Tuletõrje Järva-Jaanis
Koostaja: Tiiu Saarist (2016)
Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis
Pritsimehed
Valdkonnad
ASUSTUS, ELUKORRALDUS ja ELUKESKKOND
Maakond
Järva maakond
Linn / vald
Järva-Jaani vald
Alev / küla
Järva-Jaani
Kirjeldus
Kirjeldus
Kutseliste tuletõrjujate kõrval tõttavad kustutustöödele appi priitahtlikud pritsimehed, kes hoolitsevad oma kodukohas ka selle eest, et inimesed oskaksid vältida tuleõnnetusi. Järva-Jaani rahvale on kohalikud pritsimehed pakkunud turvatunnet juba üle sajandi.

Riikliku komando sulgemise järel hakkas Järva-Jaani Tuletõrje Selts ühena esimestest vabatahtlike ühendustest tegema lepingulist koostööd kutseliste päästjatega. 2016. aasta seisuga on väljasõidukomandos 19 liiget. Meeskonda kuulub ka üks naine. Väljasõidukorralduse saavad Järva-Jaani vabatahtlikud Häirekeskuse Lääne keskusest. Reageerimiskiirus on lepingujärgselt kuni 10 minutit. Tuld käiakse kustutamas peamiselt oma vallas, vajadusel ka kaugemal. Ennetustöö on laiema ulatusega. Tuletõrjeseltsi ennetusauto on oodatud mitmesugustel üritustel, korteriühistutes ja mujal. Õpetliku etenduse „Tuli lahti!" raames tutvustakse uuemaid ja vanemaid töövahendeid kustutusluuast ja nahkämbrist käsi- ja autopritsini, õpetakse kasutama suitsuandurit ning kustutama pannil süttinud rasva.
 

Nii nagu algusaegadel, kui tuletõrjeseltside ümber oli koondunud kohalik kultuurielu koorilaulust näitemänguni, ei piirdu Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi tähendus kogukonnas praegugi vaid tuleohutuse eest hoolitsemisega. Pritsimehed on seltsielu eestvedajate seas. Järva-Jaanis on mitu muuseumi, mis tutvustavad muu hulgas kohalikku kultuurilugu, tuletõrje ajalugu ja tehnikat ning tuletavad külastajatele meelde tuleohutuse põhitõdesid. Seltsi juures tegutseb ka üks kahest tuletõrjujate pasunakoorist Eestis.


Iga kuu esimesel pühapäeval on Järva-Jaanis õppused, mille raames viiakse läbi loenguid, praktilisi harjutusi, tutvustatakse uut tehnikat. Igapäevase ennetusöö kõrval korraldatakse ka tuletõrjevõistlusi. Näiteks seltsi aastapäeva tähistatakse teemakohase konverentsi, eri aegadest pärit tuletõrjeautode paraadi, tuletõrjevõistluste ning simmaniga. Tehnika ja orkestriga osaletakse ka maakondlikel ja vabariiklikel ohutuspäevadel.


Priitahtlike pritsimeestega liitutakse erinevatel põhjustel. Peamine on perekondlik järjepidevus ning soov kogukonnale kasulik olla. Näiteks seltsi ja tuletõrjemuuseumide juhi Tuve Kärneri peres on teadmisi tuleohutusest ja tulega võitlemise oskust põlvest põlve au sees hoitud ja edasi antud. Tuve vanaisa oli üks Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi asutajatest, isa aga aastakümneid lendsalga liige ja kohalik pritsimeeste pealik. Esiisade jälgedes käivad ka Tuve pojad.


Järva-Jaani pritsimehi ja nende perekondi seovad mitmed traditsioonid. Nii näiteks sõidab pruutpaar laulatusele või registreerimisele tuletõrjeautoga. Pulmarongi peatamisel antakse paarile tuletõrjeteemalisi ülesandeid, näiteks tuleb voolikuid ühendada, kiiruse peale pritsimehe riietusse pugeda, hüdropuldiga märklaud purustada. Järelkasvule sõidetakse haiglasse järele või lihtsalt teda vaatama endisaegse tuletõrjeautoga. Tuletõrjeselts aitab korraldada ka matuseid. Matusteks on kohaldatud vana tuletõrjeauto. Leinatalitust viib läbi vastava tunnistusega tuletõrjuja. Mängib puhkpillikvartett, kirstu kõrval seisab auvalve. Tuletõrjujate hümn kõlab täies pikkuses.

