Paastumaarjapäeva tähistamine
Koostaja: Ene Lukka-Jegikjan (2010, viimati muudetud 2017)
Valdkonnad
KOMBESTIK JA USUND > Aastaringiga seotud teadmised ja tegevused
KOMBESTIK JA USUND
Kirjeldus
Kirjeldus
Paastumaarjapäev on iidne kevadpüha, mis oli veel XX sajandil suuresti unustuse hõlma vajunud. Täna aga tähistatakse seda 25. märtsil üle-eestiliselt omaalgatuse korras ja peamiselt isikliku huvi tõttu kas hulgakesi oma kogukonnas või oma pereliikmetega ja sõpradega või ka üksi nii linna- kui maapiirkondades. See on peamiselt naiste omavaheline kokkusaamine. Seetõttu osalevad maarjapäeva tähistamisel ainult naised. Kaasas võivad olla ka tüdrukud. Tähistamise sisu seondub eelkõige naise, (vana)ema ja abikaasa rollidega. See on naiste pidu naiste keskel.

Viimase kahekümne aasta jooksul on välja kujunenud oma kindlad tegevuslikud rituaalid, mis lähtuvad rikkalikust traditsioonilisest rahvakalendri kombestikust, peamiselt paastumaarjapäeva, aga ka muudest kevadistest tähtpäevadest. Näiteks kannavad kõik naised valget rätikut ning enne kodust välja minekut päikese tervitamisele päikesetõusul võetakse linnupetet. Vabas õhus pestakse silmi allikaveega, tervitatakse päikesetõusul päikest laulmise ja sõnamisega, tehakse ringmänge ja tantsulaule. Peale selle riputatakse ohvrianniks paelad raagus puule, soovides sel viisil õnne isiklikuks eluks, head endale ja oma lähedastele. Siseruumides toimub rituaalne hommikusöök, kus süüakse eelnevalt küpsetatud pannkooke ning juuakse punast jooki (punane mahl, vein, tee), mis tagab ilusa välimuse ja hea tervise. Kui pidustustele satub mõni mees, siis pannakse talle tanu või rätik pähe ja nõutakse punast jooki. Lisaks on kombeks nimetada emasid ja vanaemasid eesnime pidi, rääkida lugusid oma nimesaamisest, jutustada perepärimusjutte esiemadest ning jagada naiste kogutud ja kogetud elutarkusi. Tavaline on ka (regi)laulude laulmine ja pillilugude esitamine, nimepäevaliste õnnitlemine. Ennustatakse vallalistele ning mängitakse läbi mõnda eluks vajalikku rituaali nagu lapse sünni või pulmade kombestikust. Eriti oluline on kõigi kohal viibijate osalus ühistegevustes.

Maarjapäeva üles leidmine ning enese jaoks avastamine on saanud paljude naiste jaoks üle Eestimaa üheks aastaringi tähtsündmuseks. Selle tähistamisel on oluline tunda nii maarjapäeva varasemat tähendust ja sisu kui ka osata mõtestada tehtavaid rituaale tänases päevas. Maarjapäeva tähistamise aluseks on veendumus, et sel päeval toimuv tuletab meelde elutähtsaid põhiväärtusi ja annab suurepärase võimaluse korrapäraseks enesekorrastuseks kõigis oma naise rollides. Paastumaarjapäeva tähistamine toetab naiste eneseteadvuse tõstmist ja kasva(ta)mist ning seda just ühistegevuses erinevatest põlvkondadest naistega.
Ajalooline taust
Maarjapäeva tunnuseks on olnud punajoomise tava, mille tõttu saadi kogu aastaks õitsev välimus ja puna põskedele. See oli päev, mil abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Nagu kõigil naiste pühadel, nii pidid ka maarjapäeval naiste peole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. 19. sajandil näiteks tõmmati eksikombel naiste pühale sattunud mehele tanu pähe ja tõsteti ta üles, mille peale mehel tuli osta õlut ja viina ning naisi kostitada. Vastassugupoole kimbutamine, mängud, tembud, rituaalsed tantsud jm kuuluvad kõigi naiste pühade juurde. See püha toimis nagu sotsiaalne ventiil, mis võimaldas raskest tööst ja igapäevarollist puhata. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid. Külla minnes tuli puna kaasa võtta.
 

