Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal
Koostaja: Kristi Ilves, Piret Leskova (2017)
Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis
kamategu ja kama süümine Mulgimaal (mulgi keeles)
Valdkonnad
TOIT JA TOITUMINE > Söömine ja joomine
TOIT JA TOITUMINE > Toiduainete tootmine
TOIT JA TOITUMINE > Toidu valmistamine ja säilitamine
TOIT JA TOITUMINE
Maakond
Viljandi maakond
Kirjeldus
Kirjeldus
Kama valmistamiseks tuleb kõige enne teha valmis kamajahu. Ka kamajahu valmistatakse mitmel eri viisil ehk mitme erinevate koostisosadega. Mulgi kama ehk sega kama koostises on lisaks teraviljadele ka kaunviljad, uba ja hernes. Segakama jahu tegemisel keedetakse eelnevalt iga vili eraldi ära, kuivatatakse, jahvatatakse ning seejärel segatakse erinevate viljade jahud kokku. Mulgi kama ehk segakama sisaldab otra, kaera, rukist, nisu, hernest ja uba. Millises vahekorras neid vilju kamajahusse lisada sõltub väga palju konkreetsest olukorrast, võimalustest, maitse-eelistustest ja tavast. Kama saadakse kamajahu segamisel hapupiima, keefiri või jogurtiga, lisada võib maitse järgi soola, suhkrut, mett ja muud käepärast. Iga kamategu on natuke erineva maitsega. Kama jahust, hapupiimast või keefirist valmistatud vedelamat kama saab klaasist juua, paksemat tuleb süüa lusikaga ja seda sööki nimetatakse siis vastavalt kas kamaks või kamapudruks. Kamale lisatakse ka erinevaid marju, puuvilju, maitseaineid jne. Vedelat kama juuakse peamiselt palavatel suvepäevadel aga kamast tehakse ka näiteks kamakäkke: valmistatakse kama jahust ja rõõsast või hapu piimast väga paks segu ja voolitakse käe vahel parajad käkid (pallid), kuhu sisse võib panna ka kuivatatud jõhvika. Valminud pallid asetatakse taldrikule ja süüakse näpu vahelt, peale juuakse rõõska või haput piima. Käkke võib veeretada ka suhkrus. Väga populaarsed on ka igasugused kama jahu sisaldavad (magus)toidud, näiteks kamavaht. Kamakäkkide asemel valmistatakse ka kamapalle ehk kamaellosi, millele lisatakse erinevaid marju, maitseaineid jne, neid veeretatakse kakaos või kookoshelvestes. Kamajahu lisatakse ka väga erinevatele magustoitudele, nt pannkoogitaignasse, vahukoorele, kokteilidesse, keeksidesse, küpsistesse, pirukapõhjadesse. Suurtootjad on turule toonud kamaga kohupiimakreeme, jogurteid ja muid desserte.

Traditsioonilist kama pakutakse tänapäeval sageli mulgiteemalistel üritustel joogiks, desserdiks või Mulgi pudru kõrvale. Koos paljude teiste vanaaegsete toitude populaarsuse kasvuga on kasvanud ka kama ja kama sisaldavate toitude populaarsus. Tänapäeval peetakse kama peamisteks eelisteks seda, et ta on kodumaisest toorainest, ilma lisaaineteta, tervislik, kiudainete rikas ja suhteliselt odav. Kama on lihtne ise valmistada ja kama valmistamisega saavad isegi lapsed omapäi hakkama, seega on kama söömine ja joomine väga laialt levinud nii noorte kui ka vanemate inimeste seas. Kama peetakse Eesti rahvustoiduks ja ta on laialt levinud nii Eestis kui ka paljude teiste rahvaste toidukultuuris. Kama jahu tarbimine erinevates roogades on laialt levinud ja populaarne, mis omakorda on andnud võimaluse paljudele väiketootjatele, koduköökidele ja koduperenaistele valmistada ise kama jahu ja erinevaid kama jahust valmistatud tooteid müügiks ka teistele. Tänapäeval valmistatakse erinevate väiketootjate poolt erinevate koostisosadega kama jahu aga enim valmistatav kama on segakama ehk Mulgi kama mis on pärit just Mulgimaalt.
Ajalooline taust
Sõna „kama" on kirja pandud juba 18. sajandi alguses ilmunud eesti-saksa sõnaraamatus ja see tähendas «keedetud kaertest jahu». Algselt kasutatigi kama tehes ainult kaera. Mulgimaalt sai alguse segakama ehk mulgi kama valmistamine ja söömine. Liikudes mööda Eestit ringi, tutvustasid mulgid ka teistele oma kokku segatud kama, mulgi kama ehk segakama. Mulgi kama levis ülemöödunud sajandil kõige rohkem Mulgimaa otsesesse naabrusesse, kui mulgid hakkasid talusid ostma. Mulgi kama ehk segakama traditsioonilised komponendid on oder, kaer, rukis, nisu, hernes ja uba. Kui vanasti mõnd vilja talus parasjagu polnud, siis seda ka ei lisatud. Kama muutus kiiresti populaarseks, sest see on toitev, maitsev, säilib hästi, seda on kerge põllule või heinamaale kaasa võtta, selle valmistamine käib kähku ja on igaühele jõukohane. Ka esimesse maailmasõtta minnes olevat Mulgimaa mehed just kama kaasa võtnud.

