Inimeste gruppideks jagamine päritolukoha ja kunagise eristuva omaduse või tegevuse järgi Hiiumaal
Koostaja: Helgi Põllo (2010)
Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis

seltsideks jagamine

Valdkonnad
KEEL JA POEETILINE FOLKLOOR > Keel ja keelekasutus
KEEL JA POEETILINE FOLKLOOR
KEEL JA POEETILINE FOLKLOOR > Keel ja keelekasutus > Kujundlik kõnepruuk
Maakond
Hiiu maakond
Kirjeldus
Kirjeldus

Hiiumaal on tavaks nimetada ja jagada inimesi seltsideks ehk nn "rahvusgruppideks" elukoha, kunagiste tegevuste ja ka päritolu järgi. (törvaköplased, kohvilähkrid, odratolgused, vesihiidlased jt) Ehkki eri aegadel käibel olnud nimetustest (ca 50) on aktiivsemalt kasutuses umbes kümmekond, ei ole tava kadunud ja seltse on viimastel aastakümnetel isegi juurde tekkinud (suvehiidlased, võsahiidlased jt).


Samas on suur osa seltsinimedest paljudele saareelanikele tundmatud ja seos nende omaaegse tähendusega hakkab elu kiire muutumise tõttu järjest enam kaduma (läätserokamehed, hundijölkajad, korbid, toobrihiidlased). Kohalikud inimesed kasutavad neid nimesid peamiselt nalja tehes, vestluskaaslaste tögamiseks või ka iseenese määratlemiseks („Ma jo vana koldselöuamees ka, mis must ikka tahta" või „ Kes neid pätakavallamehi uskuda teab?). Väga levinud on seltsinimede kasutamine ärakaranud hiidlaste ehk saarelt mujale elama asunud hiidlaste hulgas.


Kui mandriinimestele omal ajal antud nimi pötku hakkab juba ununema, on saarlased saanud uue hüüdnime-kenad. Kuna seltsinimed on murdekeelel põhinevad, tunduvad nad nooremale põlvkonnale mõneti naljakad ja arhailised.


Ajalooline taust
Hiidlaste seltsideks jagamine sai arvatavalt alguse hiljemalt 19. sajandil. Saare eri kihelkondade inimestel tekkisid järjest suuremad võimalused omavaheliseks suhtlemiseks, mis tõi esile ja tegi teistele nähtavaks naaberpiirkonna eripärad. Eristusnimed annavad ühtlasi aimu, mille üle üleaedsed imestasid, kadestasid, parastasid või nalja viskasid.
 
Tuntumad seltsid on odratolgused, kohvilähkrid, törvaköplased, vandiraiujad, kannatlikku seltsi hiidlased, toobrihiidlased, pätakavallamehed, läätserokamehed, ehthiidlased, vesihiidlased, märahiidlased, hobuhiidlased,koldselöuamehed jt. Mandrilt pärit inimesi kutsutakse pötkudeks või isehakand hiidlasteks, saarelt lahkunuid ärakarand hiidlasteks. Suur grupp on suvehiidlasi. Saarlasi on nimetatud nottideks, praegu kutsutakse neid kenadeks.
 
