Järvamaa laulu- ja tantsupidu
Koostaja: Tiiu Saarist (2016)
Valdkonnad
AJAVIITELISED JA MÄNGULISED TEGEVUSED
AJAVIITELISED JA MÄNGULISED TEGEVUSED > Esinemine ja etendamine
KEEL JA POEETILINE FOLKLOOR
KEEL JA POEETILINE FOLKLOOR > Laulmine ja laululoomine
AJAVIITELISED JA MÄNGULISED TEGEVUSED > Musitseerimine
AJAVIITELISED JA MÄNGULISED TEGEVUSED > Tantsimine
Maakond
Järva maakond
Kirjeldus
Kirjeldus
Järvamaa laulu- ja tantsupeod on juba rohkem kui 100 aastat olnud kohaliku kultuurielu oluline tähis. Maakonna pidude kavas on läbi aegade olnud laul, rahvatants ja pillimäng. Repertuaar ulatub rahvaluulest eri aegade autorite loominguni. Eelproovid, rongkäik, ühistantsimine, -laulmine ja -musitseerimine ühendab eri põlvkonna lauljaid, tantsijaid ja pillimängijaid. Võimalusel tehakse ise esinemisriietus või osaletakse selle valmimisel. Koolinoorte esinemisriided valmistatakse täiskasvanute abiga nii huviringides, käsitöötundides kui ka kodudes.

Laulu- ja tantsupidu toimub maikuu viimasel laupäeval vaheldumisi Paides ja Türil. Peol on igal aastal kindel teema, näiteks „Ühesminemine", „Südamehelinad", „Ringmäng". Uue peo teema ja tegija selgub juulikuus - kuu aega pärast eelmist pidu. Järvamaa Omavalitsuste Liidu (JOL) korraldatud stsenaariumikonkursi võitja saab õiguse peo korraldamiseks. Konkursil võivad osaleda ainult järvamaalased. Konkursi võitjal on lubatud vajadusel kaasata esinejaid väljaspoolt Järvamaad. Peo ettevalmistamisega alustatakse sügisel.
 

Järvamaal on mitmeid tublisid tantsujuhte ja muusikuid, kes on loonud ja seadnud oma peo jaoks tantse ja laule. Mõnel aastal koosnebki pidu vaid järvamaalaste lauludest ja tantsudest. Laulude ja orkestripalade autorite seas on Tiina Kivimäe, Ants Oidekivi, Ulvi Tamm, Ave Avamere, Andris Avamere, Ants Väimäe, Krista Tiitmaa. Tantse on loonud Ülle Vaas, Jane Kiristaja, Vilma Okas, Milvi Nõmmik, Anneli Karma, Silva Kärner jt.


Peol tantsitakse vaid elava muusika saatel. Saatjateks on koorid, orkestrid ja rahvamuusikud. Üles astuvad erinevad vanuserühmad lasteaiaealistest seeniorideni. Maakonnas on palju kollektiive (üle 150), tavaliselt on peol veidi üle 2500 esineja. Pealtvaatajaid on 3000 ringis, sõltuvalt aastast ja ilmast. Peole minnakse nii kaasa elama oma pereliikmetele, kes esinevad, kui lihtsalt selleks, et koos olla ja peomeeleolust osa saada. Samuti tuntakse huvi, kuidas stsenaariumikonkursi võitja on teema lahendanud.


Laulu- ja tantsupeole eelneval hommikul süütavad Albu kooli õpilaste tantsurühma „Vargamäe lapsed" liikmed Vargamäe Kultuurihiies lõkke. Lõkke läitmisel esineb üks maakonna kollektiiv. Kiigutakse ja käiakse tunnustuse pälvinud kultuuritöötajate poolt istutatud puude juures. Korraldajad tutvustavad algavat pidu. Seejärel võtavad lapsed lõkkest tule ja süütavad Järvamaa Kultuuripärli tiitli laureaadi käes oleva tõrviku. Üks Järvamaa praostkonna kirikuõpetajatest õnnistab tuld ja tule teekonda. Tuli liigub avatud autos läbi kõigi maakonna omavalitsuste, jõudes õhtuks peo toimumispaiga kirikusse. Tuld transpordivad Kaitseliidu Järva Maleva liikmed koos Järvamaa aasta kultuuripärliga. Nendega sõidab kaasa kohaliku valla esindaja, kes annab tule järgmisele omavalitsusele üle. Üleandmise ajal toimub igas vallas erineval viisil tule tervitamine. Tule viib õhtul kirikusse kohaliku omavalitsuse esindaja. Järgmisel päeval toob aasta kultuuripärl tule rongkäigu ees sammudes lauluväljakule ning süütab sealse tõrviku.

