Valgetikandi tikkimine Rapla rahvarõivaste käistele
Koostaja: Anne Ummalas (2015)
Valdkonnad
KÄSITÖÖ
KÄSITÖÖ > Rõivaste ja tekstiilide kaunistamine
Maakond
Rapla maakond
Kirjeldus
Kirjeldus

Rapla kihelkonna naised kaunistavad oma rahvarõivaste juurde kuuluvaid valgeid linaseid käiseid valgetikandiga - valge linase niidiga tikitud kirjaga, mis koosneb traditsiooniliselt väädist ja lillemotiividest. Mõnel käisel on ka nn ülakiri - väät pungadega või geomeetrilised kujundid. Motiivide servad ja piirjooned tikitakse madal- või mähkpistes. Õite sisemused täidetakse erinevate võrguliselt põimitud pindadega. Tikandis esineb ka varspistet ja ülepõimitud eelpistet. Tikand kaunistatakse vasklitritega, mida on kohati väga palju. Käiste allservas on niplispits. Nii on Rapla kihelkonna käised üldmuljelt õrnad ja pitsilised. Küllap see näitab meie esiemade maitset ja iseloomu.

 

Valgetikandi teeb kauniks linane tikkimisniit, mis kanganiidist jämedamana annab tikandile reljeefsuse. Linane niit ei kaota käiseid kandes ja pestes oma läiget. Nii on näiteks Eesti Rahva Muuseumis (ERM) hoiul olevate kahesaja aasta vanuste käiste tikand veel praegugi ilus ja läikiv. Võrgupindu tikitakse tihti peenema niidiga. Nii saab tekitada õrnu pitsilisi pindu, mis on väga peenelt töödeldud, mitmekordselt läbi põimitud. Tänapäeval tikitakse käiseid suurel raamil, et kangas oleks korrektselt pingutatud ja nii sidepisteid kui ka võrku oleks hea tikkida. Nõnda ei hakka tikand hiljem lokkima ega ole ka liiga pinges.

 

Tikand käiste esi- ja tagaküljel ei ole alati ühesugune. Küllap on naised juba sajandeid püüdnud eristuda naabrist ja mõelnud välja erinevaid võrgulisi ja muid täitepisteid, millega oma muidu üldmuljelt sarnaseid käiseid eriliseks muuta. Erinevused tulevad välja motiivide juures, eelkõige aga võrgu- ja täitepindade juures. Näiteks on ERM-is ja Eesti Vabaõhumuuseumis kokku kolm sama mustriga käist, võrgupinnad on aga kõikidel veidi erinevad.

 

Valgetikandi tikkimine on peen ja täpne töö. Värvilise tikandi toonide mitmekesisust kompenseerib valgetikandi võrgupindade mitmekesisus. Kuidas on need erinevad pinnad, mida muuseumides olevatel Rapla käistel näha võime, sündinud, ei oska me tänapäeval öelda. Kindel on see, et mõni neist on väga keeruline, olles kuni seitse korda erinevas suunas peene niidiga läbi põimitud. Võrkude tikkimise oskus nõuab tikkijalt ruumilist ja loovat mõtlemist.

 

Valgetikandit seostatakse tugevalt Rapla kihelkonna rahvarõivastega. Läbi nõukogude aja on Rapla rahvarõivaiks peetud valgetikandiga käiseid ja tumesinist põikitriibulist seelikut, sest nõnda on kirjeldatud kohalikke rõivaid 1957. aastal välja antud raamatus „Eesti rahvarõivaid XIX sajandist ja XX sajandi algult". Hetkel napib rahvarõivaste tegijail oskusi ja teadmisi, kasutamaks ka teisi valgetikandi mustreid, mis on muuseumides tallel. Erinevaid mustreid võiks käistelt leida veelgi rohkem, kui nii rahvarõivaste valmistajad kui tellijad oleksid teistest variantidest teadlikud. Enamasti tellija ei teagi, et muuseumides on veel teisigi Rapla kihelkonnast kogutud mustreid. Seepärast tehakse need sageli ühesugused.

