Regivärsiline rahvalaul Lääne-Virumaal
Koostaja: Igor Tõnurist, Pilvi Lepiksoo (2013)
Valdkonnad
KEEL JA POEETILINE FOLKLOOR
KEEL JA POEETILINE FOLKLOOR > Laulmine ja laululoomine
Maakond
Lääne-Viru maakond
Kirjeldus
Kirjeldus
Regivärsiline rahvalaul on Lääne-Virumaal 19.-21. sajandil läbi teinud kogu Eestile iseloomuliku muundumisprotsessi. Selle käigus muutus regilaul maarahva igapäevaelu kõikehaaravast, lahutamatust, aktiivselt ja iseenesestmõistetavalt käibinud elunähtusest teadlikult viljeldavaks kultuurivormiks. Regilaulu omandamine ja edasikandumine ei toimu enam traditsioonilises talupoeglikus miljöös, vaid peamiselt selle teisenenud tasandil. Selle kandjaks ja kujundajaks pole enam talupoeg, vaid reeglina maaintelligents (eeskätt kooliõpetajad, lasteaiakasvatajad, kultuuritöötajad), kes endisaegset regilaulukultuuri kui üht eesti rahvamuusika sümbolit juba teadlikult omandab, edasi annab ja esitab.
 

Kaasaegne regilaulu kuulajagi on Lääne-Virus muutunud: ta hindab eeskätt regilaulu esteetilist ja kultuuriajaloolist tähendust, mitte aga niivõrd selle varasemat funktsionaalset või mütoloogilist sisu. Traditsiooni teisenedes on välja kujunenud ka uus regilauluharrastajate ja -tarbijate ring: folkloorirühmade liikmete ja nende lähedaste, samuti lasteaia- ja koolilaste, kes puutuvad regilauluga muusikatundides kokku (nt Haljala kool), jaoks on regilaul igapäevaelu loomulik osa.


Regivärsilise rahvalaulu taaselustamine Lääne-Viru maakonna aladel on alates 20. sajandi II poolest olnud otseselt seotud Lahemaa rahvuspargi tegevusega, samuti sellel territooriumil aastatel 1986.-2008. korraldatud rahvusvahelise folkloorifestivali Viru Säru aktiviseeriva mõjuga. Selle tulemusel tekkisid tänini Lääne-Virus regilaulukultuuri sihipäraselt viljelevad ansamblid Lahemaa Rahwamuusikud (1975), Tink-Tingadi (1995) ja Kadrina Kadrid (2002). Kuna nende repertuaar on rõhutatult lokaalne, aitab nende tegevus kohaliku kultuuriidentiteedi hoidmisele ja kujundamisele kaasa.

Ajalooline taust
Lahemaa rahvuspargi territoorium hõlmab kolme kihelkonna - Kuusalu, Kadrina ja Haljala - maid ja külasid. Nagu tõendavad mitmed rahvalaulu-alased väljaanded, sh Vana Kannel III (1938), Vana Kannel VI (1989), Lahemaa vanad laulud (1977), on just Kuusalu-Haljala-Kadrina kant moodustanud ühe rikkaimatest regilaulude piirkondadest Eestis. 
 
Nimetatud kihelkonnad kuuluvad Põhja-Eesti rahvamuusika areaali. Keeleliselt jaguneb Lahemaa ala aga kesk- ja rannikumurde vahel. Sellel on olnud oluline roll kohaliku regivärsilise laulukeele kujunemises. On arvatud, et eesti klassikaline regilaul võis sündida just Põhja-Eestis juba I aastatuhandel e.m.a. Uuemate uuringute järgi kujunes Eestis kolm erinevat värsimõõdulist ala: põhjaeesti, lääne-eesti ja kagueesti. Neist kõige klassikalisema Põhja-Eesti regivärsi tuumalaks on Virumaa. Mainitud murrete eripäradest tingituna on kohalik regilaul säilitanud arhailisema kuju kui mujal Eestis. On võimalik, et Põhja-Eestis tekkisid ka eesti regilaulu vanimad liigid - lõikus- ja kiigelaulud, mitmed mütoloogilised jutustavad laulud jms. Hilisemal Lahemaa alal on fikseeritud kõik Põhja-Eesti regilaulu põhiliigid - töö- ja tavandilaulud (kalendri-, pulma- ja kiigelaulud), jutustavad ja lüürilised laulud, hälli-, laste- ning mängulaulud. Sama kehtib ka Lahemaalt üleskirjutatud põhja-eestiliste lauluviiside kohta. Nende seas moodustavad vanima kihi ühe värsirea pikkused ja kitsa heliulatusega viisid, mida lauldi erinevate tekstidega. Teise kihti kuuluvad arenenumad ehk kahe värsirea pikkused regiviisid.

