Käkisupi keetmine ja söömine Hiiumaal
Koostaja: Helgi Põllo (2010)
Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis

käkisupi tegu

Valdkonnad
TOIT JA TOITUMINE > Söömine ja joomine
TOIT JA TOITUMINE > Toidu valmistamine ja säilitamine
TOIT JA TOITUMINE
Maakond
Hiiu maakond
Kirjeldus
Kirjeldus
Käkisupp on siiani üks tuntumaid hiiu rahvustoite, seda muidugi kalast valmistatud toitude kõrval. Paljud hiidlased, kes käkisuppi enam ise teha ei oska, vastavad lausa unepealt, et nende rahvustoiduks on just seesama supp.
 

Käkisupi valmistamiseks on vaja rasvasemat soolast sealiha, pigem isegi searasva, mis pruunistatakse sibulaga (või ka ilma). Sellele lisatakse juurde niipalju odrajahu, et jahtunud segust saaks käte vahel veeretada suuremat sorti pätsid ehk käkid. Need keedetakse kuumas vees. Käkid muudavad keeduvee paksemaks. Kokku moodustab see supilaadse vedeliku (viu). Kui käkke supisöömisest üle jääb, saab neid süüa hommikul või külmalt leiva kõrvale.


Tõsi on seegi, et paljud hiidlased on hakanud rasvast toitu pelgama ja selline lihtsakoeline roog ei paku neile enam huvi. Vastukaaluks on esile tõusnud seltskonnad, kes on vanadest tavadest ning sealjuures traditsioonilistest maitsetest eriliselt huvituvad. Üheskoos korraldatakse toidutegemise päevi, mille menüü kindlaks osaks on seesama käkisupp. Käkisupp on tagasi tulnud ka mõnede perede igapäevatoitude hulka. Suure töö hiiu rahvustoitude tagasitulemisel kohalike inimeste toidulauale on teinud Õie Laksberg Mihkli muuseumis ja igal pool mujal, kus ta toidutegemise rõõmu ja vanapärast keedust jagamas ning selle tegemist õpetamas käib.

Ajalooline taust
Käkisuppi peetakse väga vanaks eestipäraseks toiduks, mis võis kasutusel olla juba enne rukkileiva igapäevaseks muutumist. Käkisupp on hiidlastel üks tuntumaid nn rahvuslikke toite, mille iganädalane söömine oli veel 20. sajandi alguses kaunis tavapärane. Seda just seepärast, et käkisupi algained on lihtsad ning maaperele kättesaadavad, supp ise toitev ning mõnusa maitsega. 19. sajandil söödi käkisuppi veel toidulaua ääres istudes ja seistes ühest või kahest kausist, kust iga pereliige sai seda endale suhu tõsta. Uue sajandi alguses hakkas igaüks endale eraldi kaussi soovima. Suppe söödi enamasti õhtuti ja järelejäänut soojendati hommikul. Käkke ka praeti.
Seosed
Isik
Õie Laksberg
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Osa inimesi saavad  toidutegemise oskuse sh käkisupi tegemise teadmised endiselt kodust kaasa, kuid teistele tuleb seda õpetada kursustel, õppepäevadel ja retseptiraamatute kaudu.
Võimalikud ohud
  • Käkisupp ei tundu toidulaual piisavalt isuäratav
  • Inimesed pelgavad rasvu ja soolasid
  • Restoranides ei osata seda toitu pakkuda
  • Toidutraditsioonid muutuvad täielikult
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
  • Hiiu toidu tegemise kursused
  • Õppepäevad toitlustusasutustele
  • Soera ja Mihkli  talu toiduteemaliste ettevõtmiste toetamine
  • Trükiste ja teavitusmaterjalide koostamine
Lisainfo
Galerii
Tänapäevane käkisupp
Käkisupp Soera muuseumis
Foto Helgi Põllo 2009
Kohaliku toidu päev Soera muuseumis
Foto Toomas Kokovkin
6.aprill 2010
Käkisupi söömine jõuluüritusel Mihkli talus detsembris 2017.
Foto Toomas Kokovkin 17.12.2017
 
Mihkli talu rehetoas.
Videod
Intervjuu Õie Laksbergiga
November 2010
Video Tenno Telvik
Bibliograafia
Laksberg, Õie. Äkine ja pigilest : hiidlaste keedused ja muud söömavärgid. 2017

Põllo, Helgi 1980. aastad. Küsitlus hiidlaste toidust. Välitööde materjalid.

Põllo, Helgi. Hiidlaste toidust. Käsikiri autori valduses

Põllo, Helgi. Toit ja söömistavad. Hiiumaa. Loodus. Aeg. Inimene.2015
Internetiallikad
16.-19.oktoobril oli külas delegatsioon Ukrainast - Hiiumaa külastuse käigus oktoobris 2017 pakuti külalistele ka traditsioonilist käkisuppi.