Hiiumaa rahvariiete seelikukangaste kudumine
Koostaja: Helgi Põllo (2010)
Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis

Küüdukangaste kudumine

Valdkonnad
KÄSITÖÖ
KÄSITÖÖ > Tekstiilide valmistamine, parandamine ja töötlemine
Maakond
Hiiu maakond
Kirjeldus
Kirjeldus
Rahvariideseelikute kudumise töö on viimaste sajanditega vähe muutunud ja seda tehakse endiselt käsitööna kangastelgedel. Tõsi, telgede osad on ajas mõnevõrra teisenenud. Kitsastel külapere lihttelgedel kootud riide laius on üldjuhul väiksem kui tänapäevastel telgedel valminud kangastel. Kudumiseks vajaminevad lõngad tellitakse praegu otse villavabrikutest või ostetakse poest. Rahvariiete jaoks kodus ketramist enam praktiliselt ei kohta.
 
Ehkki kangakudumise vastu tervikuna tuntakse Hiiumaal viimasel ajal taas suuremat huvi, ei võeta mõneti üksluist, rohkelt aega, materjali ning teadmisi nõudvat rahvariideseeliku kanga kudumise tööd just tihti päevakorda. Samas on huvi kodukandi rahvariiete endiselt kõrge. Hiiumaa triibuliste rahvariideseelikute kangaste kudumisega tegeleb praegu saarel vaid üks inimene.  Teiste tegijate poolt  valmistatud kangad on kootud enamasti kooli- või harjutustööna kodus (rahvarõivaste valmistajate kool, käsitööga seotud erialad rakenduskõrgkoolides, käsitöökursused jms). Viimastel aastatel on lisandunud tegijaid, kes tahavad ise kogu rahvariidekomplekti otsast lõpuni valmis teha, seal hulgas ka seelikukanga kududa.
 
Labase triibulise kanga kudumine ei ole oskajale kuigi keeruline töö. Rohkem tähelepanu, aega ja oskusi nõuab aga kanga ülespanek ning sobivas toonis lõngade saamine ning sobitamine. Selleks tuleb hästi tunda Hiiumaa paljude erinevate triibustike omapära ja lõngatoonide esinemisi vanadel seelikutel. Tänaseks on trükituna ja ka joonistena olemas märkimisväärne arv triibustike näidiseid, mis lihtsustavad nii kuduja kui ka seelikutellija tööd oluliselt. Esindatud on kõikide Hiiumaa kihelkondade mustrid.
Ajalooline taust
Hiiumaa pikitriibuliste rahvariideseelikute ehk küütkuubede ajalugu ulatub tagasi 19. sajandi esimesse poolde. Kuna hiidlased vahetasid ühevärvilise seeliku pikitriibulise vastu välja paljude teiste Eesti piirkondadega võrreldes suhteliselt hilja, kestis nende igapäevase kandmise aeg u 50 aastat (ca 1840-1890). Kõik kangad kooti siis kodus, lihtkangastelgedel. Kanga lõimeks kasutati linast niiti, koeks villast lõnga. Loomulikult oli ka lõng sel ajal kodus kedratud. Seelikukangaste kudumise teeb keeruliseks erinevate triibustike rohkus saarel ning paljude intensiivsete lõngatoonide kasutamine. 19. sajandil värviti Hiiumaal lõngu nii taimedega kui meremeeste poolt sisse toodud värvainetega, seal hulgas ka tööstuslike värvidega. 
 
Kuigi 20. sajandi alguses oli kangakudumine veel üldlevinud oskus, kooti rahvariideseelikute kangaid ometi vähe, sest rõivamood oli muutunud. Nõukogude aega iseloomustab kangakudumise koondumine nn tööstuskombinaatidesse, kus üldjuhul valmistati üht-kaht erinevat seelikukangast. Vajadust rahvariideseelikute järele kasvatas järjest suurenev isetegevuslaste arv. See viis olukorrani, et rahvariie hakkas tunduma taidlejate vormiriietusena. Hiiumaa seelikukangaid toodeti ohtralt ka kunstikombinaadis "Ars". Kohaliku kudumistöökoja tähtsus ja tootlikkus vähenes ajaga.
 
