Vanast kombestikust kinnipidamine näitab võrokeste senist alalhoidlikku loomulaadi. Perekondlik toetus ja põlvkondlik järjepidevus võivad mõjutada ka noorema põlve väärtushinnanguid. Kui peretraditsioon on katkenud, hakatakse seda uuesti ühiskonna toetusel taastama. Maaelu jätkusuutlikkus tagab kaudse toetuse.
Võru Instituudi tegevus ja võru keele ning kultuuriloo õpetamine ajaloolise Võrumaa koolides on suurendanud laste ja noorte teadlikkust. Uuring „Kagueestlaste kombed, keel, identiteet aastal 1998“ viidi läbi kolmes praeguses Kagu-Eesti maakonnas, sealhulgas uuriti ka matusekombestikku. Uuringu tulemusi kajastab Võru Instituudi toimetises nr 8 „ A kiilt rahvas kynõlõs. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist“ ilmunud folklorist Marju Kõivupuu ülevaade „Pulma- ja matusekombestiku hetkeseisust.“
Põlva Rosma ristimetsas teelaienduse tõttu mahavõetud ristipuudega kaasnes ulatuslik kohaliku rahva pahameel, mis laienes ülevabariiklikuks meediasündmuseks. Traditsiooni järjepidevuse tagamiseks vajasid kohalikud väljastpoolt autoriteetsete uurijate, muinsus- ja looduskaitsjate sekkumist. Pärast Rosma juhtumit suurenes oluliselt kohalike inimeste, uurijate ja ametnike, metsaülemate, loodus- ja muinsuskaitsjate koostöö ristipuude kaitse küsimustes.
Folklorist Marju Kõivupuu koos Rohelise Liikumise esindaja Liis Keerbergiga käivitas ristipuude andmebaasi loomise ja kogutud andmete põhjal valminud veebipõhine ristipuude asukoha kaart on avalikult kättesaadav aadressil www.roheline.ee/ristipuud. Ristipuude kaitse vastu tekkis huvi kogu Eestis. Aastatel 2006 - 2009 said huvilised vaadata ristipuude foto- ja teabenäitust. Ristipuudega seotud matusetavasid ja uskumusi käsitleb 2009. aastal ilmunud Marju Kõivupuu monograafia „Hinged puhkavad puudes“.