Haapsalu sallide ja rättide kudumine
Koostaja: Mirje Sims (2016)
Valdkonnad
KÄSITÖÖ
KÄSITÖÖ > Tekstiilide valmistamine, parandamine ja töötlemine
Maakond
Lääne maakond
Linn / vald
Haapsalu
Kirjeldus
Kirjeldus
Haapsalu ja pitsid - need kuuluvad kokku juba kaks aastasada. Nii kaua on siinsed naised kudunud õhulisi salle ja rätte, mis on maailmakuulsust toonud nii kudujatele, linnale kui ka Eestile. Üks nende kudumite tuntumaid omadusi on see, et õige Haapsalu sall ja rätt mahub läbi sõrmuse. 
 
Kudumisel kasutatakse jätkuvalt ajalooliselt välja kujunenud tehnoloogilist võtet - pitsi eraldi kudumist ja seejärel keskosa külge õmblemist. Seda ei ole asendatud mugavamate või kiiremate lahendustega. Nuppudega Haapsalu sall on kindlasti kootud käsitsi - senini ei ole välja mõeldud masinat, mis kooks Haapsalu salli nuppu.

Kudumise tehnoloogia on järgmine.
1. Sall/rätt kootakse täisvillasest lõngast, keskmise jämedusega 28/2, puidust varrastel, mille jämeduseks on 3,0-3,5 mm (olenevalt kudumise tugevusest).
2. Sall on ristkülikukujuline, rätt aga ruudukujuline.
2. Salli mõõdud on 3:1. Soovituslikud mõõdud on järgmised: pikkus u 170-180 cm, laius 65-70 cm.
Sellised mõõdud saab nii: laiusele u 120 silmust, pikkusele u 220 ripsi. Räti küljepikkus on enamasti 100-150 cm ehk 240-260 silmust.
3. Sall kootakse kahes osas: keskosa ja eraldi kootud äärepits, mis hiljem sallile külge õmmeldakse.
4. Rätt koosneb peenekirjalisest keskosast ja rikkalikuma dekooriga äärekirjast, mida eraldab ja ümbritseb ripskoeline äär, ning eraldi kootud laiemast pitsist, mille lõpurida õmmeldakse salli külge.
4. Äärepits kootakse sirge, nurgad tekivad lisasilmustest pitsi külge õmblemisel.
5. Pärast pitsi külge õmblemist sall pestakse õrnalt käsitsi ja venitatakse.
6. Peale kuivamist tuleb pitsi ääresilmused võtta vardale, et nad ilusad ümarad jääksid.

Haapsalu salle ja rätte koovad väga paljud naised nii Haapsalus kui ka mujal. Kudujate hulgas on aegade jooksul olnud ka mehi. Tänagi on teada paar-kolm meest, kes salli kudumisega vabalt hakkama saavad. Haapsalus on mitmeid peresid, kus koovad erinevad põlvkonnad naisi, näiteks perekond Elgas, Tanner, Tee jt. Tänu Haapsalu käsitööõpetajatele ja vastavale õppeprogrammile on kõikidel Haapsalu 8. klasside tüdrukutel võimalus koolitööna kududa Haapsalu salli. Koolitüdrukute kaudu jõuavad väga tihti sallide-rättide kudumise juurde ka emad, kes lapsi koolitöös aitavad.

Haapsalu naised on sallide ja rättide kudumist pidanud läbi aegade täiesti enesestmõistetavaks. Neid kudumeid on armastatud kinkida tähtsamateks elusündmusteks ja (välis)külalistele. Sallid ja rätid on toonud leiva lauale, kudumine on olnud ka hobiks, eluviisi osaks.
 

Haapsalu salli ei saa eraldada talle nime andnud linnast ning seetõttu kuuluvad kokku kudujad, Haapsalu ja pitsid. Heaks tavaks on saanud lisada sallile ka meistri nimi - nii vastutab meister oma kudumi kvaliteedi eest. Sallipitse kasutatakse ka (pruudi)kleitide disainimisel. Haapsalu pitsilise pärandi väärtustamiseks loodud pitsikeskuses (2014) on eksponeeritud näiteks nii 1974. aastal kui ka 2015. aastal kootud kleidid.

