Teppo tüüpi lõõtspilli valmistamine ja mängimine
Koostaja: Kati Taal, Külli Eichenbaum (2010)
Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis

harmoonik

härmoonik

härmul

jõrga, jõrgapill, jõrgats

lõõtsmoonik

türgäpill

korts

lõõts

Valdkonnad
AJAVIITELISED JA MÄNGULISED TEGEVUSED
KÄSITÖÖ
AJAVIITELISED JA MÄNGULISED TEGEVUSED > Musitseerimine
KÄSITÖÖ > Muusikainstrumentide valmistamine ja parandamine
Kirjeldus
Kirjeldus
Teppo tüüpi lõõtspill ehk eesti lõõts on hinnatud simmani- ja kontserdipill üle-Eesti väga erinevate kogukondade hulgas.

 

Teppo tüüpi lõõtspilli mängimine


Eesti lõõtspilli mängitakse tänapäeval sünnipäevadel, juubelitel, pulmapidudel, simmanitel üle-Eesti. Lõõtspillinumbrid on osa piirkondlikest, maakondlikest ja ka vabariiklikest laulu- ja tantsupidudest, muusikasündmustest, festivalidest ja laadakontsertidest, samuti ka teatrietendustest. Lõõtspilli mängitakse organiseeritult nii professionaalsete muusikute kontsertidel lava peal kui ka spontaanselt erinevatel rahvakogunemistel, peamiselt simmanitel, kirmaskitel, laatadel. Lõõtspillil mängitakse kõige sagedamini üksi (soolopillina), sageli mängivad ka kaks või rohkem lõõtspillimängijat koos (musitseerides nii kahel pillil koos kui ka vaheldumisi üksinda) või on lõõtspilliga liitunud mõni teine instrument (kitarr, viiul, torupill, akordion, karmoška, kontrabass jne). Oluline ja väga levinud, kuid võõrastele vähem nähtav, on ka lõõtspilli mängimine kodus ja kodune musitseerimine (pere ja sõprade seltsis).

 

Lõõtspillimängijaid on tänapäeval erinevast vanusest ja soost. Samuti on väga erinev nende ettevalmistus ja mängustiil. Lõõtspillimängijaid on kogukonnas enamasti väga hinnatud ja tunnustatud, eriti vanemate, kuid ka noorte inimeste seas. Lõõtspillimuusikat eelistatakse pidudel ja kontsertidel, samuti ka kontsertkavades, esitada alati elava pillimehe saatel, mitte kasutada lõõtspillimuusika mängimiseks makki ja CD-plaati või teisi muusikaesitlusvahendeid. Eesti lõõts on seega ka tänapäeval tugevalt seotud pillimehe enda ja muusika elava esitlusega. Eesti lõõtsal mängimise lahutamatuks osaks on pillimees ja tema käitumine, kuna lõõtspill võib sageli üksinda täita orkestri või bändi kohta peol.

 

Tänapäeval on eesti lõõtsa võimalik õppida lisaks traditsionaalsele viisile (teist külapillimeest kuulates-matkides) ka erinevates muusikakoolides ja muusikat õpetavates kõrgkoolides üle-Eesti. Lisaks on just noorte (vanuses 13-26) seas saanud populaarseks erinevad, peamiselt suvised, pärimusmuusika- ja pillilaagrid, kus õpetatakse teiste pillide hulgas ka Teppo tüüpi lõõtspilli, samuti on populaarsed erinevate asutuste juures toimuvad pikemaajalised (3-2-5 kuud) rahvamuusika - või lõõtspillikursused täiskasvanutele. Lisaks sellele on lõõtspilli mängimisele pühendatud mitmed kultuurisündmused Eestis - Tartu Lõõtspillifestival, lõõtspillimängijate võistumängimine Võru Folkloorifestivalil).


Teppo tüüpi lõõtspilli valmistamine. (vt. lisatud fail)


Teppo lõõts valmistatakse käsitööna. Protsess on pikaajaline ja väga erinevaid oskusi nõudev. Sageli on pillide ehitajad spetsialiseerunud teatud elementide valmistamisele (vahelõõts, otslauad, häälestamine jne). Iga pill on unikaalne, lõõtsale annavad väga kauni välimuse iga meistri oma fantaasia järgi valmistatud vasest või valgevasest ornamentika. Materjalides on veel kasutusel ka terasplekk ja alumiinium.

