepte ja võtteid kasutades.


Üks moodus on saadud taigna kuumutamine madalal temperatuuril pidevalt segades, et toit ei jääks nõu põhja külge. Kuumutatakse kuni taigen pakseneb ja pinnale tekib hapurokale omane läige. Teise retsepti järgi lisatakse hapnenud juuretis keevale veele, samal ajal segades, ja kuumutatakse kuni toit on paksenenud. Seejärel tõstetakse magustoit kausikestesse.


Hapurokka süüakse jahutatult. Kes armastab magusat, see raputab enne söömist toidule peale veel suhkrut, mis hamba all mõnusalt krõbiseb, või ka marju. Hapurokale võib peale kallata piima või juua seda kõrvale.

Ajalooline taust
Kihnlaste toidulaual oli 19. sajandil põhirõhk odra- ja rukkijahust roogadel. Nende osakaal vähenes mõnevõrra sama sajandi keskpaigas, kui Kihnu jõudis kartul. Hapurokka tehakse ka Muhu saarel, sealne rokk on aga Kihnu omast erinev.
 

Hapurokka söödi hommiku- või õhtusöögiks nagu putru, ka vahepalaks sobis see hästi. Veel 20. sajandil oli tavaks tõsta kogu hapurokk ühte suurde kaussi, kust siis iga pereliige oma lusikaga seda sõi. Nüüdseks on lauakombed muutunud. Eelmise sajandi lõpukümnendist alates on kombeks hapurokk tõsta väikestesse kaussidesse ja igaüks saab süüa oma nõust.


Veel 20. sajandi teises pooles keedeti hapurokka peaaegu igas Kihnu peres. Noored naised jätsid selle valmistamise au ikka vanaperenaistele, sest kardeti, et see ei õnnestu nii, nagu vaja. Nüüdseks elavad noored omaette ja hapurokka paljudes peredes enam ei tehta.

Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Hapuroka tegemist õpitakse kodus eelkõige emadelt-vanaemadelt. Nooremal põlvkonnal, kes oma emadelt-vanaemadelt ei ole mingil põhjusel seda oskust omandanud, on võimalik seda õppida „Kihnu kokaraamatust" (2009). Samuti õpetatakse Kihnu toitude valmistamist kooli kodunduse tundides.
 

Täna võib öelda, et hapuroka tegemise harjumus on veel vanematel kihnlastel, kes seda ainult üks-kaks korda aastas teevad. Vaatamata teadmiste ja oskuste olemasolule, ei võta nooremad hapuroka valmistamist ette. Öeldakse, et selleks kulub palju aega. Meie toidulaud on muutunud rikkalikumaks ja inimesed mugavamaks, poest ostetakse tihti valmistoitu.

Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
2009. aastal ilmunud „Kihnu kokaraamat" sisaldab hapuroka retsepti.
Lisainfo
Galerii
Juuretise võtmine
Foto: Annika Annuk, 2015.
Juuretise segamine sooja veega
Foto: Annika Annuk, 2015.
Rukkijahu lisamine juuretisele
Foto: Annika Annuk, 2015.
Taigen jäetakse sooja kohta hapnema
Foto: Annika Annuk, 2015.
Hapuroka kuumutamine
Foto: Annika Annuk, 2015.
Hapuroka serveerimine
Serveerimisel võib lisada suhkrut, piima või marju.
Foto: Annika Annuk 2015
Bibliograafia
Mätas, Mare (koost) 2009. Kihnu kokaraamat. Kihnu: SA Kihnu Kultuuriruum, lk 98.