Kasemahla kogumine ja joogiks tarvitamine vanal Võrumaal
Koostaja: Külli Eichenbaum (2012)
Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis
Kõo tikkamine ja kõomahla juuminõ
Valdkonnad
TOIT JA TOITUMINE > Joogi valmistamine ja säilitamine
LOODUSVARADE MAJANDAMINE > Korilus
LOODUSVARADE MAJANDAMINE
TOIT JA TOITUMINE
Kirjeldus
Kirjeldus

 

Kuulutades kevade saabumist, on kasemahl Võrumaal, nagu ka mujal Eestis, sajandeid olnud kevadsuvisel ajal tervislikuks ja kosutavaks janukustutajaks. Kasemahlal on hulk häid omadusi. Näiteks ergutab see neerude tegevust ja soodustab liigsete soolade väljumist organismist. Usutakse, et värske kasemahla joomine annab inimesele jõudu. Lapsed peaksid kasemahla tarvitama, et tugevaks kasvada. Vanemad inimesed teavad, et värske kasemahlaga silmade pesemine hoiab need terved, samuti aitab kasemahl mõne nahahaiguse puhul. 

Kevadel, kui kasel mahl jooksma hakkab, valitakse välja kodu lähedal mõnel kõrgemal kohal kasvav arukask. Mahla laskmiseks puuritakse puusse jämedama oherdiga auk, millesse lüüakse tihedalt tila, mida mööda mahl seejärel kogumisnõusse tilkuma hakkab. Kui mahla tahetakse suuremas koguses varuda, tikatakse mitu puud.

Ühest puust tilkuva mahla hulk sõltub ilmadest, aga ka kase vanusest ning asukohast. Soodsate olude korral võib puust ööpäevas mahla koguda kuni paarkümmend liitrit, tavaliselt saab kümmekond liitrit. Mahla jookseb kaskedest paar nädalat, siis jääb mahl n-ö kinni. Kui mahla tilkumine jääb aeglaseks ja mahl muutub sogaseks, on aeg tila välja võtta ning auk toorest lehtpuust tehtud punniga tihedalt kinni lüüa, et mädanik puud kahjustama ei pääseks.

Mahl püsib värskena paar päeva, seejärel hakkab hapnema. Suurem osa kogutud mahlast villitakse võimalikult õhukindlalt nõudesse. Vastavalt maitse-eelistustele lisatakse joogile rosinaid, leiba, apelsinikoori või mustsõstravarsi ning viiakse jahedasse kohta hoiule. Seal mahl hapneb aeglaselt ja kõlbab sellisena ka suvel juua. Kui vanemal ajal pruugiti hapendatud kasemahla suve keskpaigani, siis praegu on mahla tarvitusaeg tänu parematele hoiutingimustele, sh sügavkülmikutele, pikenenud kuni uudsemahlani.

Kasemahla laskmise tava on perekondlik: kui kodus on varem kasemahla joodud, on see ka järgmiste põlvkondade jaoks harjumuspärane.
Ajalooline taust

Kasemahl on ilmselt üks vanemaid jooke mesijookide kõrval, mida soome-ugri rahvad kaskede kasvualal läbi aegade on tarvitanud. Kasemahl on tuntud kogu Eestis ja on olnud ka Võrumaal kevadsuvisel ajal maarahva toidulaual olulisel kohal. Enamasti tarbiti mahla värskelt nii joogiks kui ka söögikeetmisel vee asemel. Kase kevadise mahlatamise olulisus peegeldub ka aprilli rahvapärases nimetuses - mahlakuu.

Kaske ei tikata ja mahla ei lasta tänapäeval aga enam sugugi pea igas maamajapidamises nagu veel sadakond aastat tagasi tehti. Lehtpuust tilade kõrval jookseb mahl tänapäeval kaasaegseid peeneid plastvoolikuid pidi puumannergute asemel klaaspurkidesse, emailpangedesse, üha sagedamini aga käepärastesse plastnõudesse. Muidugi on ka puusse tehtud auk siis vooliku läbimõõdule vastav.

Mahla hoidmise nõud ja tingimused on aja jooksul paranenud. Õhukindlalt pudelitesse või purkidesse villituna võib hapendatud mahl keldris seistes isegi üle aasta säilida. Värsket mahla ka külmutatakse ja hoitakse plastpudelitega sügavkülmas. Seega saab mahla pruukida peaaegu aasta läbi, kuigi üldjuhul juuakse seda ikkagi kuumade suveilmadega.

Tööstuslikult on kasemahla kogutud nõukogude ajal, siis korraldati varumist metskondade kaudu. Mahla töödeldi tehastes Tartus ja Põltsamaal. Lisaks hooajati kauplustes müügil olnud Tartu konservitehases villitud mahlale võis poeriiulitelt leida ka kasemahla sisaldavaid šampoone.  