 

Käiseid kantakse pidulikel hetkedel, nt laulu- ja tantsupidudel. Raplamaal on mitmeid kollektiive, kes viimastel aastatel on endale tellinud uusi rahvarõivakomplekte valgetikandis käistega. On näha, et valgetikand on ka tänaste naiste poolt kauniks tunnistatud. Mitmed kohalikud käsitööhuvilised on valgetikandi tikkimise selgeks õppinud ja endale ise rahvarõivad valmistanud. Valgetikand ei pruugi aga jääda pelgalt rahvarõivaste kaunistuseks, ka igapäevaste rõivaste ja tekstiilide ehtimisel võiks seda senisest rohkem kasutada.
Ajalooline taust
Tänapäevaseid Rapla, Kehtna, Järvakandi, Raikküla valdade alasid hõlmav Rapla kihelkond kuulub ajaloolise Harjumaa koosseisu. Siinsed rahvarõivad on Põhja-Eestile omaste joontega. Põhja-Eesti naiste riietust iseloomustab käiste kandmine. Käiste kaunistustena on levinud lilltikand, mille tegemisel kasutati enamasti värvilisi puuvilla- või villaseid niite. Üsna levinud on ka valgetikand ja mustjaspruuni siidniidiga tikitud tulitatud tikand. Kõiki tikandeid on kaunistatud vasklitritega.

Rapla kihelkonna naised on oma pidulike rõivaste juurde kuuluvaid käiseid ehtinud valgetikandiga juba alates 18. sajandi lõpust või 19. sajandi algusest. Mingil põhjusel on Rapla kihelkonna naised eelistanud käiste kaunistamisel just ühevärvilist tikandit. Muuseumikogudes olevatel Rapla kihelkonna käistel on ainult valge- või tulitanud tikand.
 

Käiste mustrid on erinevad, kuid esineb ka sarnaseid jooni, näiteks lahtine lilleõis. Erandina on leitud ka kaks paari täpselt ühesuguseid käiseid - ühed on hoiul ERM-is ja teised, 1880. aastatel Kehtna vallas Sooaluste külas valmistatud käised, on erakogus.


Nõukogude ajal hakati tikkimiseks valget mulineed kasutama. Erinevalt linasest niidist ei jää mulineega tikkides aga muster piisavalt selgelt näha. Viimastel aastatel on rahvarõivakursustel õpetatud valgetikandit tikkima heegelniidiga, mis tõstab tikandi reljeefselt esile. 


Rapla kihelkonna aladel ei ole valgetikandi tikkimine olnud järjepidev, side põlvkondade vahel on katkenud. Seda enam püütakse nüüd kaotatut tasa teha. Kuna Rapla kihelkonna rahvarõivaste käistel on teadaolevalt esinenud ainult valge-ja tulitanud tikand, siis on siinkandis vaja arendada just nende tikandite tegemise oskust.

Seosed
Teadmine, nähtus, oskus
Raplamaa laulu- ja tantsupidu
Isik
Ester Raav
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Koos üldise huvi kasvuga piirkondlike rahvarõivaste valmistamise ja kandmise vastu on suurenenud ka valgetikandi tikkimisest huvitatud inimeste hulk. Rahvarõivaste tegemine on hetkel Raplamaal, nagu mujalgi Eestis, populaarne.