Ajalooline taust
Esimene teadaolev laulupäev tänase Järvamaa alal toimus Türi-Allikul 1866. aastal Türi kirikuõpetaja tütre Emilie Grohmanni eestvedamisel. Esimene laulupidu leidis karskusselts Idu eestvedamisel aset 1907. aastal Paides. Karskusselts plaanis laulupidu korraldada juba 1898. aastal, kuid tsaarivalitsuselt jäi luba saamata. 1907. aastast alates on laulupeod erinevate nimetuste all toimunud igal aastal. Näiteks 1915. aasta Eesti ainus laulupidu toimus 14. juunil Paides enam kui 500 peolise osavõtul. 25% peo tulust annetati sõjas olevate meeste perede toetuseks. 1943. aastal jäi Tallinnas ära üldlaulupidu. 1. augustil aga toimus Paides maakonna laulupäev, mis oli pühendatud kommunistliku ikke alt vabastamise 2. aastapäevale. 1945. aastal peeti Paides Eesti esimene sõjajärgne laulupidu. Sel aastal mujal Eestis laulu- ja tantsupidusid ei toimunud. Sellest ajast alates on Järvamaal igal aastal aset leidnud oma laulu- ja tantsupidu. Tantsiti ka varasematel pidudel, ent pidude nimes see ei kajastunud. Teadaolevalt olid esmakordselt rahvatantsijad laulupeol 1928. aastal.
 

Alates 1945. aastast on Järvamaa laulu- ja tantsupeod olnud temaatilised. Nõukogude aega jäävad peod pealkirjadega „Sa vaata üle kodumaa", „Meil laulud aitavad elada, võita", „Olgu jääv meile päike" jm. Kavas olid needsamad eestlastele olulised laulud, näiteks M. Lüdigi „Koit", M. Härma "Ei saa mitte vaiki olla", G. Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm", millele lisandus tolle ajastu kohustuslik repertuaar.


Aastatel 1945-1988 olid peod kahepäevased. Laupäeviti oli rahvakunstiõhtu koos tantsupeoga, pühapäeviti oli rongkäik ja laulupidu. Aastatel 1989-2011 toimus pidu ühel päeval ühtse laulu- ja tantsupeona. 1989. aastal pandi alus Vargamäel Kultuurihiies laulutule süütamise traditsioonile. Kuni 2012. aastani toimusid peod Paides. Aegade jooksul on selleks puhuks kokku tuldud nii Tarjuse aias, rahvamaja aias kui Vallimäel. Seoses Paide laululava remondiga toimus pidu kolmel aastal Aravetel, Kabalas ja seejärel Türil. 2012. ja 2013. aastal oli eraldi tantsu- ja laulupidu: Paide Gümnaasiumi staadionil tantsuetendus ja Vallimäel laulupidu ning tantsupidu Türi linna staadionil ja laulupäev lauluväljakul. 2014. aastal otsustati teha üks laulu- ja tantsupidu vaheldumisi Paides ja Türil.

Seosed
Isik
Tiiu Schüts
Vilma Okas
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Laulu- ja tantsupidude traditsioon püsib vaid siis, kui on aastaringselt tegutsevaid aktiivseid muusika- ja tantsukollektiive. 2016. aasta seisuga on Järva maakonnas 54 laulukoori ja 3 puhkpilliorkestrit, Paide Muusikakoolis tegutseb sümfoniettorkester, tantsurühmi on üle 106. Mitmele kollektiivile on laulu- ja tantsupidu ainus suurem esinemise võimalus.

Järvamaa tantsu- ja laulupidu ei saa toimuda ilma tublide korraldajateta: Paides Tiia Tamm ja Ülle Müller, Türil Ave Avamere, Siiri Miir ja Ülle Välimäe. Aastaid on üldjuhtide ja dirigentidena tegutsenud Tiiu Schüts (Türi), Malle Nööp (Paide), Aino Linnas (Koeru) ja Kuldar Schüts (Türi, Tallinn), orkestrijuhtidena Teet Tihvan (Paide) ja Ants Oidekivi (Türi), tantsujuhtidena Vilma Okas (Paide), Tiiu Vellamaa (Väätsa ja Paide), Malle Nööp, Marika Kuusik (Paide), Ülle Jääger (Koeru), Ülle Vaas (J-Jaani) jt.

Rahvatantsu ja laulmise õppimisega alustatakse juba lasteaias ja laste muusikastuudiotes. Kuna Järvamaal tegustevad lastekollektiivid moodustavad üle poole rühmadest, on järelkasv olemas. Alates 2014. aastast on peokavas ka beebide ja vanemate tants. Traditsiooniks on saanud memmede ja laste ühised tantsud ning mees- ja poistekooride ühislaulmine.
 

