Korvid on käsitööna valmistatavad tarbeesemed, mida kasutatakse majapidamistes asjade või saagi hoidmiseks ning kandmiseks. Korve valmistatakse kas laastudest, vitstest või puujuurtest. Lõuna-Eestis, peamiselt Võrumaal ja Setomaal, on laastukorvide valmistamine ja kasutamine olnud laialdasem kui mujal Eestis.
Laaste korvi tegemiseks saab sirge ja tiheda süüga ja oksteta männipalgist. Sellest lõigatakse paraja pikkusega korvipakud ehk jupid, mis lõhutakse kirve ja nuia abil lõmmudeks. 3 – 10 cm laiuseid lõmmusid hoitakse painduvuse säilitamiseks leos. Korvi tegemiseks lõhutakse lõmm kirve või kiiniga 1 – 2 cm paksusteks laastudeks (lõunaeesti nimetused: sugardama – sugarek), millest igast saab kiskuda 5 – 10 peergu. Korvi alustatakse nelinurkse põhja tegemisest, siis keeratakse pirruotsad täisnurgi või 45-kraadise nurga all üles. Järgnevat korvikülgede punumist nimetatakse korvi ülestõstmiseks. Üleskäänatud pirruotste vahele punutakse uued küljepirrud, kuni sobiv kõrgus käes. Siis korv võrutatakse ja lõpuks pannakse korvile sang kas paksemast laastust, tugevamaks punutud nöörist või põimitakse vitstest.
Tänapäeval on Kagu-Eestis vaid üksikuid korvitegijaid, sest korvide punumine on ajamahukas ning ei anna suurt rahalist teenistust. Korvi tegemine alates laastupuu otsimisest kuni valmis korvini on pikk ning nõuab täpsust, kannatlikkust ning vilumust. Nõudlus korvide järele on vähenenud võrreldes varasemate aegadega, sest plastist vabrikutooted on odavamad ja kättesaadavamad. Kuna laastudest punutised on väga ilusad ja vastupidavad, ostavad inimesed neid ikka. Laastukorvid on väga hinnatud kaup just maainimeste jaoks ja Vana Võrumaa suurematel laatadel võib aegajalt korvimeistrite toodangut müügil näha. Esmalt ostetakse ikka ära kartuli- ja seenekorvid. Suuremaid korve pruugitakse vähem, neid kasutatakse pigem disainiesemetena nt turisminduses. Eks traditsioon muutub vastavalt nõudlusele ning laastupunutised leiavad uusi rakendusi nii pesukorvidena, leivakorvidena, toidualustena, madalate ja laiade kaubakorvidena. Järjest enam hinnatakse laastupunutise keskkonnasõbralikkust.