Nõukogude ajal levinud mulineega tikkimine on tekitanud mulje, et valgetikand ei paista kangalt välja ja ei ole seega ilus. Selleks, et seda arvamust muuta ja valgetikandi tegijate ringi laiendada, on kohalikud käsitööhuvilised naised traditsioonilise Rapla kihelkonna käiseid ehtiva tikandi tegemise oskuse omandamiseks ja edasiarendamiseks korraldanud koolitusi ja õpitube. Neid ettevõtmisi on eest vedanud Raplamaa Perenaiste Selts „Pauliine". Meister Ester Raav on Märjamaa käsitööringi raames läbi viinud lühemaid valgetikandi koolitusi. 2013.-2014. aastal Raplamaal toimunud rahvarõivakursuse üks eesmärke oli kõik Rapla kihelkonna mustrid muuseumiesemetelt igapäevasesse kasutusse tuua. Tikkimist ja valgetikandi tegemist õpetas Silja Nõu. Heelgelniidiga tikkimise populaarsuse kasvades tuleb valgetikandi algupärane ilu ja selles peituv vägi veelgi paremini esile.
Võimalikud ohud
Odava, lihtsama ja kiiremini valmiva valgetikandit jäljendava masintikandi pikemaajalisel eelistamisel väheneb traditsioonilise valgetikandi oskajate ja väärtustajate hulk. Kannatab ka valgetikandile iseloomulik võrguliste pindade mitmekesisus, keerukus ning tikandi reljeefsus.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Valgetikandialase teadlikkuse tõstmise ja tikkimistehnika järjepidevuse tagamise eest on hoolitsenud Raplamaa Perenaiste Selts „Pauliine". Seejuures juhitakse tähelepanu erinevatele mustritele ja võrgupindadele, mis käistel on esinenud. 2013. aasta tikandi- ja pitsipäeval toimus vastav töötuba. 2013.-2014. aastatel läbi viidud rahvarõivakursusel õpetati valgetikandi tegemist. Valgetikandi tikkimise tehnoloogiat tutvustavad töötoad leidsid aset 2014. aastal Märjamaa ja 2015. aastal Rapla käsitööpäevade raames. 2015. aasta Raplamaa seinakalendris, mille teemaks on maakonna rahvarõivad, tutvustatakse ka valgetikandi eripära.

Raplamaa rahvakultuurikollektiivid kannavad valgetikandiga käiseid. Nii Raplamaa Partnerluskogu kui ka Eesti kultuurikapitali Raplamaa ekspertgrupp on rahvarõivaste soetamisel toetanud just neid kollektiive, kes on plaaninud lasta endale valmistada kodukihelkonnast pärit komplekte.
Lisainfo
Galerii
1880. aastal valminud Rapla kihelkonna käised
Foto: Gerly Karu, 2013.
Valgetikandi erinevaid võrgupindu vanadel käistel
Vanadel käistel on näha erinevaid võrgupindu ja sepa valmistatud vasklitreid.
Foto: Gerly Karu, 2013.
Rapla käiste motiiv
Rapla käiste (ERM 15123) motiiv.
Foto: Siim Solman, 2014.
Valgetikand, võrk ja käiste serva tagid
Foto: Siim Solman, 2014.
Valgetikandi tikkimine raamil
Valgetikandit tikitakse raamile pingutatult, et tulemus oleks ilus ja tikand käistel ei lokiks ega tõmbuks liialt pingule.
Foto: Agnes Uustallo, 2014.
Valgetikand raamil
Foto: Agnes Uustallo, 2014.
Rapla naised rahvarõivais
Foto: Sandra Urvak, 2014.
Bibliograafia
Ellam, Haldi (toim) 2014. Käsitöölane, nr 8/20. - Raplamaa Sõnumid, 35/2838, 27. august, 15-18.

Kurrik, Helmi 1938. Eesti rahvarõivad. Tartu: Eesti Rahva Muuseum.

Linnus, Hilda 1955. Tikand Eesti rahvakunstis. I, Põhja-Eesti ja saared. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Raplamaa kalender 2015. Rapla: Nädaline OÜ.

Vunder, Elle 1992. Eesti rahvapärane taimornament tikandis. Tallinn: Kunst.
Internetiallikad
Rapla naine - Rapla naise rahvariiete ülevaade portaalis "Eesti rahvarõivad". Autor: Meeli Lõiv.