Raplamaa laulu- ja tantsupidu
Koostaja: Jane Kalajärv
Valdkonnad
AJAVIITELISED JA MÄNGULISED TEGEVUSED > Esinemine ja etendamine
KEEL JA POEETILINE FOLKLOOR > Laulmine ja laululoomine
AJAVIITELISED JA MÄNGULISED TEGEVUSED > Musitseerimine
AJAVIITELISED JA MÄNGULISED TEGEVUSED > Tantsimine
Maakond
Rapla maakond
Kirjeldus
Kirjeldus

Raplamaa laulu- ja tantsupeod on osa piirkonna kultuuripärandist, millel on lisaks selle kunstilisele väärtusele ka kogukonda koondav roll.

 

Maakonna pidude repertuaaris on folkloorseid laule ja tantse, aga ka autoriloomingut. Pidu loob ühtpidi ühenduslüli esivanemate kultuuriga kui ka liidab kaasaegseid oma kogukonnas. Kuna tegemist on võrdlemisi uue haldusüksusega, on kokkukuuluvustunnet tekitavad ettevõtmised kohalike jaoks väga olulised. 

 

Talurahva traditsioonid rahvatantsud, -laulud ja -rõivaste kandmine  on tänaseks saanud uue vormi ja näo. Talupojakultuuri osadest on saanud esituskunst. Pidudega luuakse seost mineviku ja tänapäevase kultuuri vahel. Laulu- ja tantsupeod mängivad olulist rolli ka maakonna ühise kultuuriidentiteedi loomisel: kuuluvad ju kultuuriliselt mitmekesise Raplamaa alla nii Kullamaa, Nissi, Märjamaa, Vigala, Hageri, Rapla, Juuru, Türi kui ka Vändra kihelkondade alad.

 

Laulu- ja tantsupeol on omad traditsioonilised osad, nagu rongkäik, tule süütamine, tervitus-, ava- ja tänusõnad. Pidudel astuvad üles puhkpilliorkester, koorid, rahvamuusikud, võimlemis- ja rahvatantsurühmad.

 
Kohalikud laulu- ja tantsupeod on raplamaalastele olulised, sest nende läbi tugevdatakse ühtekuuluvustunnet. Raplamaa on võrdlemisi uus haldusüksus, seetõttu on kokkukuuluvustunnet tekitavad ettevõtmised eriti olulised. See on üks viis tekitada ühist identiteedi tunnet, mis aitab ka teiste igapäeva tegemiste juures meie-tunnet hoida.

 

Tegemist ei ole pelgalt folkloorse kontserdiga  pidu toetab muu hulgas ka kultuurilist seltsitegevust ja suurendab teadlikkust piirkondlikest rahvarõivastest.

 
Nii nagu on esinemine osa omakultuuri loomisest, on seda ka pidude vahepeale jääv harjutamine. Kogukonnale on sellised kokkusaamised ja ühistegevused olulised. Eriti tähtis on erinevate põlvkondade kaasamine, sest koos tehes õpivad väiksed suurtelt meid ümbritsevat vaimset pärandit hoidma ja väärtustama.

 

Lisaks sellele, et nii õpivad lapsed koos täiskasvanutega pidama lugu kultuurist, on selline ühistegevus ka sild põlvkondade vahel, tugevdades sidet laste, nende vanemate ja vanavanemate vahel.

Ajalooline taust
Praeguse maakonna otseseks eelkäijaks on Rapla rajoon, mis moodustati 1950. aastal tollase Harjumaa lõunaosast. 1959. aastal liideti juurde osa Türi rajoonist. 1962. aastal lisandus muist Vändra rajoonist ja peaaegu kogu Märjamaa rajoon. Rapla maakond praeguste piiride ja nimetusega eksisteerib alates 1990. aastast. 
 

Raplamaa laulu- ja tantsupidude traditsiooni alguseks peetakse 1953. aastat, kui Kohilas korraldati esimene Rapla rajooni rahvakunstiõhtu. Laulu- ja tantsupidusid praeguse Rapla maakonna territooriumil oli toimunud ka varem, aga toona veel Harjumaa koosseisu kuuludes.

