Ambla kihelkonna rahvariiete valmistamine
Koostaja: Luule Nurga (2016)
Valdkonnad
KÄSITÖÖ
KÄSITÖÖ > Tekstiilide valmistamine, parandamine ja töötlemine
Maakond
Järva maakond
Kirjeldus
Kirjeldus
Ambla kandis, nagu mujalgi Eestis, on 18.-19. sajandist pärit rõivaste eeskujul rahvariiete valmistamine viimastel aastakümnetel üha rohkem levima hakanud. Varasemast enam pööratakse tähelepanu tervikkostüümide tegemisele ja nende traditsioonitruule kandmisele. Rahvariideid tehakse nii hobikorras endale ja oma perele kui tellimustööna, nt laulukooridele ja rahvatantsurühmadele, ning müügiks. Rõivaid kantakse nii isiklikel kui avalikel sündmustel ja esinemisriietena.

Ambla kihelkond oli majanduslikult arenenud piirkond, kus loobuti rahvariietest varakult ja hakati kandma linnamoelist riietust. Nii ei leidugi vaaremade kappides, kirstudes enam ajaloolisi Ambla riideid. Eesti Rahva Muuseumis hoiul olevad Ambla kihelkonnast kogutud esemed näitavad, et igas külas olid kasutusel oma lõiked, värvikombinatsioonid, mustrid, ornamendid ja ehted. Seega oli kirikusse minnes kaugelt näha, kust keegi tulnud on. Sellest mitmekesisusest lähtuvad ka tänased käsitöötegijad, kui nad muuseumiesemete eeskujul rahvariideid valmistavad.
 

Ambla kihelkonna naise 19. sajandi piduliku rõivastuse hulka kuuluvad varrukateta särk, käised, seelik, kirivöö, sukad, kingad, peakate (tanu, pottmüts, neiul pärg), ehted, kott, rätikud, pikk-kuub, kindad, abielunaisel ka põll. Käistel ja tanudel on madalpistes lillkiri. Ambla meeste piduliku komplekti moodustavad särk, põlvpüksid (nahksed või villased), vest, vatt, rätik, ehted, sukad, kingad, kaabu, pikk-kuub ja võrkvöö, mille vahele torgatakse kindad.


Ambla kihelkonna rahvariiete valmistamist saab õppida nii Rahvakultuuri Keskuse ja Eesti Rahva Muuseumi Rahvarõivaste valmistajate koolis kui ka Jänedal. MTÜ Loometöö eestvedamisel Jäneda mõisas toimuvatel kaheaastastel kursustel jagavad huvilistele teadmisi professionaalsed õpetajad nagu Silvi Allimann, Silja Nõu, Reet Piiri, Igor Tõnurist jt. Nende juhendamisel on valminud kümneid Ambla naiste, meeste ja laste riiete komplekte koos pealisrõivastega. Jäneda rahvarõivakooli tulevad erinevas vanuses teotahtelised naised, kel on aega ja valmidust pühenduda rahvariiete tegemisele. Koolitused on aidanud kaasa käsitööoskuste püsimisele: sealt on kasvanud välja nõustajaid, juhendajaid, õpetajaid ja isetegijaid. Valminud komplektid on olnud väljas näitustel, autorid on neid esitlenud iga koolitustsükli lõpus toimuval pidulikul demonstratsioonesinemisel.

Ajalooline taust
Ambla kirikukihelkond rajati 13. sajandi esimesel poolel. Muinasajal asus sellel kohal Loppegunde kihelkond, mis hõlmas ka hilisema Järva-Jaani kihelkonna alasid Ambla kiriku ümber. Ambla kihelkonna territoorium on tänapäeval jaotatud Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Harjumaa vahel.

Ambla kihelkond kuulub rõivastuselt suhteliselt ühtlasesse Põhja-Eesti (Harju-, Järva- ja Virumaa) rühma, mis oli uuendustele võrdlemisi vastuvõtlik. Eeskuju võeti nii naabrite kui kõrgkihtide rõivastest, kohandades välismõjutusi oma maitse ja traditsioonidega. On teada, et 17. sajand tõi talurahva riietusse kaasa mitmeid olulisi muudatusi: vaipseeliku kõrval hakkas levima kokkuõmmeldud ühevärviline seelik. Põhja-Eesti mehed hakkasid kandma põlvpükse, naised pealiniku asemel tanu. Ambla naised kandsid 17. sajandist alates varrukateta särgi peal lühikest pluusi, nn käiseid. 18. sajandil hakkas rõivastusse ilmuma ostetud materjale (karrad, siidpaelad, nöörid jms).
 