Kirikukalendris tähistatakse Maarja paastumispüha, millega ta alustas pärast seda, kui peaingel Gaabriel teatas talle lapsest. Püha on tähistatud endistviisi ka pärast reformatsiooni ning Maarja-kultuse juurde kuulunud kujude ja altarite hävitamist. (BERTA Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade Andmebaas)
Maarjapäeva tähistamise muutusi pole lähemalt uuritud. Eenok Haamer väidab oma magistritöös, et maarjapäev võis olla kunagi maarahva tähtsaim - maaema püha, mis aja jooksul on tahaplaanile jäänud ning unustuse hõlma vajunud.

Maarjapäeva hakati taas teadlikult tähistama 1997. aastast alates Viljandi Kultuurikolledžis ja pärimuskultuuri alastel kursustel Rahvakultuuri Keskuses Ene Lukka-Jegikjani eestvedamisel.

Seosed
Isik
Ene Lukka-Jegikjan
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Maarjapäeva tähistamise kombe edasikandmine ja -andmine toimub maarjapäeval osalemise kaudu. Nii toimub loomulik pärimuse edasikandumine lastele, sõpradele, tuttavatele jt teistele naistele suuremas või väiksemas (perekond) kogukonnas. Paastumaarjapäeva tähistatakse mitmete TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia erialade (kultuurikorralduse, huvijuhtimise, lavakunstide jt) lõpetajate ja Eesti Folkloorinõukogu (EFN) koolituskeskuse jm pärimuskultuuri kursustel osalevate naiste eestvedamisel oma paikkonnas üle Eestimaa. Paastumaarjapäeva - naistepüha pidamine on aja jooksul osutunud naistele oluliseks ja vajalikuks. Näiteks 2009. aasta juhusliku kaardistamise tulemusena selgus, et maarjapäeva tähistati 41-s erinevas Eestimaa paigas, mh ka Pariisis. (Vt teised materjalid). 2017. aasta juhusliku kaardistamise tulem: Maarjapäeva tähistati Karksi-Nuias, Laulasmaal, mitmes kohas Tallinnas, Lindil Audru vallas, Sargveres Järvamaal, Palupera vallas, Vooremaal, Abjas, Lavassaarel Pärnumaal, Padisel Harjumaal, Harku vallas, Urvastes, Pihtla vallas, Viljandis jm.
 

Kõige olulisem on praktiline isiklik osalemine paastumaarjapäeva tähistamisel selle loomulikus keskkonnas ning ühistegevus. Eestvedajate võrgustik laieneb pidevalt. Nende kaudu antakse edasi tähtpäeva tähistamise kombed ja tavad. Paastumaarjapäev on viimase 20 aasta jooksul leidnud oma koha eesti naiste aastaringis.

Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud

1995. aastal Ene Lukka-Jegikjani eestvedamisel algatatud paastumaarjapäeva kombestikku tutvustavaid ettevõtmised on laienenud üle Eesti. Alates 1997. aastast on selle päeva tähistamine TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia huvijuhtide, kultuurikorraldajate Pärimuskombestiku ainekavas. Alates 2008. aastast korraldab Eesti Folkloorinõukogu Pärimuskultuuri õppekava alusel koolitusi, sh praktilisi maarjapäeva tähistamisi Eestimaa erinevates paikades: 2009. aastal Raplas, 2010. aastal Paides, 2012. aastal Rannus, 2013. ja 2014., 2015., 2016., 2017. aastal Tallinnas jne. Ene Lukka-Jegikjani eestvedamisel on tehtud ka eraldi maarjapäeva koolitusi, näiteks Paides, Järvamaal ja Tartumaal kaasates tähistamisse kohalikud naised.


Maakondades on eestvedajateks nii Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetanud, koolitustel osalenud kui teised naised, nagu Karmen Puidak Ülenurmel, Reet Arukask Oru külas Kose vallas, Marju Marga Põlvamaal, Anneli Kala Audrus, Laine Tarvis Saaremaal, Erika Kalamees Rakveres, Virve Niilisk Karulas, Ülle Jantson Pärnus, Kairi Leivo Viljandis, Kai Kannistu Karksi-Nuias, Merle Tombak Urvastes, Edda-Karin Luht Missos, Evi Vaher Audrus, Anita Pavlova ja Agnes Veemees Palupera vallas, Piret Arikainen Laulasmaal, Kadri Mägi Tallinnas jne.


Senine kogemus näitab, et naised vajavad seda püha ja tulevad selle pärimusliku tähistamisega suurepäraselt toime. Ühisteks eesmärkideks võib pidada naiste püha pidamist naiste kogukonnas ja enesekorrastamist naise rollides.


