Kiviaia ehitamine Kihnus
Koostaja: Annika Annuk (2015)
Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis
Kiviaa ehitämne Kihnus (kihnu keel)
Valdkonnad
ASUSTUS, ELUKORRALDUS ja ELUKESKKOND
ASUSTUS, ELUKORRALDUS ja ELUKESKKOND > Ehitustegevus
ASUSTUS, ELUKORRALDUS ja ELUKESKKOND > Ehitustegevus > Ehitustegevus väljaspool hooneid
Maakond
Pärnu maakond
Linn / vald
Kihnu vald
Kirjeldus
Kirjeldus
Käesoleval ajal ehitatakse Kihnus kiviaedu õueala piiramiseks või kujundamiseks. Taastatakse ka vanu aedu. Kiviaia kasuks otsustatakse seetõttu, et kivi on kõige vastupidavam ja sobilikum meie kliimasse, pakkudes samas ka silmailu. Tänapäeval ehitatakse kiviaedu igal aastaajal, isegi talvel, mis on tihti lumevaesed.

Kivid korjatakse mere äärest, põldudelt või nende lähedalt hunnikutest, mis on aastakümnete jooksul esivanemate poolt ladustatud. Oma koha leiavad kõik kivid, olenemata kujust, värvusest, suurusest. Kõik aiad on raudkivist, sest muid kive Kihnus ei leidu.

Ehitatakse nii kõrgeid (70-80 cm) kui ka madalamaid (20-50 cm) aedu. Õuesisesed aiad on tavaliselt madalamad kui õueala välisküljel olevad aiad. Erinev on ka teostusviis. Mõnede aedade puhul kasutatakse kivide sidumiseks mörti, teistel laotakse need niisama, vabas vormis või siis hoolikalt kive valides. Sirge aia saamiseks tõmmatakse ette nöör. Kivid tuuakse kohale traktori või autoga, kasutatakse ka aiakäru. Iga peremees või ka perenaine laob endale ise meelepärase aia. Mõnele on sellest tööst saanud lausa hobi. Järve talu koduaed on saanud presidendi tunnustusegi.
 

Vanadest kiviaedadest on Kihnus kõige uhkemad kirikuaed ja surnuaeda ümbritsev aed. Kihnus võib igast külast leida kiviaedu, kuid kõige rohkem on need säilinud Linakülas, kus kogu külavahelist peateed ääristavad kiviaiad. Teisteski külades ehitatakse ja taastatakse kiviaedu, kuid on näha rohkem ka muude materjalide kasutamist. Kohati on säilinud päris vanad puitaiad, kolhoosiaegsed okastraat- või võrkaiad. Loomakarjamaad on ümbritsetud elektrikarjusega.


Geopeituse mängijad kasutavad kiviaeda peidukohana. Kihnu noored kiviaedadega seotud uskumusi tõsiselt ei võta. Küll aga huvitutakse unenägude tähendustest. Kiviaed unenäos ei too midagi head, ikka muret ja vaeva, kurjust ja kadedust.

Ajalooline taust
Kihnus, nagu mujalgi Eestis, oli aedade tegemise peamiseks ajendiks põldudelt liigsete kivide koristamine. Igal aastal peale saagikoristust jäi põllule palju kive ja need tuli ju kusagile ladustada. Korjatud kividest sai siis ühtlasi aed põllumaa kaitseks loomade eest. Need aiad olid laoti erilist joont järgimata - alumine kiht laiem, pealmised kitsenevad, mõned lihtsalt ühekordsete ridadena. Vanade inimeste juttude järgi ehitati kiviaiale puidust kõrgendusi.

Linakülast pärinevad andmed, et kiviaeda kasutati peidikuna 1941. aasta mobilisatsiooni ajal. Aia alla tehti peidukoht kahele mehele, kes venelaste käest seetõttu pääsesid. Rootsikülast pärineb lugu sellest, kuidas kiiremaks mehelesaamiseks tuli valgesse riietatuna joosta mööda kiviaeda. Samuti aitavat see kaasa lapseootele jäämisele.
 

Linaküla vanade aedade asetust merepoolsel küljel seletatakse sealpool asetsevatelt heinamaadelt kivide korjamisega, teisel pool on mets. Sellega seostatakse ka pärimuslugu Kihnus olnud vangidest, kes olid esimesed asukad Kihnus Rootsi ajal. Arvatakse, et ju nemad kiviaedu ehitama asusidki.


Nagu mujalgi Eestis, hävitati Kihnus kiviaedu kolhoosiaegse maaparanduse käigus. Kivid lükati põllu otsa hunnikutesse, mis aastakümnetega võsaga on kattunud. Põllumaad said ümber okastraadi, aga selle pärast eriti ei muretsetud. Ka tagantjärele arvatakse, et kahju ei olnud väga suur, kodulähedased aiad jäid kõik alles.

Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Kihnus on kiviaedu ehitatud vajadusest tulenevalt, kas loomade eemalhoidmiseks või maapiiride märkimiseks. Nooremad jätkavad esivanemate tööd. Eelmise sajandi lõpust on kivid ja kiviaiad saanud dekoratiivseks kujundusmaterjaliks aedades. Üheks põhjuseks võib pidada loomapidamise vähenemist, sellega seoses vähenesid põllutööd ning jäi rohkem aega kodude kujundamiseks. Hakati osalema kodukaunistuskampaaniates. Oma mõju on turistidevoolu kasvulgi.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu on toetatud kiviaedade taastamist. 
Etnoloog Madis Rennu on uurinud Kihnu kiviaedu.
Lisainfo
Galerii
Kirikuaed
Foto: Annika Annuk, 2015.
Kiviaed vana rahvamaja juures
Foto: Annika Annuk, 2015.
Männi talu kiviaed
Foto: Annika Annuk, 2015.
Roo talu kiviaed
Foto: Annika Annuk, 2015.
Kiviaia ehitamine
Foto: Annika Annuk, 2015.
Bibliograafia
Rennu, Madis. Eesti traditsioonilised kiviaiad: etnograafia ja kultuurirollid. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, 56-57.
Internetiallikad
Kuidas ehitada kiviaeda - Marike Laht kirjutab kiviaia ehitamisest. Allikas: Maakodu, 23. september 2010.

Eesti traditsioonilised kiviaiad: etnograafia ning kultuurirollid - 2007. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös uurib Madis Rennu Eesti kiviaedu.

Kihnu surnuaeda ümbritsev kiviaed - Video: Jaanus Ilp, 2015.

Kihnu Linaküla aiad - Video: Jaanus Ilp, 2015.