Rõivaid valmistati käsitsi telgedel kootud villasest ja linasest kangast. Valdavalt kanti pikitriibulisi kodukootud poolvillaseid seelikuid ja indigoga tumesiniseks värvitud villaseid pealisrõivaid. 19. sajandi keskpaigas hakkasid levima eredad poevärvid (aniliinvärvid). Alates 19. sajandi II poolest, kui valdavaks sai linnamoeline kaapotkostüüm ja -kleit, kanti rohkem pottmütsi ja oubi. Linnamoelise rõivastuse levides loobuti järk-järgult rahvariiete kandmisest.


1930. aastatel püüti riigi eestvedamisel uuesti hoogustada rahvarõivaste kui rahvussümbolite tegemist ja kandmist. Rahvarõivaste kasutamine esindusriietusena jätkus nõukogude ajal, siis aga juba „vormilt rahvusliku ja sisult sotsialistliku" loosungi all. Ambla kihelkonna alal tegutsevad koorid, rahvatantsurühmad ja rahvamuusikud kandsid laulu- ja tantsupidude korraldajate nõudel enamasti kunstitoodete kombinaadis ARS ja UKUs valmistatud kollaseid Muhu komplekte - rahvariiete kasutamine oli tsentraliseeritud. Vähe oli võimalusi saada professionaalset juhendamist, et endale ise rõivaid teha.

Seosed
Isik
Luule Nurga
Silvi Allimann
Asutus/ühendus
MTÜ Loometöö
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
21. sajandi hakul nägid käsitöömeistrid Silvi Allimann ja Luule Nurga võimalusi Jänedal rahvarõivaste tegemist õpetada. Nad olid täheldanud, et vaatamata rahvarõivaste kui esindusrõivaste levikule, ei osata siiski üldiselt valida (oma juurtele vastavaid) riideid, neid valmistada ega ka välja kanda. Rahvarõivaste tegemise alaste teadmiste ja oskuste taastamiseks ning edasiandmiseks hakkasid nad MTÜ Kesk-Eesti Käsitööettevõtjate seltsi egiidi all 2003. aastal Jäneda mõisas rahvariiete valmistamise koolitusi korraldama. Maapiirkondades on ju palju naisi, kes käsitööd tahavad ja proovivad teha. Oma käsitööga konkurentsis püsimiseks on aga vaja kvaliteetset täiendõpet, seda eriti maal, kus töövõimalusi kipub nappima. 2006. aastast alates on rahvarõivakooli töö korraldamine kohalike käsitöömeistrite loodud ühenduse Loometöö vastutusel.
 

Koolitustele on tuldud nii Ambla kihelkonnast kui naaberkihelkondadest sooviga omandada rahvariiete tegemise oskused. Osalejad valivad sobiva kostüümi ja asuvad seejärel Eesti Rahva Muuseumis olevatelt esemetelt eeskuju võttes tööle. Õpetajatega kohtutakse kord kuus. Nende abil vaadatakse üle mõõdud, lõiked, värvid, mustrid jms ning tehakse individuaalsed lõiked. Konkreetsed töövõtted sõltuvad valitud komplektist. Valminud komplekti esitletakse lõpetamisel koos kirjaliku tööga. Rahvarõivakooli toel on mitmed tantsurühmad saanud abi esinemisriietuse tegemiseks. Huvilistele on antud riietusealast nõu ja soovitatud valmistajaid.

Võimalikud ohud
Rahvarõivaste tegemise õpetamine käib Jänedal täies hoos. Siiski on näha märke, et tulevikus võib see katkeda. Õpetamise järjepidevust ohustab koolituste projektipõhisusest tulenev ebakindlus. Õpetajad vananevad, järelkasvu aga napib. On oht, et eestvedaja, kes projekte kirjutab ja kogu protsessi koos hoiab, ühel hetkel väsib. Asendaja leidmine võib osutuda keeruliseks. Puuduseks on veel tõsiasi, et Jänedal ei ole rahvarõivaste valmistamise õppimiseks piisavalt hästi sisustatud õppeklassi, napib ka spetsiifilisi töövahendeid.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Alates 2003. aastast on Jänedal läbi viidud rahvariiete valmistamise koolitusi. Esimesed kümme kursuslast said tunnistused 2004. aasta mais. 2016. aasta seisuga on lõpetanud viis lendu, 57 kursuslase käe all on valminud 66 kostüümi. Suurem osa valminud kostüümidest on Ambla kihelkonnast, ülejäänud on teiste Eesti kihelkondade riided. Koolituste tulemusel on suurenenud nende inimeste hulk, kes omavad põhjalikku ülevaadet traditsioonilistest rahvarõivastest, teavad ja tunnevaid erinevaid töövõtteid ning oskavad neid ka teistele seletada. Tuntavalt on suurenenud nii üksikisikute kui esinemiskollektiivide huvi kohalike rahvariiete vastu.
 