Lisainfo
Galerii
Maarjapäev 2007 Viljandis
Foto: Ene Lukka-Jegikjani erakogu.
Maarjapäev 2007 Viljandis. Puule seotud paelad
Foto: Ene Lukka-Jegikjani erakogu.
Maarjapäev 2007 Viljandis. Päikesetõus
Foto: Ene Lukka-Jegikjani erakogu.
Maarjapäev 2007 Viljandis. Puukallistus
Foto: Ene Lukka-Jegikjani erakogu.
Maarjapäev Eesti Vabaõhumuuseumis. Metsiku valmistamine
Foto: Liis Mõttus, 2014.
Maarjapäev Missos. Hommikuses söögilauas
Foto: Edda-Katrin Luht, 2014.
Pärnu Maarjad
Foto: Ülle Jantson, 2014.
Pärnu Pärimusmuusika Päevad kutsuvad tähistama maarjapäeva
Foto: EFNi fotokogu, 2015
Paastumaarjapäev Urvastes 2015
Foto: Merle Tombak, 2015
Paastumaarjapäev Eesti Vabaõhumuuseumis 2015
Foto: Merike Laht, 2015
Paelte puude ümber sidumine Lootvina külas
Foto: EFNi fotokogu, 2016
Maarjapäev Sauel 2016
Foto: Kadri Mägi, 2016
Maarjapäeva laud Tallinnas 2016
Foto: Natalia Ermakov, 2016
Maarjapäev Tallinnas 2016
Foto: Natalia Ermakov, 2016
Maarjapäev Palupera vallas Astuvere külas
Foto: Anita Pavlova, 2016
Teised materjalid
Lukka-Jegikjan, Ene 2006. Paastumaarjapäev pakub vajalikku tuge naisele. XXI sajandi eesti naine - järjepidev kultuurikandja II vihik.
Väljavõtted naiste lugudest maarjapäeva tähistamistest 2006. aastal.
Bibliograafia
Eesti rahvakalender 1981. II osa. Koostaja Hiiemäe, M. Tallinn: Eesti Raamat.

Haamer, Eenok.1972. Eesti rahvatraditsioonis esineva paastumaarjapäeva tähistamise usuline taust ja tähendus. Tartu-Mustvee. [Avaldamata magistritöö].

Kõiva, Mare 2014. Naistepühad ja -riitused – etnilistest kultuuritavadest uusreligioossete rituaalideni. - Mare Kõiva (Toim.). Maailm ja multitasking. Tänapäeva folkloorist 10. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 133−162.

Lukka-Jegikjan, Ene 2006. XXI sajandi eesti naine – järjepidev kultuurikandja II vihik.

Terase, Ülle 2009. Paastumaarjapäeva tähistamine eesti naise elavas kultuurilises kogemuses.
Internetiallikad
Palli talu paastumaarjapäevad - Blogi, mis annab ülevaate paastumaarjapäevast ja selle tähistamisest Palli talus.

Kuma raadio uudised - Kabala Rahvamaja juhataja Katre Saar ja Paide Kultuurikeskuse kunstik Jaane Tammiste räägivad Kuma uudistele Maarjapäeva kommetest ja Kabalas ning Paides toimunust.

Maarjapäeva tähistamine 2012 Tallinnas - Videoülesvõte maarjapäeva tähistamisest Tallinnas 2012. aastal.

Berta - Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade Andmebaas, mis pakub infot ligikaudu 80 tähtpäeva kohta.

Vahastu külaraamatukogu blogi - Paastumaarjapäev. 25. märtsil tähistati maakondlikul seminar-nõupidamisel Paastumaarjapäeva.

Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi kodulehekülg - Maarjapäeval Maarja-Magdaleenas. Paastumaarjapäev- Maarjapäevadest tuntuim. Vaike Käosaar. Märts 2006

Paastumaarjapäev – naiste oma püha - Kaie Nõlvak kirjutab paastumaarjapäeva traditsioonidest. Vooremaa, 28.03.2009.

Palli talu paastumaarjapäiv 2015 - Lootvina Naised ja nende sõbrannad tähistasid paastumaarjapäeva. Autor: Marju Marga, 2015. Allikas: www.youtube.com

Paastumaarjapäev Eesti Vabaõhumuuseumis 2015 - Paastumaarjapäeva tähistamine Eesti Vabaõhumuuseumis 25. märtsil 2015. Kirjeldus, ajakava, fotogalerii

Maarjapäeva tähistamine Karksi vallas 2016 - Fotod maarjapäeva tähistamisest Karksi vallas 25. märtsil 2016 Karksi valla Kultuurikeskuse facebooki lehel.

Lootvina naiste maarjapäev 2016 - Fotodega blogisissekanne Lootvina küla naiste maarjapäevast 2016