 

"Sisult sotsialistlikku ja vormilt rahvuslikku" rahvakultuuri arendati ja edendati ka Raplamaal, üheks tähiseks rajooniülesed laulu- ja tantsupeod, mille repertuaaris peegeldus ajastule omane ideoloogia. Peo korraldamiseks tuli paratamatult luba küsida võimudelt. Kuid tähtis ei olnud see, milliseid laule lauldi ja tantse tantsiti, vaid et üldse lauldi ja tantsiti. Kuni 1990. aastani peeti rajoonipidusid pea igal aastal, kuid pärast Eesti taasiseseisvumist see traditsioon mõneks ajaks katkes. Laul- ja tantsupidudega alustati taas 1998. aastal ja pärast seda on peod toimunud enamasti iga kahe aasta järel. 1986. aastaks valmis Raplas Tammemäel laululava ja sestpeale on pidusid üldjuhul seal läbiviidud. Laulu- ja tantsupidusid on peetud ka teistes Raplamaa paikades: Märjamaal, Kohilas, Vana- Vigalas ja Mahtras.

Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Laulu- ja tantsupidude traditsiooni püsimine on otseselt seotud aktiivse seltsitegevusega maakonnas: 2012. aasta märtsi seisuga tegutseb Raplamaal 52 laulukoori, 68 rahvatantsurühma, 32 muusika- ja 2 folkloorikllektiivi. Seni, kuni jagub kollektiive, kes on valmis pidudel üles astuma, pole ka ohtu nähtuse kadumiseks. Seetõttu on oluline eelkõige lastesse süstida huvi rahvatantsu ja laulu vastu. Väärtused, mis on omandatud lapsepõlves, kinnistuvad kõige paremini.
 
Kuna laulu- ja tantsupeo näol on tegemist kogu maakonda koondava ettevõtmisega, on oluline, et selle toetamisega tegeletakse maakonna tasandil. Kui mitmed kultuuritegevused on projektipõhised ja seetõttu ühekordsed, siis toetus maakonna laulu- ja tantsupidudele on stabiilne.
 
Viimastel aastatel on kasvanud ka esinemistel oma maakonna rahvarõivaste kandmise komme. Kui nõukogude ajast oli kollektiividele jäänud võõraste kihelkondade rahvarõivad, siis nüüd, oma kostüüme uuendades, on hakatud enam tähelepanu pöörama sellele, et esinemiseks saaksid selga ikka oma kandi riided.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Raplamaa laulu- ja tantsupidu on maakonna kultuurielus oluline sündmus. Seda toetavad kohalikud omavalitsused, maakonna eelarves on sellel samuti oma koht. Kohalikud omavalitsused ei soosi mitte ainult peo toimumist, vaid ka seltsitegevust laiemalt. LEADER programmi pärimuskultuuri meetme kaudu on laulukoorid ja tantsurühmad rahvarõivaste soetamiseks abi saanud. Toetatud on ka peo enda korraldamist.
Lisainfo
Teised materjalid
Bibliograafia
Arraste, Lille-Astra jt (koost) 2009. 75 aastat Eesti tantsupidusid. Tallinn: Varrak, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

Kikajon, Rita (koost) 1998. Raplamaa laulu- ja tantsupäevad 20.-21. juunil 1998. Rapla: Rapla linnavalitsus.

Laurimaa, Tiiu (koost) 2009. Linda Raus 100 (kogumik). Rapla: Rapla Haridusselts.

Lepik, Tiivi 2007. Kuidas valmib järgmise aasta Raplamaa laulu- ja tantsupidu. - Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi Teataja, 4.
Internetiallikad
Raplmaa laulu- ja tantsupidu taas Mahtras - Raplamaa laulu- ja tantsupeo projektijuht Tiivi Lepik kirjutab pidude ajaloost ja eesootavatest sündmustest. Nädaline 06.12.2007.

Raplamaa laulu- ja tantsupidu 2010 - Laulu- ja tantsupeo loovjuht Mari Tammar kirjeldab 2010. aasta peo kontseptsiooni.