Talgud Saklas
Koostaja: Agnessa Sepp (2016)
Valdkonnad
ASUSTUS, ELUKORRALDUS ja ELUKESKKOND
KOMBESTIK JA USUND
KOMBESTIK JA USUND > Sotsiaalse rühmaga seotud teadmised ja tegevused
Maakond
Saare maakond
Linn / vald
Valjala vald
Alev / küla
Sakla
Kirjeldus
Kirjeldus
Eesti külades on põlvest põlve suuremaid pakilisi töid ühiste jõududega tehtud. Talgute ja talgutööde sisu ning eesmärgid on muutunud koos ühiskonnaga. Sakla kandis Saaremaal on talgutraditsioon tänini elujõuline. Talgute eestvedajaks on Sakla külaarengu selts.

Talgutel on igapäevaelus oluline koht. Inimesed märkavad abivajajat ja ruttavad appi, et ära teha sellised suuremahulised tööd nagu puude saagimine, lõhkumine, ladumine ja külaümbruse heakorrastamine. Talguid korraldatakse peredes, kus on tarvis kiiresti ära teha suuremad tööd ja kus eakamad ei suuda peenramaad kaevata, kooguga kartuleid võtta, juurvilju koristada, kapsaid hapendada, hoidiseid valmistada. Kutsuja mureks on toidulaud katta.
 

Talgutel osalevad nii noored kui vanad Sakla elanikud, põhiosa moodustavad külaseltsi liikmed perekondadega. Tihti võtavad talgutest osa ka koju käima tulnud noored ja nende lapsed. Külas valitseb suur üksmeel kodu kaunistamisel ning küla väljanägemise ja heakorra eest hoolitsemisel.


Seltsil on välja kujunenud mitmed traditsioonid: külakokkutulekute ja saialaada korraldamine, jõulusagina ürituste organiseerimine, nt kuuse ehtimine lastega, jõulutoitude ja kingituste tegemine. Kõige kuulsamad talgud Sakla piirkonnas on saialaadad: ühiselt valmistatakse heategevuseks loteriimeeneid, pirukaid, kooke ja keedetakse moosi. Esinejatena astuvad üles Valjala põhikooli õpilased. Osaletakse üleriigilises „Teeme ära" kampaanias. Seoses kogukonna arenguvajadustega on toimunud mitmed uued talgud: kaltsuvaipade kudumine, villa kraasimine, lõnga ketramine ning sokkide-susside kudumine seltsi heategevusloterii tarbeks, toitude valmistamise, kohaliku muuseumi ehituse-remondi jm talgud.


Talgute juurde kuulub ühine söömaeg. Talgulistele kaetud laual on maitsev supp, magusad koogid, pirukad, piim, kohv ja vahel ka õlu. Mõnikord keedetakse mulgiputru. Ühises lauas räägitakse möödunud aegadest ja kommetest, seejuures saab nii nalja kui uusi teadmisi.


Talgud loovad ühtekuuluvustunde oma küla ja kodukandiga, sidudes-lähendades erinevate erialade inimesi ning erinevaid põlvkondi. Talgute olulisemaks väljundiks saab lugeda äratehtud tööd, teadmiste ja oskuste omandamist ja pärandamist kasvavale põlvkonnale. Talgulistele on tähtis teadmine, et talgutöö on suur edasiminek ühistegevuses. Vabatahtliku töö panustamisest kogukonna hüvanguks innustutakse üha rohkem.

Ajalooline taust

Raskemad ja aeganõudvamad tööd tehti maal ära talgukorras. Sellisteks pakilisteks töödeks, milles talupered üksteise abi vajasid, olid näiteks heina- ja sõnnikuvedu, kartulivõtmine, linaropsimine, rehepeks, sulenoppimine ja lambapesemine. Talgutel käidi perest peresse.

 

Talgutelt ei puudunud kunagi toit: enamasti valmistuti hoolega suureks töö- ja söömapeoks. Sakla kandi vanemate inimeste mälestustes on talgutoidud väga maitsvad olnud. Heinaveotalgutel pakuti mõnikord angerjasuppi. Supivedelik, milles olid suured kartulitükid, ujus kala rasvast. Angerja maitsestamiseks tehti sibulapealsetest ja tugevast soolveest sirki. Osa jaaniõllest, enamasti pigem taherberi, jäeti heinaajaks. Kartulivõtutalgutel pandi lauale keedetud soolaliha kartulitega, lisaks anti stuuvitud kaalikaid ja peedisalatit. Alati oli laual kodusai, -leib ja või, lihapirukad ning õunakook. Rehepeksutalgutel keedeti liha-klimbisuppi. Joodi õlut. Sõnnikuveotalgutel keedeti ohtralt värsket liha, kaalikat, porgandit, kartulit ja kapsast. Tehti õllesuppi, mis vahel nii kange tuli, et lapsed sellest purju jäid. Paljudes kodudes ei olnud talguliste jaoks piisavalt söögiriistu. Neid käidi külast laenamas.


