Võrumaa rahvalaul
Koostaja: Külli Eichenbaum (2010, viimati muudetud 2011)
Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis

kõrralaul (võru keeles)

Valdkonnad
AJAVIITELISED JA MÄNGULISED TEGEVUSED
KEEL JA POEETILINE FOLKLOOR
KEEL JA POEETILINE FOLKLOOR > Laulmine ja laululoomine
AJAVIITELISED JA MÄNGULISED TEGEVUSED > Musitseerimine
Kirjeldus
Kirjeldus
Vanemad võrukeelsed rahvalaulud kuuluvad regivärsi traditsiooni, kuid erinevad selgesti põhja-eesti regilauludest. Võrumaa rahvalauludele on iseloomulikud sõnakordused, lisasilbid, refräänid, kohati ka mitmehäälsus. Laulude kaudu jutustatakse kõike, millega inimene elus kokku puutub: loodust, isiklikke ja kalendritähtpäevi, tööd ja lõbu, eluraskusi ja inimsuhteid. Osa lauludest on väga kindlalt seotud sündmuste ja tähtpäevadega (nt kadrisandi-laulud, pulmalaulud), teised loovad pilte elulistest olukordadest.
Rahvalaulude sõnu ja viise on põlvest põlve pärandanud kogu rahvas. Teatud sündmustes ja olukordades (laste mängitamisel ja rahustamisel, mardi- ja kadrisandis käimisel, pulmades) tarvitatakse regivärssi traditsiooniliselt tänapäevani. Suures osas on vana rahvalaulu suust suhu edasiandmise tava katkenud. Viimasel sajal aastal on järjest enam lauldud põhjaeesti keelseid laule, tugevasti muutunud on ka laulud ise. Koos põhjaeestikeelsete lauludega lauldakse praeguseni võrukeelseid uuemaid mängulaule ja seltskonnalaule. Tänapäevased laulud  jutustavad võõraid lugusid ja tihtipeale ka võõras keeles. Ehk just soovist laulda omi laule on praegused noored hakanud laulma ka neid vanu laule, mis vahepeal olid elavast käibest kadunud. Nooremates põlvkondades on tekkinud huvi rahvalaulude töötlemise, erinevate muusikastiilidega sulandamise vastu. Selles nähakse võimalust traditsiooni ja modernsuse ühendamiseks. Võrukeelsete laulude laulmisega tõstetakse esile (ka väljaspool Vana Võrumaad viibides) oma piirkondlikku iseolemist ja keele erilisust.
Ajalooline taust
Lõuna- ja põhja-eesti hõimude ajalooline areng on nähtavasti mõnda aega toimunud teineteisest lahus; sellest arvatakse tulenevat ka suuri erinevusi rahvaviisides. Kuigi regivärsi vorm on omaks võetud ka Lõuna-Eestis, paistavad eriti just Võrumaa lauluviisid silma oma eripäraga, mis nõuab regivärsile täiendavate silpide lisamist või sõnade kordamist. Samuti leidub refräänidega laule. Lõuna-Eestis on tuntavad ka läti, vene ja valgevene muusika mõjutused, mis on sulandunud siinsesse muusikapärandisse.
Ajalooliselt paistavad välja ka piirkondlikud erinevused Võrumaa sees. Lääne-Võrumaal leidub mitmehäälsust, mille puhul põhiviisile lisandub alumine hääl – burdoon. Mõniste ümbruse omanäolised viisid võivad pärineda Põhja-Lätit asustanud lõunaeesti elanikkonna lauluvarast. Ida-Võrumaa laulude mitmehäälsus erineb nii läänepoolsest kui ka setude omast.
Alates 19. sajandist on regivärsilise rahvalaulu tundjate ja hindajate hulk kahanenud, elava edasiandmise asemele on asunud trükisõna, laulmise asemele lugemine. Muusikalise maitse muutumine ühes elulaadi üldise ümberkujunemisega XIX ja XX sajandil on tõrjunud regivärsilise rahvalaulu välja enamikust valdkondadest ning soodustanud uuemate põhjaeesti kirjakeeles lauldavate ilmalike laulude (sealhulgas koorilaulude) levimist. Eesti kirjakeele ja uuema laulukultuuri valdamine on olnud haridustaseme ja edasijõudmise näitajaks. Võru keele oskuse kahanemine ja keelt mitte valdavate inimeste sisseränne on võrukeelse laulmise levikut viimasel viiekümnel aastal veelgi ahendanud.
Regilauludena on praegusel ajal kasutusel mõned lastele mõeldud värsid ja tavandilaulud, mis on rahva teadvuses lahutamatult kuulunud vastavate olukordade juurde.
Seosed
Teadmine, nähtus, oskus
Võru keel
Isik
Urmas Kalla
Paik
Ajalooline Võrumaa
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Käesoleval ajal õpitakse võrukeelset rahvalaulu:
1) suulise pärimusena;
2) arhiiviandmete, kirjanduse ja helikandjate toel;
3) ühislaulmiste käigus, kus tutvutakse mõlemal eelpoolnimetatud viisil saadud lauludega.