 

Lõõtspillide ehitajaid on Eestis väga vähe ning paljud nendest on juba üsna kõrges eas. Samas on viimastel aastatel kasvanud nõudlus uute pillide järele ning tänu sellele on lõõtspillimängijate kogukonnast välja kasvanud ka uusi ja noori pillimeistreid. Lõõtspilli ehitamist peetakse, võrreldes teiste enamlevinud rahvapillidega, üsna keerukaks ettevõtmiseks just töö mahukuse ja spetsiifilisi oskusi nõudvate tehnikate tõttu (häälestamine jne). Traditsiooniliselt on olnud ja on ka tänapäeval lõõtspilli ehitajad meesterahvad, samas kui pillimängijate hulgas leidub nii mehi kui ka naisi.

Tänapäeval on uue Teppo lõõtsa hinnd vahemikus 40 - 65 tuhat Eesti krooni.

Ajalooline taust

Teppo lõõts on üks Eesti rahvapille ja tuntud üle kogu Eesti. Pill on nime saanud oma leiutaja, Vanal Võrumaal Põlva kihelkonnas Loosu külas elanud mehe, August Teppo järgi. Teppo tüüpi lõõtspille ehk Teppo lõõtsasid hinnati nii minevikus kui ka tänapäeval pilli erilise tämbri, kauni väljanägemise ja pika vastupidavuse poolest (nii materjal kui häälespüsivus).

Oma esimese pilli tegi Teppo valmis oma juttude järgi 15. aastaselt (1890. aastal). Teppo lõõtsa muusika ja pillidel mängimise hiigelaeg jääb Teppo eluaja ümber (29. august 1875 - 7. detsember 1959). Kui toona oli igas Eestimaa (eriti Lõuna-Eesti) külas oma pillimees, siis tänapäeval on Teppo lõõtsal mängivate külapillimeeste ja ka pillide endi arv vähenenud, pilli õppimine on saanud külapeol teisi pillimehi kuulamis-matkimis-meetodilt enam organiseeritud õppekavadega pillilaagritesse, täiskasvanute pillikursuste ja muusikakoolide pärusmaaks.

 

Lõõtspillimuusika juures kasutatakse terminit „külapillimehe" stiil, mis tähistas ja tähistab ka tänapäeval ühte vanimat lõõtspillil mängimise stiili (näiteks pillimees Karl Kikas). Kasutatakse ka terminit võru lõõtspillimängu stiil või võru stiil. Teaduslikult võttes on stiilid alati seotud piirkonna või konkreetse mängijaga (ka koolkonnaga, näiteks: Karl Kikas- Aivar Teppo, Ants Taul- Tarmo Noormaa).

 

Lõõtspillimängu õpiti traditsiooniliselt teisi oma ja võõra küla pillimehi kuulates ja nende mängu matkides, kuni igal pillimehel kujunes oma isikupärane stiil. Aja jooksul on muutunud Teppo lõõtsal mängitavate lugude stiil ja lõõtspillimuusika kõla. Lood on saanud mõjutusi teistest muusikažanritest ning uued ja nooremas pillimehed mängivad lõõtsal lugusid iirilikust stiilist rokilikuni.

 

 

 

Seosed
Isik
Heino Tartes
Tarmo Noormaa
Paik
Ajalooline Võrumaa
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine

Teppo lõõtspillimuusikat ja pillimängu nähakse ja kuuldakse simmanitel, pulmades, laatadel, messidel, festivalidel ja kontsertidel. Kuna need on peamiselt kogupereüritused, toimub passiivne kultuuritraditsiooni õppimine juba väiksest peale.

 

Teppo tüüpi lõõtspilli õppimine on tänapäeval üsna populaarne. Akadeemilisel tasandil saab Teppo lõõtspilli õppida erinevates kõrgkoolides. Teiseks levinud õppimisvõimaluseks on erinevad laagrid, kursused, õppepäevad ja töötoad, mida korraldatakse kas iseseisvalt või erinevate festivalide või teiste muusikasündmuste raames ja mille korraldajateks on kohalikust aktiivist koosnev kogukond, organiseerumata huviliste ring või juriidiline asutus, seltsing või MTÜ. Pilliõppijateks on nendes vormides nii noored kui ka täiskasvanud, sõltuvalt laagri või kursuse suunitlusest. Mõlematel õppimise vormidel õpetajateks oma alal tunnustatud ja ka tänapäeval aktiivselt tegutsevad lõõtspillimängijad. Kolmanda pilliõppimise meetodina kasutatakse laialdaselt individuaaltundide võtmist, kus huviline pilliõppija palub ennast võtta mõne tegutseva lõõtspillimängija õpilaseks.