Kama oli peamiselt suvine ja heinaaja söök, sest sel perioodil oli taludes piima, mida kesktalvel ei pruukinud olla. Kiirel tööajal polnud mahti suuremat toiduvalmistamist ette võtta. Kamajahu sai varakult suuremas koguses ette jahvatada. Kuumal ajal oleksid paljud teised toidud kiiresti riknenud. Piimaga segamata kamajahu aga säilib kuivas kaua. Taludes olid kevadeks sageli liha- ja köögiviljavarud otsas, seega polnudki palju muud võtta. Perenaine andis heinalistele kaasa kotiga kamajahu, nõuga piima ja sööjatele eraldi nõud, milles iga üks sai oma tahtmise järgi ise segada kas vedelamat või paksemat kama lusikaga söömiseks. Vedelat kama nimetati kamapudruks ja paksemat kamakäkiks. Kamakäkkideks segati napi veega või rõõsa piimaga tihe ja kuiv kamajahust taigen, millest veeretati käte vahel kamakäkke, mis kasteti rõõsa piima, ka koore või hapukoore sisse. Kamakäkke tehti peamiselt lastele, anti kaasa karjalastele ja viidi sõelaga heinalistele metsa või põllule ooteks.

Maimu Elming Karksist on rääkinud Mulgi segakama saamisloost järgmise legendi: „Elanud kord Mulgimaal vaene mees, kes käinud talust tallu tööd tegemas ja saanud oma töö eest seda, mis perenaistel parajasti käepärast olnud: rukki- või odrateri, herneid, ube ... Ükskord teinud mees neist viljadest pätsikese ja pannud ahju, kuid see kuivanud kuumaga kivikõvaks, nii et hammas ei hakanud peale. Siis võtnud mees pätsikese, läinud küla peale ja palunud külanaistel selle jahuks jahvatada. Seda jahu raputanud mees hapupiima sisse, lisanud terakese soola ja olnudki hea söök valmis."
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Kama söömise traditsioon kandub edasi neis peredes, kus kama süüakse. Kamajahu valmistamise protsessist pole inimesed tänapäeval enamasti teadlikud, kamajahu ostetakse poest. Kuna kama valmistamine kamajahust on väga lihtne, siis tehakse kama kui traditsioonilist Mulgimaa toitu pärandkultuuri tutvustavatel üritustel sageli. Näiteks mulkide suvekoolides, mulgi lastelaagrites ja teistes sellistes kohtades valmistatakse sageli üheskoos mitut sorti kama ning maitstakse seda siis üheskoos. Kuna kamajahu valmistavad Eestis nii suur- kui väiketootjad, on ka nemad huvitatud, et kama söömise traditsioon säiliks. Kamajahust valmistatud magustoite pakuvad ka enamik Mulgimaa toitlustusettevõtjaid kui Mulgimaale omapärast toitu. Kamajooki pakutakse Mulgimaa lasteaedades ja koolides, mis toetab kama söömise traditsiooni Mulgimaal. Kama söömist propageerides rõhutatakse kama eestimaist päritolu ning ka tervislikkust. Kama propageerimine on üks võimalus võidelda välismaise ohtralt suhkrut ja lisaaineid sisaldava müsli ning hommikuhelveste tarbimise vastu. Kama on tervislikum, komponendid on lihtsad ja tuntud, suhkrut ja muid maitseaineid saab iga soovija lisada vastavalt oma vajadusele ja maitsele.
Võimalikud ohud
Kamajahu valmistamise oskust ega vajadust tänapäeva inimestel pole. Ka ei teata harilikult täpselt, millest kama koosneb. Kamatoite valmistatakse kodudes vähe ja enamasti mitte traditsioonilist kamaputru või kamakäkki, vaid siis pigem kamaga desserte ja küpsetisi. Kama söömise kombe hääbumist soodustab väga paljude väljamaiste sarnaste, kuid magusamate ja atraktiivsemate toitude kättesaadavus ja laialdane levik (müsli, hommikuhelbed jne). Müügil on kamaga segatud hapupiimatooteid, jogurteid, kohupiimakreeme, seega pole vaja ise kama kokkusegamist ette võtta.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
On kirjutatud artikleid kama tervislikkuse kohta ja selle kohta, et see on Mulgimaalt pärit väga vana toit. Erinevatel omakultuuriüritustel pakutakse sageli joogiks või magustoiduks kama. Selle tegevuse eesmärk on tutvustada ja populariseerida kama. Teha selle maitse tuttavaks ka neile noortele ja lastele, kes pole kunagi varem kama proovinud, rääkida, et see on Eesti variant tänapäeval laialt levinud müslist. Konkreetset teavitamise mõju on raske hinnata, kuid järjest enam inimesi (taas) avastab kama kui hea, odava ja tervisliku kodumaise toiduaine. Kes ei soovi või ei saa süüa kama traditsiooniliselt piimaga, neile on välja pakutud palju alternatiivseid retsepte.
Lisainfo
Galerii
Koostisosad
Pildil on mulgi kama valmistamise koostisosad: keefir, kamajahu suhkur - kama valmistamine. Foto: Mirell Põllumäe 15.11.2017.
Kamategu
Pildil on kamategu, kama valmistamise koostisosad ja valmis kama. Foto: Mirell Põllumäe, 15.11.2017.
Head isu!
Pildil on valmis kama. Foto: Mirell Põllumäe, 15.11.2017.
Bibliograafia
Moora, Aliise 2007. Eesti talurahva vanem toit. Ilmamaa
Internetiallikad
Mulgi toit. Mulgi kama elik segakama - Mulgi kama ehk segakama, mulgi kama ajaloost ja retsepte kamaga.

Mulgi toidud - Abja Maaturismi kodulehekülg, mulgi toidud, kamavahu retsept.

Petersoo, Pille 2010. Moodne ja rahvuslik kama - Kama kui toiduaine lühitutvustus ja kamapallide retsept.

Virkus, Lia. Kama - maitsev ja tervislik - Kama toiteväärtus ja kamajahu valmistamise retsept 1931. aasta Eesti Naise novembrikuisest väljaandest