Peaaegu kõikide nimede kohta on säilinud arvamus, kuidas nimi tekkis. Nii näiteks arvati, et Kärdla vabrikuasulas kallasid inimesed kodust välja minnes lähkrisse mitte hapupiima (on ka selts hapupiimalähkrid), vaid kummalist pruuni jooki ehk kohvi. Sellest ka nimi kohvilähkrid. Odratolgused elasid saare põllumajanduslikult parimatel maadel ja said kuulsaks oma hea ning kange õlle poolest. Asja muutis veidramaks üks 19. sajandi Käina kirikuõpetaja Iganatius, kes igal sügisel uudseviljast tehtud õllega pastoraadi juures "kogu kihelkonna rahva" purju jootis. Koldselõuameeste puhul oli tegu hülgeküttidega, kel hülgeliha söömise juures tilkuvast rasvast habe kollaseks muutus. Toobrihiidlaste nimi viitab aga kunagisele hiidlastest puutöömeistrite hiilgeajale, eriti neile, kes aktiivselt kodust väljas toodangut müümas käisid. Ka törvaköplaste nimi on arvatavlt antud Kõpu poolsaare elanikele just nende kõplaste tõttu, kes tõrva naaberkihelkondades müütasid. Vesihiidlased olid meremeheametit pidavad saareelanikud, hundijölkajad aga Hiiumaa metsakülades elanud ja sageli suurte hundijahtidega seotud inimesed. Pötkude nimi mandriinimestele on P. Ariste väitel pärnakate keelepruugist pärit.
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Teadmine saadakse üldjuhul kaasa kodust, koolist või trükiste ning saarel korraldatavate sündmuste kaudu (kohvikutepäev, Hiiumaa muuseumi üritused, Soera muuseumi ettevõtmised jne). Seltsiteemat on korduvalt tutvustatud täiskasvanute ja õpilaste kultuurikoolitustel. See kõik aitab inimestel end paremini seltsipõhiselt määratleda. Ka avalikus ruumis kasutusele võetud seltsinimed toetavad vähenemahakkavat põlvkondadevahelist teadmiste edasiandmist.
Võimalikud ohud
Noortel on vähenenud teadmine varasematest töödest ja Hiiumaa elust ning murdekeelest, mistõttu tunduvad seltside nimetused neile võõrastena.
Selline "sildistamine" ja nö jagamine näib kaasaja inimesele pigem võõras ja sageli tuntakse end solvatuna.
Muutuv omavaheline suhtlemine ei soodusta vanaaegset seltsinimede kasutust.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Viimastel aastatel on seltsideks jagamise teema taas aktualiseerunud, mida võib pidada aastatepikkuse teavitustöö tulemuseks. Nimesid kasutatakse palju avalikus ruumis (kohvik "Kohvilähker" , baar "Odratolgus" jne).
 
Kärdla linna leht kasutab samuti nime "Kohvilähker". Ettevõte "Hiiu Pagar" on loonud  pagaritoodete sarja, millel hiidlaste seltside nimed: sepik "Odratolgus" Tõrvakõplase leib, Kohvilähkri sai jt. Erategijal valmis koduseepide sari seltside nimedaga. Hiiumaa Turismiliidult ilmus kaardimäng Hiidlaste "rahvused" ehk seltsid ja 2010/2011 aasta turismikataloog on pühendanud teemale rohkelt tähelepanu. Iga hiidlane võib endale osta teemakohase külmkapimagneti. Kärdla ühepäevakohvikute sündmus 2010. aasta augusti alguses osutas samuti kohalikele seltsidele. Kärdla nukuteatris tutvustatakse torbiknukke, milledest osa on seotud seltside nimedega (kohvilähker kohvitassis jt).
 
Koostatavas Hiiumaa koguteoses on teema eraldi artiklina sees nagu ka paljudes muudes Hiiumaad tutvustavates trükistes.
Lisainfo
Galerii
Torbiknukud Kohvilähker
Kersti Ojasalu poolt 2010 aasta kevadel valmistatud torbiknukud
Foto Urmas Liit 2010
Seltsinimetustega seebid
Heli Hahndorfi valmistatud seebid. Karbikujundus Peeter Roasto
Foto Urmas Liit 2010
Seltsinimega pagaritoode
Hiiu Pagari poolt toodetud seltsinimega sepik
Foto Helgi Põllo 2010
Seltsinimeline sepik
Näide Hiiu Pagari toodanguetiketist
Foto Helgi Põllo 2010
Videod
Bibliograafia
Ajakiri „Hiiu“ nr 36, mardipäev 1992 (lk 22-24)

Ariste, Paul. Murdenäiteid Pühalepa kihelkonnast Tartu, 1939

Hiidlane on naljamees. Hiiu Teataja 99, 1936

Kiisa, Uno. Veel hiidlaste seltsidest. - Keel ja Kirjandus nr 5/1974, 603-610

Puss, Hugo 1973. Hiidlaste seltsid. Etüüd Hiiumaa siseetnonüümika alalt. - Keel ja Kirjandus 11/1973

Saar, Endel 2004. Hiidlaste seltsid. - Hiiumaa-kiviajast tänapäevani.

Soonik, Mati 2003. Jõumees Matsi juhtumised.