Talgutööd jätkusid Saklas ka kolhoosiajal. Paljudel peredel oli oma majapidamine, kus tehti tööd lisaraha saamise eesmärgil. Ehitati individuaalmaju ja laiendati tootmishooneid. Suuremad tööd, nagu vundamendi kaevamine, katuse ehitamine ja müüride ladumine, toimusid talgute korras.

 

Kolhoosiaegseteks sügisesteks lõikuspidudeks veristati mitu siga ja noorloomi, kellest tehti süüa 120-130 inimesele. Toimkonnas oli 10-12 inimest ja kogu pidu valmistati ette talgukorras. Õues keedeti müürikateldes sülti, tehti rulaadi, lihavorste, pasteeti, lihapirukaid. Kodudes küpsetati leiba, saia ja kotlette, keedeti hapukapsaid. Valmistati mitu keha (40 l nõu) õlut, mida hoiti kuni peoni keldris, et jook hapuks ei läheks.
Seosed
Asutus/ühendus
Sakla külaarengu selts
Paik
Sakla küla
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Külaseltsi loomisega 1999. aastal hoogustus talgute korraldamine Sakla piirkonnas. Alustati suuremahuliste heakorratöödega, mille käigus puhastati võsast küla kiigeplats ja vana õunaaed. Seltsimaja korrastus ja õueala haljastus on toimunud järjepidevalt, ikka talgute korras vabatahtliku tööna.

Traditsioon on jätkusuutlik, sest talgutest võtab osa peresid, kus lööb vahel kaasa lausa neli põlvkonda. Talgutel käies ja vanemate-vanavanemate kõrval tööd tehes näevad lapsed, kuidas ühise tööga jõuab palju korda saata, näiteks prügi koristada, küttepuid õigesti virna laduda, et virnad püsiksid ega vajuks laiali. Ühiselt korrastatud külaplatsi ja seltsimaja on hea ka külalistele näidata - rõõm on tutvustada toimivat seltsielu ja uhkeldada, et elu külas on säilinud.
Võimalikud ohud
Talgutraditsioon võib Sakla kandis hääbuda, kui kaob vajadus ja huvi talgutööde vastu. Külaseltsi liikmed vananevad. Noortel, kes kodust Kuressaarde tööle käivad, ei ole aega aktiivselt talgutel osaleda.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Külaarengu seltsi loomine hoogustas ühistegevust Sakla kandis, aidates ühtlasi alal hoida talgute korraldamise tava. Talgute traditsioon on nii kaua jätkusuutlik kuni jätkub tublisid ja aktiivseid eestvedajaid ning on vajadus suuremad tööd koos ära teha.
Lisainfo
Galerii
Linatalgud Sakla külas Vaku talus 1932. aastal
Foto: erakogu.
Kartulivõtutalgud Jursis 1935. aastal
Foto: erakogu.
Talgulõuna
Foto: Agnessa Sepp, 2010.
Puude ladumise talgutel osalejad
Foto: Agnessa Sepp, 2016.
Heakorratalgud
Foto: Agnessa Sepp, 2005.
Puude ladumise talgud
Foto: Agnessa Sepp, 2015.
"Teeme ära!" talgutel osalejad
Foto: Agnessa Sepp, 2010.
Internetiallikad
Sakla saialaat võlus saiade ja taidlusega - Aare Laine kirjutab Sakla saialaadast. Allikas: Saarte Hääl, 15. mai 2012.

Sakla saialaada menukid – lihaleib ja Abruka leib [FOTOD] - Ivika Laaneti ülevaade talgukorras toimunud Sakala saialaadast. Allikas: Saarte Hääl, 13. mai 2014.

Saaremaa valss - Eesti kultuurilukku on talletatud Valjala vallas Lööne soos 1946. aastal toimunud talgud. Värsid kirjutas Deboora Vaarandi, viisistas Raimond Valgre. „Saaremaa valss” on tuntud ka Soomes. Lühiülevaade „Saaremaa valsi“ taustaloost Valjala Põhikooli õpilaste ja õpetajate koostöös valminud kodu-uurimuslikul lehel (2001).
Allikad
Teema uurimise käigus kogutud materjalide asukoht
Sakla muuseum