Taasiseseisvunud Eestis tõstsid paljud inimesed rahvuslikkuse taas esile ja selle üheks väljenduseks sai ka rahvariiete valmistamine ning kandmine. Selle perioodi alguses (1990. aastatel) väärtustati iga kostüümi erilisust, otsiti kandja kodupiirkonna ja isegi oma pere mustreid jms. Kõik see on mõjutanud teema laiemat uurimist ja publitseerimist.

Seosed
Teadmine, nähtus, oskus
Rahvarõivaste valmistamine Hiiumaal
Isik
Katrin Lember
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine

Huvi kasv kangakudumise ja rahvariiete valmistamise vastu on märgiks, et võiks lisanduda ka uusi tegijaid ja oskajaid. Hiiumaale on juurde tulnud noori inimesi, kes oskavad käsitelgedel kududa. Hiiumaa Muuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi ja Läänemaa Muuseumi kogudes on vanu Hiiumaa seelikud ja kangaid, mida kudumisel eeskujuks võtta. On ilmunud ka mitmeid teemakohaseid raamatuid ja pisitrükiseid.


Olukorra paranemist soodustab huvi tõus kangakudumise vastu tervikuna, aga ka võimalus õppida rahvuslikku käsitööd kutseõppeasutustes. 


Vajaduse seelikukangaste kudumise oskust säilitada tingib suur huvi rahvariiete vastu. Viimaste ulatuslikum kandmine ning tundmine hoiavad elus ka rahvariiete valmistamise oskuse.

Võimalikud ohud
Kui huvi rahvariiete vastu väheneb taas ja inimeste ostujõud langeb, ei ole mõtet sellist aeganõudvat tööd vähetasuva hinna eest teha.
Vanad kangasteljed on kodudest praktiliselt kadunud, uus elulaad nõuab eraldi ateljeesid, mistõttu jääb kangakudumine üksikute hobiks.
Probleeme võib tekkida materjali ja värvidega.
Isetegevuslased eelistavad tihti nö rahvuslikku kostüümi, kus kasutatakse õhukest vabrikukangast. 
Ei osata käsitööd piisavalt väärtustada või vabrikutoodangust eristada.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
  • Loengud ja töötoad kangakudumisest
  • Käsitöökursused (sh projekt " Käsitööga tööle")
  • Rahvariiete väärtustamine ja tutvustamine muuseumis, käsitöölaatadel jms 
  • Koostatud on trükis Hiiumaa seelikutest ja seelikutriibustikest
  • Rahvakultuurikollektiividele rahvariiete soetamise rahaline toetamine
  • Konsultatsioonide kättesaadavaks muutmine ( SA Hiiumaa Muuseumid ja Hiiumaa Vaba aja Keskus)
Lisainfo
Galerii
Kuduja Katrin Lember
Katrin Lember Reigi kihelkonna seelikukangast kudumas.
Foto Urmas Liit 2010
Kangakuduja argipäev
Katrin Lember oma töötoas.
Foto Helgi Põllo 2010
Reigi kihelkonna punasepõhjalise seeliku triibustik
Kõpu poolsaarelt kogutud pruudiseeliku triibustiku näide. Joonis Liia Algvere
Foto Urmas Liit 2007
Pühalepa seelikutriibustik (osaliselt)
Joonis Pühalepa kihelkonna seelikutriibustiku osast.
Joonistanud Liia Algvere
Foto Urmas Liit 2007
Reigi sinisepõhjalise seelikukanga näide
Reigi kihelkonnas on mitme erineva põhjavärviga seelikuid, sinine ei tähenda siin leinavärvi.
Foto Helgi Põllo 2009
Hiiu rahvariiete tutvustamine Kärdlas
Foto Hiiumaa Muuseumi kogust
Foto H. Luukas 2005
Bibliograafia
Helgi Põllo. Rahvariided.-Hiiumaa. Loodus.Aeg. Inimene. 2015

Hiiumaa seelikutriibud ehk nõuandeid Hiiumaa küütkuubede valmistamiseks.2006 Koostaja Helgi Põllo

Hiiumaa seelikutriibud ehk nõuandeid Hiiumaa küütkuubede valmistamiseks.2006 Koostaja Helgi Põllo

Hiiumaa seelikutriibud ehk nõuandeid Hiiumaa küütkuubede valmistamiseks.2006 Koostaja Helgi Põllo