Rõhtude valmistamine ja kandmine Hiiumaal
Koostaja: Helgi Põllo (2010)
Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis

rõhkude tegemine ja kandmine Hiiumaal

Valdkonnad
KÄSITÖÖ > Ehete valmistamine ja parandamine
KOMBESTIK JA USUND
KÄSITÖÖ
KÄSITÖÖ > Metalli töötlemine
KÄSITÖÖ > Naha töötlemine
KOMBESTIK JA USUND > Kehaga seotud teadmised ja tegevused > Riietumine
Maakond
Hiiu maakond
Kirjeldus
Kirjeldus
Rõhtudeks (rõhkudeks) nimetatakse hiiu naiste rahvariiete juurde kuuluvat puusaehet ehk osaliselt vaskplekiga kaetud nahkvöö küljes rippuvaid kette. Eriliseks teevad selle ehte just need omapärased kolmetahulised ketid, mida tuleb vasktraadi lülidest käsitsi kokku murda.
 
Rõhtude kandmine rahvariiete juures on hiiu naistele väga oluline. Praegu kannavad rahvariideid peamiselt isetegevuskollektiividesse koondunud tantsijad-lauljad, aga ka pealtvaatajad laulu- ja tantsupidudel või muudest rahvuslikus laadis korraldatud ettevõtmistest osavõtjad. Viimasel ajal on hakanud moodi minema ka nn traditsioonilised pulmapeod, kus külalistel palutakse kohale tulla rahvariietes või rahvuslikus kostüümis. Need, kellel täiskomplekt rahvariideid puudub, kasutavad rõhtusid kui hiidlaseks olemise sümbolit koos kaasaegsete rõivastega.
 
Rahvariidekandjate ja huviliste kokkusaamistel on rõhtude hea või halb kvaliteet alatasa jutuks. Kuna tegijaid on vähe, tellitakse rõhtusid ka mandrilt, kuid nendega ei olda tihtipeale rahul. Probleemiks on nii ketilülide vale kuju, liigõhuke vöönahk kui ka litrite vähene helin. Viimastel aastakümnetel oli saarel vaid üks rõhumeister - Richard Heinaste. Mõningal määral on rõhtusid lühiajaliselt valmistanud veel mõned üksikud tegijad. Nüüd on lisandunud noori huvilisi ja rõhutegijaid, mis annab lootust selle erilise oskuse püsimisele.
Ajalooline taust
Rõhtusid peetakse Eestis 16. sajandi kohalikust linnamoest ülevõetud talupojaehteks. Veel 17. sajandil kandsid rõhulaadseid vööilustusi mitme Eesti piirkonna naised. 19. sajandi päris alguses leidus neid veel vaid üksikutes kohtades (näit. Põhja-Eestis). Ainukesena jäid rõhud rahvariiete kandmise aja lõpuni 19. sajandi viimase kümnendini, kasutusele Hiiumaal. Ka praegu kuuluvad rõhud endiselt hiiu rahvariiete juurde.
 
Muuseumidessse (Eesti Rahva Muuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Hiiumaa Muuseum, Läänemaa muuseum) kogutud rõhud pärinevad üldjuhul 19. sajandist. Täpselt dateeritud vanimad näited on 1823 ja 1838. aastaist. Praegu hiiu rõhtudele iseloomulik kolmetahuline kett ilmus Eesti kettehetesse arvatavalt just 17. sajandil. Varasemad ketid on enamasti kas rõngaslülidest või muul moel Hiiumaa omadest erinevate lüliühendustega. Vanemad Hiiumaa rõhud olid vähema kettide arvuga ja enamasti kahe poolega. Mälestuste kohaselt olevat olnud ka ühe- ja kolmeosalisi rõhtusid.
 
Tuntumad rõhumeistrid elasid Lõuna-Hiiumaal Käina ja Emmaste kandis. Neilt osteti sageli valmis kette, mida siis mujal ise muude vajalike osadega täiendati. 19. sajandi 80. aastatel muutusid just Lõuna- Hiiumaa rõhud lopsakamaks, nii et ketikordade arv kasvas 12-16-ni ja rõhupooled muutusid võrdsemaks. See tõi kaasa ka vajaduse lappühenduse asemel rõngasühendust kasutada. Lapid ja oluliselt väiksem parempoolne lapivahe jäid siiski valdavaks Pühalepa kihelkonnas.
 