Kuna võrukeelne lauluvara on väga mitmekesine, siis on väga erinevad ka sellest osasaamise ajendid. Lastele jäävad neile mõeldud laulud iseenesest meelde. Uuemad laulumängud ja seltskonnalaulud omandatakse ühisüritustel samuti loomulikul teel. Tavandeid järgivad inimesed õpivad ka juurdekuuluvaid laule. Kohaliku pärimuse tundmaõppijad huvituvad ühtlasi vastava piirkonna lauludest. Maaeluga nõrgemini seotud inimestel aitab seda sidet hoida omakeelne laul. Laule õpitakse piirkondlikes isetegevusrühmades, aga ka lihtsalt ühislaulmistel, mida võidakse korraldada kas muude ürituste osana või omaette. Selleks puhuks kutsutakse kohale ettelauljaid, kes on otsinud vanu laule arhiivimaterjalide seast või kirjandusest. Puuduliku või ebakindla keeleoskusega inimene julgeb võru keeles pigem laulda kui rääkida, sest etteantud sõnade puhul on vähem karta eksimist. Paljudel juhtudel on võrukeelsete laulude laulmine märgiks võru keele ja kohaliku pärimuse tähtsustamise kohta. Ühes võru keele ja piirkondliku omapära tähtsustumisega on aga võrukeelne rahvalaul asetunud uudsesse konteksti.
Võimalikud ohud
Võrukeelne rahvalaul on olnud hääbumas XX sajandi teisel poolel. Teda on ohustanud kõigepealt samad tegurid, mis võru keelt üldse. Nii riigivõim kui elulaadi teisenemine on soosinud eesti kirjakeeles ja võõrkeeltes loodud laulude levikut. Traditsiooniline laulude edasikandumine suulisel teel põlvest põlve on asendunud õppimisega kirjalikest allikatest ja helikandjatelt. Isegi vastavate materjalide olemasolu korral ei võimalda see enam vahetut süvenemist rahvalaulu maailma, mis jääb nüüdisaegse olustiku taustal kaugeks ja igavaks. Enamiku muusikatarbijate maitse jaoks on rahvalaul kõrvaline muusikaliik, mida ei taheta tunda ega omandada. Raadio, televiisori ja helikandjate vahendusel kõikjale küündiv muusikatulv hõivab ka need keskkonnad, mis muidu oleksid sobivad omakeelse rahvalaulu elushoidmiseks (kogukondlikud ja perekondlikud üritused, töötoad, laagrid).
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Folklooriliikumise raames on hakatud laulma ka võrukeelseid rahvalaule, seda küll enamasti muu repertuaari hulgas. Mitmeid Võrumaa laule, sealhulgas mitmehäälseid, on esitanud „Liinats´uraq", kes nimetab end küll „seto miihilaulu park´", kuid harrastab lõuna-eesti folkloori laiemas ulatuses. Regilauluansambel „Väike Hellero" (juhendaja Janika Oras) on taasesitanud võrukeelseid laule, toetudes folkloristika uurimisandmetele. Karula Hoiu Ühingu ja programmi „Lõunaeesti keel ja kultuur" väljaandel ilmus 2006. a. Karula kihelkonna lauludega laserplaat „Siug sündü söödüle", mis sisaldab „Väikse Hellero" ja „Liinats´urade" esitusi, lisaks varasemaid rahvalaulikute salvestusi. „Liinats´urade" koori 4 lauljat on alates 2005. a. esinenud „Ütsiotsõ" nime all. Olulise osa repertuaarist moodustavad võrukeelsete rahvalaulude mitmehäälsed töötlused. On käidud esinemas mitmel pool Võromaal, näitamaks vana rahvalaulu võlu ja arendusvõimalusi.
Põlva lasteaia Mesimumm folklooriansambel „Käokirjas" (juhendaja Ülle Podekrat) on algselt laulnud võrukeelseid lastelaule; hiljem on ansamblile lisandunud neidude ja täiskasvanute koosseis ning repertuaar vastavalt laienenud. Eesmärgiks on olnud eelkõige Põlva ümbruse laulude taasavastamine ja rahvale tutvustamine. 2007. aastal anti välja ka DVD.
Eesti rahvamuusikatöötluste festival „Moisekatsi Elohelü" (toimub alates 2007. a. Moostes) nõuab võistluskontserdil osalejailt kohustusliku võistlusloona järjekindlalt lõuna-eesti, eeskätt Võrumaa päritoluga lugude töötlusi, ka muidu on võrukeelne laulmine olnud festivali kavas tähtsal kohal.
Võro Instituut andis juba 1999. a. välja eelkõige koolilastele on suunatud raamatu ja helikasseti „Tsirr-virr lõokõnõ". Hiljem on ta välja andnud 2 võrukeelset lastelauluplaati - „Laulami latsilõ, laulami latsiga" (2005) ja „Mina lätsi Siidile" (2009). Väljaannete eesmärgiks on viia omakeelne lauluvara võrukeelsete laste kasvatamisse. Võru Instituut on oma ruumes korraldanud ka rahvalaulude ühislaulmisi. Võrukeelse laulupeo „Uma Pido" korraldajad näevad peo koorirepertuaaris ette kindla koha võrukeelsete rahvalaulude töötlustele ja ühtlasi on peo ettevõtmiste kavas ka rahvalaulude ühislaulmine.
Lisainfo
Galerii
Ütsiotsõ laulupark
"Ütsiotsõ" 2008. aastal. Pildil vasakult Urmas Kalla, Lauri Sommer, Andreas Kalkun ja Kaspar Kolk.
Foto autoriõigused: Lauri Sommer ja Lauri Õunapuu.
Videod
Kalla Urmas võtab eest sepatööd saatvat laulu. Sepp Reemanni Peeter tegi võrokeste esimese Uma Pido jaoks sümbolpilli - parmupilli ning "pilli" lõppviimistluse juures oli nii lauljaid, peo juhte kui muiduhuvilisi, kes koos seppa ja ta tööd kiitsid. Kevad 2008. Videolõigu autor Rühm Pluss Null OÜ.
Bibliograafia
Folklooriansambel "Käokirjas" 2007. Vanad laulud Põlva Talurahvamuuseumis. Põlva: Roheline Meedia. [DVD]

