Raplamaa laulu- ja tantsupeod on osa piirkonna kultuuripärandist, millel on lisaks selle kunstilisele väärtusele ka kogukonda koondav roll.

Maakonna pidude repertuaaris on folkloorseid laule ja tantse, aga ka autoriloomingut. Pidu loob ühtpidi ühenduslüli esivanemate kultuuriga kui ka liidab kaasaegseid oma kogukonnas. Kuna tegemist on võrdlemisi uue haldusüksusega, on kokkukuuluvustunnet tekitavad ettevõtmised kohalike jaoks väga olulised. 

Talurahva traditsioonid – rahvatantsud, -laulud ja -rõivaste kandmine – on tänaseks saanud uue vormi ja näo. Talupojakultuuri osadest on saanud esituskunst. Pidudega luuakse seost mineviku ja tänapäevase kultuuri vahel. Laulu- ja tantsupeod mängivad olulist rolli ka maakonna ühise kultuuriidentiteedi loomisel: kuuluvad ju kultuuriliselt mitmekesise Raplamaa alla nii Kullamaa, Nissi, Märjamaa, Vigala, Hageri, Rapla, Juuru, Türi kui ka Vändra kihelkondade alad.

Laulu- ja tantsupeol on omad traditsioonilised osad, nagu rongkäik, tule süütamine, tervitus-, ava- ja tänusõnad. Pidudel astuvad üles puhkpilliorkester, koorid, rahvamuusikud, võimlemis- ja rahvatantsurühmad.

 
Kohalikud laulu- ja tantsupeod on raplamaalastele olulised, sest nende läbi tugevdatakse ühtekuuluvustunnet. Raplamaa on võrdlemisi uus haldusüksus, seetõttu on kokkukuuluvustunnet tekitavad ettevõtmised eriti olulised. See on üks viis tekitada ühist identiteedi tunnet, mis aitab ka teiste igapäeva tegemiste juures meie-tunnet hoida.

Tegemist ei ole pelgalt folkloorse kontserdiga – pidu toetab muu hulgas ka kultuurilist seltsitegevust ja suurendab teadlikkust piirkondlikest rahvarõivastest.

 
Nii nagu on esinemine osa omakultuuri loomisest, on seda ka pidude vahepeale jääv harjutamine. Kogukonnale on sellised kokkusaamised ja ühistegevused olulised. Eriti tähtis on erinevate põlvkondade kaasamine, sest koos tehes õpivad väiksed suurtelt meid ümbritsevat vaimset pärandit hoidma ja väärtustama.

Lisaks sellele, et nii õpivad lapsed koos täiskasvanutega pidama lugu kultuurist, on selline ühistegevus ka sild põlvkondade vahel, tugevdades sidet laste, nende vanemate ja vanavanemate vahel.

Raplamaa laulu- ja tantsupidude traditsiooni alguseks peetakse 1953. aastat, kui Kohilas korraldati esimene Rapla rajooni rahvakunstiõhtu. Laulu- ja tantsupidusid praeguse Rapla maakonna territooriumil oli toimunud ka varem, aga toona veel Harjumaa koosseisu kuuludes.

"Sisult sotsialistlikku ja vormilt rahvuslikku" rahvakultuuri arendati ja edendati ka Raplamaal, üheks tähiseks rajooniülesed laulu- ja tantsupeod, mille repertuaaris peegeldus ajastule omane ideoloogia. Peo korraldamiseks tuli paratamatult luba küsida võimudelt. Kuid tähtis ei olnud see, milliseid laule lauldi ja tantse tantsiti, vaid et üldse lauldi ja tantsiti. Kuni 1990. aastani peeti rajoonipidusid pea igal aastal, kuid pärast Eesti taasiseseisvumist see traditsioon mõneks ajaks katkes. Laul- ja tantsupidudega alustati taas 1998. aastal ja pärast seda on peod toimunud enamasti iga kahe aasta järel. 1986. aastaks valmis Raplas Tammemäel laululava ja sestpeale on pidusid üldjuhul seal läbiviidud. Laulu- ja tantsupidusid on peetud ka teistes Raplamaa paikades: Märjamaal, Kohilas, Vana- Vigalas ja Mahtras.