 

Enamasti antakse tänapäeval nii laagrites, muusikakoolides kui ka teistes õppeolukordades pillimängimise oskust edasi eraviisiliste individuaaltundide kaudu, kuid lihtsamaid põhitõdesid õpetatakse ka gruppides. Teppo lõõtsal mängima õppimine toimub matkimise meetodil, harva kasutatakse noodikirja. Oluline osa õppeprotsessis on ka tänapäeval erinevate pillimeeste stiilide kuulamine-vaatamine (arhiivilindistused, CD- ja DVD-plaadid, kontsertidel ja simmanitel käimine ja pillimeeste järgimine)

 

Õppeprotsess on meistri(te) ja õpilase vaheline pikk dialoog, mille tulemusel kujuneb õpilasel välja oma isikupärane stiil. Selline õppimismeetod sobib Teppo lõõtsa mängimisstiiliga ja pilli helilise häälestusega.

 

Võimalikud ohud

Suur osa Teppo lõõtsa oskuslikult mängida valdavaid pillimehi on juba kõrges vanuses ning uute huviliste pealekasvu piirab kvaliteetsete Teppo pillide väike kättesaadavus ja uute pillide puudus, samuti pilli kõrge hind.

 

Seega on Teppo lõõtsa püsimajäämiseks esmatähtis uute pillimeistrite põlvkonna pealekasv. 

Traditsioonilist „külapillimehe“ stiili valdavaid õpetajaid on pilliõpetajate seas väike arv. Ohuks on uute mängijate teadmatus ja suutmatus teha vahet erinevate mängustiilide ja nende mõjude vahel. 

Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud

Kolmes Eesti muusikakoolis ja kahes kõrgkoolis saab õppida Teppo lõõtsa kinnitatud õppekava alusel.

 

Üle-Eesti toimuvad erinevad lõõtspilli õppimisele ja valmistamisele pühendatud traditsioonilised ja ka spontaansed ettevõtmised: lõõtspilli võistumängimine Võru Folkloorifestivali raames, Tartu Lõõtspillifestival, pillilaagrid, kursused ja õppepäevad lastele ja täiskasvanutele (näiteks Põlvas toimuv üle-Eestiline 5-7 kuune lõõtspillimängijate alg- ja jätkukursused)

 

Alates 2005. aastast toimib Jüri Uppini nimeline sihtkapital, mis toetab lõõtspillimuusika edendajaid ja lõõtspilli valmistajaid.

Lisainfo
Galerii
Heino Tartese pillid
Teppo tüüpi lõõtspill. Meister Heino Tartes, foto Karin Needo
Lõõtspillimängijad
Põlva lõõtspillimängijate kursuse õpetajad Viljandi Pärimusmuusika Aidas lõõtspilli tutvustamas. Märtsis 2010. Foto Kati Taal.
Lõõtspilli detailid
Lõõtspilli detailid. Näitus Põlvas III Avatud Lõõtsade päevalt jaanuaris 2010. aastal. Foto Kati Taal.
Lõõtspilli huvilised
Huvilised III Avatud Lõõtsade päeval Põlvas 2010. Foto Kati Taal.
Videod
Heino Tartes kõneleb, kuidas õppis pillimängu ja arutleb on pillimängija loomusest.
Filmilõik ERR arhiivist saatest Eloline, 2005.
Autoriõigused ERR

Heino Tartes kõneleb Teppo  pillist.
Filmilõik ERR arhiivist saatest Eloline, 2005.
Autoriõigused ERR

Heino Tartes mängib loo ja kõneleb pillimeister Kalju Saarniidust.
Filmilõik ERR arhiivist saatest Eloline, 2005.
Autoriõigused ERR
Audio
Lõõtspillil mängib Heino Tartes

Lõõtspillil Aivar Teppo
Teised materjalid
Tarmo Noormaa artikkel ajakirja Teater.Muusika.Kino 2005. aasta 11. numbris.

Bibliograafia
Tartes, Heino 2007. Põlvamaa lõõtspillimängijad 1892-2007. Tartu: Greif

Taul, Anu. Võrumaa lõõtspillimängija Karl Kikas. Diplomitöö. Viljandi 2002 (biograafia,stiilianalüüs, noot)

Teinbas, Taavi 1994. Lõõtspillidest, lõõtspillimängust ja -mängijatest. Tallinn : Eesti Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus
Internetiallikad
Intervjuu Heinar Kahariga - Vanima Teppo lõõtspilli omanik Heinar Kahar kõneleb pillist ja pillimängimisest