Jäneda rahvarõivakooli projekte on toetanud osalejad, piirkonna vallad, Eesti Kultuurkapital, Järva ja Lääne-Viru maavalitsused, LEADER, Hasartmängumaksu nõukogu, Rahvakultuuri Keskus. Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutuse INNOVE projekti raames lisandus 2005. aastal rahvariiete õppegrupile ka kangakudujate ja niplispitsi õppegrupp. Erinevate osapoolte toetus on taganud koolituste jätkumise.

Ambla kihelkonna traditsiooniliste rahvariiete paremaks tutvustamiseks ja koolituste läbiviimiseks koostas MTÜ Loometöö muuseumikogudes olevatest esemetest kolm õppemappi (2011, 2012, 2014). Need on nõustajatele ja õpetajatele hindamatuks abimeheks.


Ambla kihelkonna autentsete rahvariiete eripära ja kandmist väärtustab ning tutvustab ka Eesti vaimse kultuuripärandinimistu sissekande koostamine (2016).

Lisainfo
Galerii
I rahvariiete valmistajate koolituse lõpetajad Jänedal 16. mail 2004. aastal
Foto: erakogu.
VI rahvariiete valmistajate koolituse lõpetajad Jänedal 15. juunil 2014. aastal
Foto: erakogu.
Grupp inimesi Ambla kihelkonna päevadel omavalmistatud rahvariideid esitlemas
Foto: Annika Rohi, 6. august 2016.
Ambla seeliku triibustike eripalgelisust näitamas
Foto: Annika Rohi, 6. august 2016.
Ambla mees ja naine
Foto: Annika Rohi, 6. august 2016.
Ambla naine leinakostüümis
Foto: Annika Rohi, 6. august 2016.
Ambla naine linnamoelises kostüümis
Foto: Annika Rohi, 6. august 2016.
Ambla neiu rahvariietes ja vanaema kaapotkostüümis
Foto: erakogu, 2006.
Jänedal rahvariiete valmistamist õppimas
Foto: erakogu.
Jänedal rahvariiete valmistamist õppimas. Lõigete tegemine
Foto: erakogu.
Bibliograafia
MTÜ Loometöö; Nurga, Luule 2014. Ambla vana aja riietuse uuringud III osa. Jäneda: kohalik trükk.

MTÜ Loometöö; Nurga, Luule; Nemirovitš-Dantšenko, Kristiina 2012. Ambla vana aja riietuse uuringud II osa. Jäneda: kohalik trükk.

MTÜ Loometöö; Nurga, Luule; Rand, Piia 2011. Ambla vana aja riietuse uuringud I osa. Jäneda: kohalik trükk.

Pulst, August 2006. August Pulst. Vanavara kogumisretkedelt, 2. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 61-63.
Internetiallikad
Eesti rahvarõivad. Ambla naine - Ambla naise rahvariiete tutvustus Eesti rahvarõivaste portaalis.

Eesti rahvarõivad. Ambla mees - Ambla mehe rahvariiete tutvustus Eesti rahvarõivaste portaalis.

Loomekool - Jäneda paikkonna käsitöökogu MTÜ Loometöö kodulehelt leiab infot rahvarõivakoolituste ja sellega seonduva kohta.
Allikad
Teema uurimise käigus kogutud materjalide asukoht
MTÜ Loometöö; Nurga, Luule; Rand, Piia 2011. Ambla vana aja riietuse uuringud I osa. Jäneda: kohalik trükk. Asukoht: Jäneda raamatukogu (39 A 55 inv. nr. 13414), Rahvakultuuri Keskus, Eesti Rahva Muuseum.
 
MTÜ Loometöö; Nurga, Luule; Nemirovitš-Dantšenko, Kristiina 2012. Ambla vana aja riietuse uuringud II osa. Jäneda: kohalik trükk. Asukoht: Jäneda raamatukogu (39 A 55 inv. nr. 13415), Rahvakultuuri Keskus, Eesti Rahva Muuseum.
 
MTÜ Loometöö; Nurga, Luule 2014. Ambla vana aja riietuse uuringud III osa. Jäneda: kohalik trükk. Asukoht: Jäneda raamatukogu (39 A 55 inv. nr. 13416), Rahvakultuuri Keskus, Eesti Rahva Muuseum.
 
Jäneda rahvariiete valmistajate koolitustel osalejate lõputööd. Asukoht: Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Rahva Muuseum.