Käkisupp on siiani üks tuntumaid hiiu rahvustoite, seda muidugi kalast valmistatud toitude kõrval. Paljud hiidlased, kes käkisuppi enam ise teha ei oska, vastavad lausa unepealt, et nende rahvustoiduks on just seesama supp.
Käkisupi valmistamiseks on vaja rasvasemat soolast sealiha, pigem isegi searasva, mis pruunistatakse sibulaga (või ka ilma). Sellele lisatakse juurde niipalju odrajahu, et jahtunud segust saaks käte vahel veeretada suuremat sorti pätsid ehk käkid. Need keedetakse kuumas vees. Käkid muudavad keeduvee paksemaks. Kokku moodustab see supilaadse vedeliku (viu). Kui käkke supisöömisest üle jääb, saab neid süüa hommikul või külmalt leiva kõrvale.
Tõsi on seegi, et paljud hiidlased on hakanud rasvast toitu pelgama ja selline lihtsakoeline roog ei paku neile enam huvi. Vastukaaluks on esile tõusnud seltskonnad, kes on vanadest tavadest ning sealjuures traditsioonilistest maitsetest eriliselt huvituvad. Üheskoos korraldatakse toidutegemise päevi, mille menüü kindlaks osaks on seesama käkisupp. Käkisupp on tagasi tulnud ka mõnede perede igapäevatoitude hulka. Suure töö hiiu rahvustoitude tagasitulemisel kohalike inimeste toidulauale on teinud Õie Laksberg Mihkli muuseumis ja igal pool mujal, kus ta toidutegemise rõõmu ja vanapärast keedust jagamas ning selle tegemist õpetamas käib.