Traditsioonilise regilaulu kultuur hakkas muutuma ning lõpuks ka hääbuma 19. sajandil, minnes kaasa kogu Eesti ühiskonda, sh muusikatki haaranud uuenduste ning koolihariduse levikuga. Siiski võis veel 1970. aastateni üksikjuhtudel kuulda ka ehedat regilaulu või selle sugemetega, nn siirdevormilist rahvalaulu. Kohalik regilaulukultuur, nagu muugi vanem rahvamuusika, säilis kauem ning paremini, lausa 20. sajandini vaid Kuusalu, Kadrina ja Haljala arhailisema elukorraldusega rannakülades, mis jäid hilisema Lahemaa rahvuspargi piiridesse. 20. sajandi algupoolel kujuneski Lahemaa piirkond folkloristide meelispaigaks, kus tehti rohkesti ka viiside ülestähendusi. Sealsetelt rahvalaulikutelt salvestati regilaulu esitamise endisaegseid mooduseid - vahelduvat laulmist eeslauja ja kooriga (teise inimesega), erilise rütmiga kiigelaulude esitamist ning rohkete viisi varieerimistega soololaulmist jms.
Seosed
Isik
Kadri Mägi
Kai Tingas
Viivi Voorand
Asutus/ühendus
Kadrina Kadrid
Lahemaa Rahwamuusikud
Tink-Tingadi
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Nii Lahemaa rahvuspargi alal kui ka mujal Lääne-Virumaal (Haljala, Kadrina) ning Ida-Harjumaal (Kuusalu) käibinud regivärsiline rahvalaul on oma traditsioonilisel kujul nüüdseks hääbunud. Kohaliku regilaulupärandi edasikandumine läbi elava, katkematu suulise pärimuse on seetõttu väheusutav. Regilaulu omandamine on tänapäeval võimalik eelkõige n-ö sekundaartraditsiooni tasemel, st arhiividesse talletatud või trükis publitseeritud materjalide, osalt ka helikandjate, vahendusel oma lauluoskust teadlikult ning sihipäraselt arendades. Kuigi regivärsilise rahvalaulu tähendus, funktsioon ja omandamise meetodid on aegade jooksul muutunud, elab see ansambliproovides, muusikatundides, õpitubades, kontserditel ja ka kodudes, kus pärimuse edasiandmine toimub lauldes, siiski edasi.
 

Regivärsilise rahvalaulu mõistmiseks ja loominguliseks kasutamiseks tuleb tunda ja teadvustada regilaulu käibimise aja sotsiaalkultuurilist tausta. See on ka kohaliku sõnalise ja muusikalise uusloomingu eeltingimuseks.

Võimalikud ohud
Võimaliku ohuna võib märkida üldisi tendentse eesti pärimusmuusika harrastuses, mis on tihtilugu suunatud lavalise efekti kiiremale ja kergemale saavutamisele. See omakorda ei soosi kaasaegsele kuulajale raskesti mõistetavate regilaulude esitamist või suunab lauljad ebatraditsiooniliste seadete jms töötluste tegemisele.

Omamoodi ohuks kohalike regilaulurühmade tegevusele võib pidada ka regilaulude esitamise alase motivatsiooni vähenemist seoses folkloorifestivali Viru Säru traditsiooni katkemisega 2008. aastal. Selle festivali üheks väga oluliseks komponendiks oli alates 1997. aastast olnud just kohalik regivärsiline rahvalaul. Regilauluansamblid Tink-Tingadi ja Kadrina Kadrid tekkisid samuti suuresti tänu Viru Särule. Vaatamata korraldajate väsimusest ning vähesest publikuhuvist tingitud Viru Säru kadumisele, tegutsevad ansamblid aktiivselt edasi: nende jaoks on esmatähtis regilaulutraditsiooni eneses kandmine ja hoidmine. Esinemisvõimalusi jagub samuti.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Lahemaa rahvuspargi ala regilaulutraditsiooni hoidmine on jäänud eeskätt regilauluentusiastide endi õlule. Aktiivsemad neist on folkloorirühmade - Lahemaa rahvamuusikute, Tink-Tingadi ja Kadrina Kadride - juhid Viivi Voorand, Kai Tingas ja Kadri Mägi. Nemad panid ligi 650 autorilt laekunud 6500 värsirea põhjal kokku Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud regivärsilise laulu „Viru regi" (2008) koondteksti ja valisid välja laulmiseks sobivad viisid. 
 
Kuni 2008. aastani korraldati regulaarselt folkloorifestivali Viru Säru ettevalmistavaid seminare, kus käsitleti festivali põhiteemaga seotud regivärsilisi rahvalaule. See avardas ja süvendas harrastusrümade juhtide regilaulualaseid teadmisi.
Lisainfo
Galerii
Viru regi ettekandmine Rakvere Kolmainu kirikus
Foto: Avo Seidelberg, 2008
Viru regi ettekandmine Rakvere Kolmainu kirikus
Foto: Avo Seidelberg, 2008
Viru regi ettekandmine Rakvere Kolmainu kirikus
Foto: Avo Seidelberg, 2008
Teised materjalid
Ingrid Rüütli artikkel Virumaa rahvalauludest ja rahvamuusikast (2011), kirjutatud Virumaa Instituudi tellimusel.
Bibliograafia
Laugaste, Eduard (koost) 1989. Vana Kannel VI:1-2, Haljala regilaulud. Tallinn: Eesti Raamat.

Mirov, Ruth; Rüütel, Ingrid; Tormis, Veljo 1977. Lahemaa vanad laulud. Tallinn: Eesti Raamat.

Rüütel, Ingrid 1996. Rahvalaulud ja rahvamuusika Virumaal. – Kalju Saaber (koost). Virumaa: koguteos. [Rakvere]: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus.

Rüütel, Ingrid 2001. Ühte käivad meie hääled. II, Eesti rahvalaule Kadrina ja Rakvere kihelkonnast. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Sarv, Mari 2008. Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.

Tampere, Herbert (toim) 1938. Vana Kannel III, Kuusalu vanad rahvalaulud I. Tallinn: Kultuurikoondis.