Püstandaia tegemine Hiiumaal
Koostaja: Helgi Põllo (2010)
Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis

Korendusaia tegemine (Käina-Emmaste), kurendusaia tegemine (Reigi)

Valdkonnad
ASUSTUS, ELUKORRALDUS ja ELUKESKKOND
ASUSTUS, ELUKORRALDUS ja ELUKESKKOND > Ehitustegevus > Ehitustegevus väljaspool hooneid
Maakond
Hiiu maakond
Kirjeldus
Kirjeldus

Hiidlased hakkavad vist unustama vana tõde, et mees elab nii kaua, kuni jõuab aedade parandamisega varemehitatud aedadele ringi peale teha. Küllap seetõttu iseloomustas saart kunagi tõepoolest puuaedade rohkus.

Igaüks, kes oskab korralikku korendusaeda teha, on tänapäeval tunnustamist väärt.

Metsarohkele Hiiumaale tüüpiline püstand- ehk korendusaed on saare maastikus ja külapildis oluliselt vähemnähtav kui veel aastate eest. Mõnes kohas on see küll asendunud hõreda kaldlattidest aiaga, mis ühel või teisel moel vana aiatüüpi meenutab, kuid olemuselt ja ehituslikult erineb. Aedade vähenemise põhjustena võiks tuua ühest küljest suurt materjalikulu ( seega ka kõrget hinda) kui ka vähest vajadust ning oskust seda tüüpi aedu teha. Korendusaedadest nagu neid Hiiumaal kutsutakse on kujunemas muuseumimaastiku lahutamatu osa. Puuaedade üldiseks puuduseks võrreldes traat- ja võrkaedadega on muidugi nende lühike eluiga ja aeganõudev tegemine. Ometi on mõnes saare piirkonnas korendusaiad taas pildile tõusmas ja neid võib kümnete ja sadade meetrite viisi majade ümber märgata. Metsloomade arvu kasv ja tungimine koduaedadesse annaks põhjust korendusaedadesse väärikamalt suhtuda. Aiategemiseks sobivaid kadakaposte ja kuuselatte esialgu jätkub.

 

 

Ajalooline taust
Skandinaaviapärased püstandaiad (korendusaiad, kurendusaiad) olid Hiiumaal laialt kasutuses veel enne II maailmasõda. Seoses suurte muutustega elulaadis ja võimalustes (oma metsa puudumine maade riigistamise tõttu, loomapidamise vähenemine, riigitööl käimine), hakkas see aiatüüp järk-järgult asenduma traat-ja võrkaedade ning hiljem ka elektrikarjuste või iluaedade ning hekkidega.
Tihedad aiad hoidsid ära nii koduloomade pääsemise karjamaalt välja kui ka metsloomade pääsu põldudele või aeda. Korendusaia tiheduse tõttu, oli sellest ka nii inimesel kui väiksemal loomal raske läbi pugeda. Paljude väravate tegemine ei olnud kuigi mõttekas, mistõttu esines neil omapäraseid ülekäigukohti (kaandu,kojandi). Viimased olid nagu harkredelid paari pulgaga mõlemal pool aeda. Korendusaedu tuli tihti parandada ja uuendada, mistõttu oli aiamaterjali varumine pere iga-aastaseks tööks. Metsarohkel Hiiumaal võis selles näha ka metsade harvendamisel tekkiva materjali head ärakasutamist.
Seosed
Isik
Erich Tõnismaa
Asutus/ühendus
Soera Muuseum
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Vanapäraste aedade tegemine on viimasel ajal taas huviorbiiti tõusnud. Teadmiste edasiandmine toimub koolituspäevade või individuaalõppe kaudu. Õppepäevi on toimunud Soera muuseumis (õpetaja Ats Tikka), Kõpu poolsaarel Suurepsis (õpetaja Tiit Männamaa). Paljud vanemad meesterahvad on oma elus aiategemisega kokku puutunud ja oskavad seda kogemust vajadusel ja võimalusel edasi anda.
Võimalikud ohud
Metsamaterjali kallidus
Uute aiamaterjalide lihtne kasutamine
Nende aedade sobimatus uue arhitektuuriga
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Koolitus-ja õppepäevad
Teadmiste üleskirjutamine, filmimine
Lisainfo
Galerii
Kurendusaed
Lambakarjamaad ümbritsev kurendusaed, mille on teinud Erich Tõnismaa u 1989.-90. aastal. Hiljem on aeda mitmel korral parandatud
Foto Helgi Põllo, 2009
Videod
Aiategemise õppepäev Kõpus.
Video Peeter Roasto