Hurt, Jakob 1904, 1905, 1907. Setukeste laulud. Pihkva-eestlaste vanad rahvalaulud ühes Räpinä ja Vastseliina lauludega I (1904), II (1905), III (1907). Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Kõivupuu, Marju 1999. Tsirr-virr lõokõnõ: Tillokõnõ tiijuhť Võromaa vannu laulõ manoq. Konsultant Vaike Sarv. Võro: Võro Instituuť. [Raamat +helikassett]

Oras, Janika, Kama, Pikne (Koost.) 2006. Siug sündü söödüle. Karula laulud. [CD ja tekstivihik.] Karula Hoiu Ühing.

Tampere, Herbert 1999. Eesti rahvaviiside antoloogia I. /Valimik Lõuna-Eesti regilaule/. Eesti Akadeemilise Helikunstnikkude Seltsi Toimetused I. Tallinn 1935. Tallinn:Eesti Keele Instituudi rahvamuusika sektori faksiimileväljaanne

Vals, Aile 1996. Põlvamaa vanad lastelaulud. Põlva.

Vissel, Anu 1988. Eesti karjaselaulud II. Võrumaa ja Tarumaa karjaselaulud. Tallinn.
Internetiallikad
Tarõ taivahe - Lõuna-Eesti Väike Kannel. Võrumaa. Koostaja Edakai Zimmermann. Vana Võrumaa kihelkondade rahvalaulud: tekstid, noodid ja helisalvestused. Tartu 2002.

Hurda kogutud lauluvara - Hurt, Jakob. Setukeste laulud . Pihkva-eestlaste vanad rahvalaulud ühes Räpinä ja Vastseliina lauludega II ja III. Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 1905 ja 1907

Võrukeelsete laulude lehekülg Wikipeedias - Leheküljel on võrukeelsete laulude loetelu, sh ka rahvalaule ja nende töötlusi. Wikipedia: jaanuar 2010