Ajalooline taust
Järva-Jaani Tuletõrjeselts loodi 1899. aastal. 1904. aastal valmis pritsimeeste seltsimaja, kus hoiti kustutusvahendeid: pritse, hobuvankreid jms. Majas oli suur saal, lava ja einelaud. Seltsimajas alustasid tegevust sega- ja pasunakoor, tantsurühm ja näitering. Seltsielu juurde kuulus tuletõrjealase teabe jagamine. 1934. aastal ehitati endise kiriku hobusetalli vundamendile pritsikuur. 1938. aasta paiku jõudis pritsimeeste käsutusse tuletõrjeauto.
 

Ohust teavitati häirekella helistamise, sireeni andmise või tuletõrjepasuna puhumisega. Pasunat puhusid tihti lapsed, kes teadsid, et tuletõrjepasuna puhumine on püha tegevus. Piirkonnad olid väikesed ja kõik tundsid kõiki. Valesse paika sõitmine oli välistatud, sest ühes piirkonnas kahte samanimelist kohta polnud. Kui oligi, teati nimepidi, kelle kodus tuli pahandust tegi. Kustutustöödele minnes jälgiti hoolega tuule suunda, sest pilpakatuse laastud võisid soodsa tuulega lennates ka kilomeetrite kaugusel tulekahju tekitada. Ennetustööna käisid priitahtlikud pritsimehed kodudes tulekoldeid kontrollimas. See tava katkes nõukogude ajal. Nõukogude võim keelustas seniste seltside tegevuse 1940. aastal. Tuletõrjeseltsile kuulunud varad riigistati.


1945. aastast tegutses Järva-Jaani alevis vabatahtlik tuletõrjeühing, vabatahtlikud ühingud olid ka kolhoosides. Nõukogude ajal oli peaaegu igal majandil oma tuletõrjeauto ja valdavalt vabatahtlikud pritsimehed, kes tegid seda tööd muude töökohustuste kõrvalt. Samal ajal ei pidanud need mehed tavaliselt osalema kohustuslikus korras rahvamaleva töös. Kel vähegi huvi ja tahtmist, see valis osalemise tuletõrjes. Järva-Jaanis tegutses 1981. aastani A-komando, kus olid lisaks vabatahtlikele ka kutselised tuletõrjujad, seejärel tugikomando ja aastatel 1992-2002 abikomando. Ööpäev läbi oli valves üks mees. Päästekomandole kuulusid päästeautode garaaž, valvemeeskonna olmeruumid ning lao- ja hooldusruumid remondi tarbeks.


Järva-Jaani Tuletõrje Selts taastati 1998. aasta kevadel, mil lähenemas oli seltsi 100. aastapäev. Koosolekust võttis osa 26 asutajaliiget. Asutajaliikmeteks olid Järva-Jaani tollased tegevad ja eakamad endised tuletõrjujad. Tuve Kärner oli kogunud hulgaliselt materjale tuletõrje tegevuse kohta Järva-Jaanis. (Tema käes oli ka mitte just kõige paremas seisukorras olev seltsi originaallipp, mille restaureerimisele aitas kaasa Järvamaa Muuseum.) Et Järva-Jaanis oli tuletõrje ajaloo uurimise huvilisi ja keskkooli juurde oli loodud väike muuseum, hakatigi koos kultuurimaja ja vallaga aktiivselt seltsi juubeli tähistamist ette valmistama. Abiks olid kohalikud, kel oli teavet endisaegsete tegevuste kohta ning fotosid ja dokumente.


1. aprillil 2002. aastal, mil likvideeriti Järva-Jaani riiklik päästekomando, sõlmis selts Järva maavanemaga lepingu tulekustutus- ja päästetööde teostamiseks Järva-Jaani vallas ja sellega piirnevates valdades. Nende ülesannete täitmiseks andis Järva-Jaani vallavalitsus seltsi käsutusse tuletõrjeauto, varustuse ja endise tuletõrje seltsimaja ruumid. Praegu on samasugune leping sõlmitud päästeametiga. 2014. aastal tunnustas siseminister Hanno Pevkur Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi vabatahtlikku päästekomandot vabatahtliku päästekomando aunimetusega.