Seosed
Paik
Ajalooline Võrumaa
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Kasemahla võtmine ja mahlajookide tarvitamine on peres edasiantav tava. Nt Turu-uuringute ASi 2008. a. uuringu andmetel varuti Eestis 629 tonni kasemahla, mida kasutati enamasti oma tarbeks. Kui perel on kombeks kevaditi mahlakask jooksma panna, on selles ettevõtmises osalised ka lapsed, kelle jaoks on see põnev töö. Samas on tänane toidulaud ja joogivalik nii mitmekesine, et mahlakasega sekeldamisest on üsna lihtne loobuda.
Võib arvata, et enamasti võetakse kasemahla värskelt joomiseks. Selle säilitamisega suurt vaeva ei nähta, sest jookide valik - olgu siis poeriiulil või kodukeldris - on selletagi lai. Kasemahlal ongi paljus emotsionaalne tähendus: see on jook, mida on peres kogu aeg kevaditi joodud. Kui miski ei takista kevadel taas mahlakaske jooksma panna, siis seda ka tehakse. Pered, kus on tavaks juua hapendatud mahla, varuvad seda igal kevadel suurema koguse. Mõnes peres juuakse hapendatud mahla suviste kuumade ilmadega, teisal tehakse käärinud mahlast kalja, meejooki või limonaadilaadset tugevalt gaseeritud jooki. Kasemahl on kasutusel ka saunajärgse karastava joogina. 
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud

Kaskede jooksma hakkamise aja saabumisele pöörab tähelepanu ka looduse aastaringi jälgiv ajakirjandus. Varakevadised ajaleheartiklid ning internetifoorumites toimuvad mõttevahetused kasemahla kasulikkuse, selle kogumise ning säilitamise üle tekitavad ja suurendavad huvi mahlalaskmise vastu ka neis inimestes, kel sellealane varasem kogemus puudub või jääb aastate taha.

Lisainfo
Galerii
Mahlapuu on välja valitud
Mahlapuu on leitud, parasjagu mõõdetakse tilamulguks sobivat kõrgust. Võrusoo, 2011. 
Foto: Külli Eichenbaum. 
Kõo tikkamine
Mahlatila jaoks puuritakse oherdiga kasetüvesse auk kaldega allapoole. Võrusoo, 2011.
Foto: Külli Eichenbaum.
Tila koputamine
Kuivast lehtpuust voolitud mahlatila lüüakse tihedalt valmispuuritud auku. Võrusoo, 2011.
Foto: Külli Eichenbaum.
Mahla kogumine
Mahla kogumiseks on tila alla asetatud 7-liitrine veepudel. Väiksemast plastpudelist on tehtud lehter, et tuul mahlatilku nõu suust mööda ei puhuks. Kerget plastanumat toetab ja hoiab paigal lähedusest leitud haraline puuoks. Võrusoo, 2011.
Foto: Külli Eichenbaum.
Teised materjalid
Lühiülevaade kasemahla võtmisest ja säilitamisest sada aastat tagasi. Võrukeelsed ülestähendused ja eestikeelne kokkuvõte. Koostanud Külli Eichenbaum 2011. aastal.  

Ploomi Henn kirjeldab üht tavatut mahlatila. Uma Leht, 11.04.2006.

Lühiülevaade kasemahla tööstuslikul eesmärgil kogumisest.

Kasemahla säilitamine praegusel ajal, koduste jookide tegemine kasemahlast.
Võrukeelsed kirjeldused. Koostanud Külli Eichenbaum 2011. aastal.  

Kasemahla kogumisest ja selle kasulikest omadustest kirjutab Ivar Sibul. Eesti Päevaleht 3.04.2007.
Bibliograafia
ERM. Tampere, Herbert 1933. Mahla joomisest Eestis: proseminaritöö. Tartu.

Kaal, Helju; Must, Mari; Ross, Eevi (toim) 2005. Kuiss vanal Võromaal eleti. Valimik korrespondentide murdetekste VI. Tallinn: Emakeele Selts, 388, 399, 419, 462.

Kalle, Raivo; Sõukand, Renata. 2011. Ajalooline ülevaade eestlaste looduslikest toidu- ja ravimtaimedest. – T. Kusmin, T. Meikar (toim). Metsa kõrvalkasutus Eestis. Akadeemilise Metsaseltsi Toimetised XXV. Tartu: Eesti Metsaselts, 29-44.

Moora, Aliise 1982a. Kuidas vanasti kasemahla võeti. – Eesti Loodus, 4, 241-244.

Moora, Aliise 1982b. Mida vanasti kasemahlast tehti. – Eesti Loodus, 5, 298-300.

SA Erametsakeskus 2009. Metsa mitmekülgne kasutamine Eestis. Tartu: SA Erametsakeskus.
Allikad
Allikas
ERM. Tampere, Herbert. 1933. Mahla joomisest Eestis: proseminaritöö. Tartu.
Allikas
Kaal, Helju; Must, Mari; Ross, Eevi (toim) 2005. Kuiss vanal Võromaal eleti. Valimik korrespondentide murdetekste VI. Tallinn: Emakeele Selts, 388, 399, 419, 462.
Allikas
Kalle, Raivo; Sõukand, Renata 2011. Ajalooline ülevaade eestlaste looduslikest toidu- ja ravimtaimedest. – T. Kusmin, T. Meikar (toim). Metsa kõrvalkasutus Eestis. Akadeemilise Metsaseltsi Toimetised XXV. Tartu: Eesti Metsaselts, 29-44.
Allikas
SA Erametsakeskus 2009. Metsa mitmekülgne kasutamine Eestis. Tartu: SA Erametsakeskus.
Teema uurimise käigus kogutud materjalide asukoht
Võru Instituut