Ajalooline taust

Legendi kohaselt sai Haapsalu sallide kudumine alguse 19. sajandi teisel veerandil Haapsallu elama asunud Noarootsi perekonnast. Teise legendi järgi levitasid Haapsalus kudumisepisikut Vormsi naised. Mõned allikad kinnitavad, et eeskujuks olid koos suvitajatega linna ilmunud Orenburgi pitsrätikud.

19. sajandil maalt Haapsallu elama asunud naised vajasid võimalust perele raha teenida. Kangasteljed, millel kooti talutaredes, võtsid linnamajades liiga palju ruumi. Silmuskudumine oli heaks alternatiiviks. Naised hakkasid kuduma varrastel suurrätte. Alguses olid need lihtsakoelised, musta-, valge- ja hallitriibulised suurrätid, hiljem aga peenest lõngast pitsilised õlarätid. Räti kudumise kõrgajal 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses kooti mõnes peres talve jooksul 70-80 rätikut. Oli peresid, kus lisaks naisperele kudusid ka poisid.

Arusaadavalt on sõdade ajal pitsiliste sallide ja rätikute järele nõudlus vähenenud, ent I ja II maailmasõja vaheline periood oli Haapsalu kudujatele igati soodne. Suvitajad hakkasid taas Haapsalut külastama ja koos nende tulekuga said kudujad ka rohkem oma kaupa müüa. Haapsalu linnavalitsus tutvustas linna kui tervendava muda ja õhkõrnade rätikutega kuurorti. Linnavalitsuses oli loodud palgaline ametikoht tänapäevases mõistes turundajale. Maret Sõerd, kes oli selleks määratud, aitas kudujatel leida võimalusi sallide ja rättide tutvustamiseks ning müümiseks nii Eestis kui välismaal. Kui linn võttis vastu lugupeetud külalisi, oli kingituseks tihti just Haapsalu rätt. Nii sai räti 1932. aastal Haapsalu külastanud Rootsi kroonprints Gustav Adolf. Temale kingitud rätikumustrit tuntakse tänaseni Kroonprintsi mustrina. Rätikute ja sallide kinkimise kaunis komme elab ka täna, 21. sajandil. Näiteks on aegade jooksul kingitud Haapsalu sall kõikidele Eesti Vabariigi presidendi abikaasadele. 2014. aasta sügisel kinkis president Arnold Rüütel Norra printsess Astridile Haapsalu salli, mille muster kannab nüüd nime Astridi kiri.

Mustrid levisid kudumise algusaegadel käest kätte, emalt tütrele, naabrinaiselt naabrinaisele. Tingmärke sel ajal ei tuntud ning kirjad olid kas peas või loeti neid sallilt. Ideid uuteks mustriteks saadi ümbritsevast loodusest ja igapäevaelust. Rahakiri, lehekirjad, hagakiri - kõik on vanad kirjad. Hiljem on koekirju kogutud kitsastele, sallilaadsetele ribadele. Nii võis ühes kootud ribas olla terve pere mustritagavara. Mustreid hakati kirja panema alles 1930. aastatel. Teadaolevalt peetakse esimeseks kirjade tingmärkidega ülesmärkijaks Haapsalu 1. algkooli käsitööõpetajat Matilde Mölli (1880-1942), mõnede andmete kohaselt aga juba tema ema Julie Valdmanni.

1950.-1960. aastatel võeti Haapsalu sallide kudumiseks kasutusele kudumismasinad. Seda tingis eelkõige tohutu nõudlus. Käsitsi kudujad ei jõudnud enam seatud norme täita. Kudumismasinatega kooti sallide keskosad, sallid muutusid väiksemaks, pits asendati sageli narmastega. Sellest allakäigust päästis sallid 1966. aastal loodud rahvakunstimeistrite koondise UKU Haapsalu osakond. Sealsete meistrite silma all taastati sallide ja rättide kvaliteet. UKU-aegsete meistrite õpetused on olulisteks teetähisteks ka praegustele kudujatele. 