Seosed
Isik
Tuve Kärner
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Tuleohutusealaseid teadmisi antakse edasi nii pereliinis, õppustel kui ka ühise seltsitegevuse kaudu. Priitahtlike pritsimeeste võistlused, kus osalevad ka noored, on ühtlasi üheks suuremaks kohalikuks kultuurisündmuseks. Esinevad isetegevuslased, on laat ja simman, kus mängib tantsuks pritsimeeste orkester. Ligikaudu 1/3 orkestri koosseisust moodustavad noored. Noor põlvkond võtab osa ka laatadel toimuvatest tuletõrjealastest etendustest.
 

Järva-Jaani muusemides on giidide seas ka noori pritsimehi. Vana tehnika taastamise ja muuseumitöö käigus õpitakse tundma endisaegseid masinaid, nende otstarvet ja kasutusala. Päästetööst huvitatud noored on koondunud päästeala noorteringi. Noored osalevad ka traditsiooniliste ohutuspäevade korraldamisel Järva-Jaanis. Enamik tuletõrjumisega kokku puutunud noortest jätkab vabatahtliku pritsimehena kas Järva-Jaanis või oma uues elukohas.

Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
1999. aastal avati endises pritsikuuris Järva-Jaani tuletõrjemuuseum. Muuseumi juures on tuletõrje mänguväljak, kus huvilised saavad tuleohutusealaseid teadmisi omandada ja täiendada. Tuletõrjeseltsi hallatavas Järva-Jaani Vanatehnika Varjupaigas (2004) eksponeeritakse aegade jooksul pritsimeeste kasutuses olnud tehnikat. 2012. aastal loodi Järva-Jaani Pääasteala noortering, mille tegevustes osaleb ligi 20 ohutuse tagamisest huvitatud noort.
Lisainfo
Galerii
Ennetusetendus "Tuli lahti!"
Foto: Tiiu Saarist, 2010.
Ennetusetendus "Tuli lahti!"
Foto: Tiiu Saarist, 2010.
Ennetusetendus "Tuli lahti!"
Foto: Tiiu Saarist, 2010.
Ennetusetendus "Tuli lahti!"
Foto: Tiiu Saarist, 2010.
Ennetusetendus "Tuli lahti!"
Foto: Tiiu Saarist, 2010.
Ennetusetendus "Tuli lahti!"
Foto: Tiiu Saarist, 2010.
13-aastane Ivar Kärner tutvustamas tuleohutuse põhimõtteid Järva-Jaani Tuletõrjemuuseumis
Foto: Tiiu Saarist, 2010.
Tuletõrjemasinaid Järva-Jaani Tuletõrjemuuseumi kogudest
Foto: Tiiu Saarist, 2010.
Tuletõrjemasinaid Järva-Jaani Tuletõrjemuuseumi kogudest
Foto: Tiiu Saarist, 2010.
Tuve Kärner kustutustehnikat tutvustamas
Foto: Tiiu Saarist, 2010.
Videod
Video: Ants Leppoja, 2010.
Internetiallikad
Päästeala ajalugu - Päästeala ajalugu käsitlev peatükk Kadi Luha koostatud õpiobjektist "Päästeala organisatsioon ja juhtimine" (2007). ©Sisekaitseakadeemia Päästekolledž.

Järva-Jaani Tuletõrje Selts - Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi koduleht tutvustab seltsi tegemisi.

Järva-Jaani Tuletõrje Selts - Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi Facebooki lehelt leiab infot seltsi tegevuste kohta.

Järva-Jaani tuletõrjeselts tähistab taasloomise 10. aastapäeva - Uudislugu kajastab 10 aasta möödumist Järva-Jaani tuletõrjeseltsi lepingulise koostöö algusest Päästeametiga. Allikas: ERR, 30. märts 2012.

Järva-Jaani Tuletõrje Selts: esmalt peaks olema soov ligimest aidata - Tuve Kärner kirjutab tuletõrjeseltsi ajaloost ja tänasest päevast. Allikas: Facebook, 15. veebruar 2012.

Tuletõrjujal tuleb täiskuudki kustutada - Marika Rajamäe annab ülevaate Jäeva-Jaani Tuletõrje Seltsi tegemistest. Allikas: Järva Teataja, 5. aprill 2012.
Allikad
Teema uurimise käigus kogutud materjalide asukoht
Järvamaa Muuseum, Paide Kultuurikeskuse kultuuri teabetuba, Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi kogu