Ehkki rahvariie oli pidurõivana kasutusel ka 20. sajandil, hakkas rõhumeistrite arv saarel järsult vähenema. Esialgu kasutati alleshoitud vanu rõhueksemplare, kuid 1920.-30. aastatel kerkis mõnikord vajadus ka uute rõhtude järele. On teada üksikud mehed, kes enne Teist Maailmasõda neid veel valmistada oskasid. Nõukogude ajal kasutati rõhutegemisel sageli poest ostetud kette, sest need olid odavamad. Korralike rõhtude tegemine on endiselt käsitöö, sest õige rõhuketi valmistamine masina abil pole siiani õnnestunud.
Seosed
Isik
Eero Nõmm
Richard Heinaste
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Peredes, kus on rõhud veel olemas, õpetavad emad tütardele, kuidas neid peale panna ja kanda. Rõhtude kasutamist tutvustavad pidevalt kohalikud tantsujuhid, sest rõhud kuuluvad pea kõigi Hiiumaa taidluskollektiivide riietuse juurde. Sedasama on proovitud teha koolides, sest paljudel lastel ei ole enam võimalik neid teadmisi kodust kaasa saada. Vanemad on kas mandrilt pärit või ei tunne  selle valdkonna vastu huvi.

Rõhtude valmistamise oskusega on aga teised lood. Otse isalt pojale ei ole rõhuvalmistamise kunsti enam ammu edasi antud. Pigem on pere naisliikmete soov rõhtusid saada ja kanda pannud mehi seda tööd tegema. Siis on noorena nähtu jälle meelde tuletatud. Mõnikord on hoopis vanad rõhud ette võetud ja põhjaliku uurimisega kõik valmistamise tarkused endale selgeks tehtud. Oma panuse on andnud ka Hiiumaa muuseum, kust saab nõu küsida ning vanu fondiesemeid uurida.
Võimalikud ohud
  • Rõhutegijad lõpetavad tegemise või lihtsustavad tulemust liigselt
  • Materjali pole saada
  • Ei osata rahvariiet ja selle osi väärtustada ning kanda
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud

2010. aastat võiks Hiiumaal nimetada ka rõhuaastaks, sest ometi kord õnnestus õpetada rõhtude valmistamist noortele inimestele. Saarel oli pikka aega vaid üks rõhutegija Richard Heinaste ja püsis oht, et kohalike meistrite järjepidevus võib katkeda. See omakorda oleks mõjutanud rõhtude kandmist.


Projekti" Meistrilt õpitud" asus juhtima tantsujuht Helle-Mare Kõmmus, partneriks Hiiumaa Muuseum. Koolitustest ja õpitubadest võttis aktiivselt osa 6-15 inimest, sealhulgas mitu naisterahvast. Juba suveks valmisid Eero ja Enriko Nõmmel esimesed oma rõhud. Teemakohane näitus, kuhu oli toodud esemeid peale kohaliku muuseumi kogude ka Eesti Rahva Muuseumist, Eesti Ajaloomuuseumist, eraisikutelt ja tantsukollektiividelt, andis huvilistele võimaluse palju näha, võrrelda ja tegijatel oma käekirja looma asuda.


Rõhuvalmistamist ja rõhtude pealepanemist on tutvustatud käsitöölaadal, õppetundides. Juba tunnevad rõhtude valmistamise vastu huvi nooremadki kooliõpilased.

Lisainfo
Galerii
Richard Heinaste rõhunäitusel 2010
Vanameister Richard Heinaste seisab omatehtud rõhtude juures Hiiumaa muuseumi Pikas majas 2010. aasta kevadel, mil seoses sooviga laiendada teadmisi ja oskusi rõhtude valmistamise ning kandmise kohta, korraldati ka vastavateemaline näitus. Näitusel olid eksponeeritud rõhud 19. sajandi algusest  (üks komplekt arvatavalt 17. -18.sajandist) kuni tänapäevani.
Foto Helgi Põllo 2010
Rõhtude kandmine
Võrdsete ketipooltega rõhtusid kantakse nii, et ketid jäävad taha keskele.
Foto Helgi Põllo 2010
Vanad rõhud. Detail
Näide 19. sajandi rõhtudest.
Foto Helgi Põllo 2010
Eero ja Enriko Nõmme esimesed omavalmistatud rõhuketid
Aprill 2010
Foto Helgi Põllo
Videod
Õpituba Richard Heinaste kodus. 
Projekt "Meistrilt õpitud"
Video Tõnu Soop 2010

Helle-Mare Kõmmus intervjueerib noori rõhumeistreid Eero ja Enriko Nõmme, kes osalesid ka projektis "Meistrilt õpitud"
Video  Maido Selgmäe
10. märts 2010
Bibliograafia
Hiiumaa Muuseumi näitus "Rõhud" 2010. Näitusevoldik. Tekst Helgi Põllo

Manninen, Ilmari 2009. Eesti rahvariiete ajalugu. Tartu, 326-333