Laulu- ja tantsupeo korraldamist toetavad kohalikud omavalitsused, JOL, maakonna ettevõtted, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Kultuurkapital. LEADER programmi kaudu on maapiirkondade kollektiivid saanud toetust esinemisriiete soetamiseks. Need toetused on peo sujuvaks korraldamiseks väga oluline panus.

Võimalikud ohud
Järvamaa laulu-ja tantsupeo traditsioon võib katkeda, kui haldusreformi tulemusena peaks JOL lõpetama peo rahastamise ja Hasartmängu Nõukogu hakkaks toetama ainult sporti. Ilma toetuseta oleks väga keeruline soetada rahvariideid, leida kate eelproovide ja peoga seotud kulutusteks. Toetuse lõppedes võivad kaduda mõned praeguseks väljakujunenud traditsioonid, näiteks tule teekond.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide tegevust toetab riik. Järvamaa kollektiivide tegevust toetavad ka kohalikud omavalitsused. JOL eraldab igal aastal raha tunnustatud dirigentide ja tantsujuhtide juhendamisel toimuvate žanripäevade korraldamiseks, kus maakonna lauljad, tantsijad või orkestrid koos harjutavad ja kogemusi vahetavad. Igal aastal toimub Järvamaal 3-18-aastastele lauljatele mõeldud võistlus Laulukaar, kust tuleb kooridesse uusi lauljaid. JOL-i juures tegutsevad Järvamaa Poistekoor ja Järvamaa Tütarlastekoor, kust sirgub järelkasv täiskasvanute kollektiividele. Tantsurühmad ja muusikakollektiivid on Järvamaal elujõulised ning nende arv suureneb.
Lisainfo
Galerii
1924. aasta laulupeo reklaam
1932. aasta laulupidu rahvamaja aias
Foto: Järvamaa Muuseum.
1949. aasta Järvamaa laulu- ja tantsupeo rongkäik
Foto: erakogu.
1950. aastatel oli partei- ja valitsusjuhtidel kombeks laulupäevale tulla päevakohaselt ehitud autoga
Foto: erakogu.
Laulutule kivi Järvamaa esimese laulupeo paigas Paides
Foto: Tiiu Saarist, 2016.
Tule toomine läbi Kultuurihiie
Foto: Tiiu Saarist, 2015.
Väätsa vallavanem annab tule üle Paide linnapeale
Foto: Tiiu Saarist, 2016.
Fotomeenutus 2015. aasta peost Türil
Beebide tants
Foto: Tiiu Saarist, 2016.
Memmed tantsivad koos neidudega
Foto: Tiiu Saarist, 2016.
Maido Saare tants "Käivad Virus vihtlemas"
Foto: Tiiu Saarist, 2016.
Mudilaskoorid
Foto: Tiiu Saarist, 2016.
Bibliograafia
Helmoja, Hilja 1977. Ülevaade Järvamaa muusikaelust. Diplomitöö. Tallinn: Tallinna RK, Muusikapedagoogika kateeder.

Jääger, Ülle 2009. Kultuuriasutused ja nende tegevus. – Taavi Pae, Henn Sokk (koost). Järvamaa. 2 [Tallinn]: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 415-436.

Saarist, Tiiu 2013. Järvamaa laulu-ja tantsupeod 190 –1944. Käsikiri. Paide: Paide Kultuurikeskus.

Saarist, Tiiu 2014. Järvamaa laulu-ja tantsupeod 1945–1955. Käsikiri. Paide: Paide Kultuurikeskus.

Saarist, Tiiu 2015. Järvamaa laulu-ja tantsupeod 1956–1970. Käsikiri. Paide: Paide Kultuurikeskus.

Saarist, Tiiu (koost) 1989. Paide karskusliikumine. Paide.
Internetiallikad
Järvamaa - Eesti südamaa - Järvamaa Facebooki lehelt leiab nii viimaste aastate laulu- ja tantsupidude foto- kui videoülesvõtteid.

Kuma Raadio saatesari „Tunne Järvamaad“ - Septembrist 2014 kuni juunini 2016. a eetris olnud saadetes kõneleb Tiiu Saarist muu hulgas ka Järvamaa laulu- ja tantsupidude ajaloost.
Allikad
Teema uurimise käigus kogutud materjalide asukoht
Paide kultuurikeskus, kultuuri teabetuba - Paide, Pärnu 18
SA Wittenstein, Järvamaa muuseum - Paide, Lembitu 5