Sallid ja rätid on esindanud Haapsalu edukalt paljudel käsitöönäitustel, sealhulgas New Yorgis 1936. ja Berliinis 1938. aastal, 1967. aastal Montreali, 1970. aastal Osaka ja 1976. aastal Pariisi maailmanäitustel.

Haapsalu salle ja rätte on Haapsalust olnud võimalik alati osta. Neid on pakkunud nii teeninduskombinaadid kui ka linna käsitööpoed, lisaks ka kudujad ise. Alates 2009. aastast, mil ilmus raamat „Haapsalu sall", on tuntavalt suurenenud salli kududa oskavate inimeste hulk. Sallide kudumine on muutunud väga populaarseks. Seda tõestab muu hulgas erinevates käsitööfoorumites (isetegija.net, Facebook jm) ellu kutsutud salliteemade rohkus. Sallide ja rättide kudumine on levinud, nende kandmine on uhkuseasi ning kudujaid aina lisandub.

Seosed
Isik
Aasa Jõelaid
Aime Edasi
Linda Ziina Elgas
Saima Tee
Silvi Saarlo (1931–2017)
Asutus/ühendus
Haapsalu Käsitööselts
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine

Kohati kanduvad pitsikudumise oskused edasi nii nagu varemgi - emalt tütrele. Suurema osa kudujate puhul aga ei toimu põlvest põlve teadmiste pärandamist enam peresiseselt nagu sada-kakssada aastat tagasi. Kudumisvõtteid ja -oskuseid omandatakse koolis õpetajalt või käsitööseltsis/-ringis juhendajalt. Haapsalu koolide 8. klasside tütarlaste käsitööõpetuse programmi kuulub ka Haapsalu salli kudumine. Neiu ei pea kuduma täismõõdulist salli, küll aga õige lõnga ja õigete varrastega ning kasutama õigeid kudumisvõtteid ning äärepitsi õmblemist. Salli läbikudumine kinnistab teadmisi paremini kui lihtsalt salli nägemine. Lisaks koolile on sallikudumist võimalik õppida otse (vana)meistritelt Haapsalu Pitsikeskuses. Oskuseid saab omandada ka omal käel vastavate raamatute ning internetiavarustes leiduvate õpetuste abil. Haapsalu kudujatel on võimalus kududa ka Haapsalu Pitsikeskuses ja seda lausa iga päev. Turismiperioodil väisab pitsikeskust arvestatav hulk linnakülalistest. Kuduvaid naisi nähes võivad kõik külastajad olla kindlad - siin on kootud, kootakse praegu ja kootakse ka edaspidi. Oskused on olemas ja ei kao.

Võimalikud ohud
Ohuks on praegu veel elavate vanameistrite hääbumine. Uusi tegijaid ja oskajaid kasvab küll peale, aga kui me ei väärtusta vanameistrite elukogemusi, õpetusi ning ei talleta neid tulevastele põlvedele, võivad tehnoloogilised ratsionaliseerimised teha Haapsalu uhkuseasjast tavalise pitssalli.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud

- Haapsalu salli kudumise õpetamine Haapsalu koolides alates 1990. aastate algusest. Tänapäeval koovad kõikide koolide, sh ka venekeelse Nikolai kooli, tüdrukud salli või selle vähendatud koopiat. Huvi jätkumine sallide kudumise vastu ilma kohustusliku koolitunnita sõltub aga suuresti õpetaja oskustest ja entusiasmist. Näiteks Haapsalu põhikooli õpetajatel Siiri Reimannil ja Janne Muulil annet ja indu juba jätkub!
- Haapsalu sallide ja rättide õpitubade ja näituste korraldamine.
- Haapsalu linna ja Haapsalu Käsitööseltsi tiheda koostöö tulemusel sündis Haapsalu Pitsikeskus - käsitöökeskus, mis tutvustab Haapsalu pitsilist pärandit, pakub kudujatele toodangu realiseerimisvõimalust, vahendab õpetajaid ja kudumishuvilisi ning koondab infot sallide ja rättide kudumise kohta.
- Haapsalu sallidele on disainitud ja kasutusele võetud oma karp, mis tagab, et ostja saab tõetruu Haapsalu salli.
- Müügis olevate sallide ja rättide tootesildile lisatakse kuduja nimi.
- Haapsalu Käsitööseltsi meistritele on omistatud märk TUNNUSTATUD EESTI KÄSITÖÖ. Tunnustuse andis välja Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit.
- Välja on antud Haapsalu sallidesse-rättidesse puutuvat kirjandust.
- Haapsalu Käsitööselts korraldab 1997. aastast Haapsalu sallile pühendatud teemapäevi. Alates 2012. aastast kannavad need nime Haapsalu Pitsipäev. Pitsipäeval pakutakse erinevate pitside, sealhulgas Haapsalu pitside, õpitube ja korraldatakse näituseid. Toimub kudumisvõistlus ning suur ühiskudumine. Haapsalu Pitsipäev on pitsikudujate pidu ja teiste käsitöölistega kohtumise paik.

Lisainfo
Galerii
Haapsalu rätt
Helin Põldve kootud Haapsalu rätt.
Foto: Merle Saulep.
Piibelehe kirjaga Haapsalu sall
Foto: Merle Saulep.
Piibelehe kirja lähivaade
Foto: Merle Saulep.
Salli raamimine
Foto: Merle Saulep.
Greta Garbo aineline kiri
Fotod: Merle Saulep.
Raamatukoguhoidja sall
Fotod: Merle Saulep.
Linda Elgas, Aime Saareleht, Miralda Piper, Helmi Mändla ja Aime Edasi Haapsalu Pitsikeskuses kudumas
Foto: Merle Saulep.
Pille Schneider Haapsalu III Pitsipäeval toimuvat salli õpituba juhendamas
Foto: Merle Saulep, 2014.
Valgete Daamide öökudumine Haapsalu IV Pitsipäeval
Foto: Merle Saulep, 2015.
Videod
Režii, kaamera ja montaaž Madis ja Angela Leppik, Rotalia Film 2016

Režii, kaamera ja montaaž Madis ja Angela Leppik, Rotalia Film 2016

Režii, kaamera ja montaaž Madis ja Angela Leppik, Rotalia Film 2016

Režii, kaamera ja montaaž Madis ja Angela Leppik, Rotalia Film 2016

Režii, kaamera ja montaaž Madis ja Angela Leppik, Rotalia Film 2016
Bibliograafia
Elgas, Linda 2001. Haapsalu rätikud. Haapsalu: Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi Haapsalu Käsitööselts.

Reimann, Siiri; Edasi, Aime 2009. Haapsalu sall. [Türi]: Saara Kirjastus.

Reimann, Siiri; Edasi, Aime 2011. Haapsalu rätt. [Türi]: Saara kirjastus.
Internetiallikad
Nobedate näppude linn (1937) - Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 40. Haapsalu ajalooline kudumispärand. Operaator: Konstantin Märska. Allikas: Eesti Filmi Andmebaas.

Haapsalu sall - Haapsalu Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Janne Muuli koostatud õpiobjekt (2012).

Haapsalu Käsitööselts - Haapsalu Käsitööseltsi kodulehelt leiab infot sallide ja rättide kudumise kohta.

Taebla mees on kudunud üle 150 Haapsalu salli - Christel Karits portretreerib Haapsalu salle kuduvat Elmar Looritsat. Allikas: „Ringvaade“, ERR, 4. märts 2015. a.

Prillitoos - Haapsalu sallide kudujad ja kudumine Haapsalu Pitsikeskuses (01:30-10:38). Allikas: "Prillitoos", ERR, 18. märts 2014. a.