Tantsimine Setomaal
Koostaja: Maarja Sarv, Õie Sarv (2013)
Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis
Tandsminõ Setomaal
Valdkonnad
AJAVIITELISED JA MÄNGULISED TEGEVUSED
KOMBESTIK JA USUND
KOMBESTIK JA USUND > Sotsiaalse rühmaga seotud teadmised ja tegevused
AJAVIITELISED JA MÄNGULISED TEGEVUSED > Tantsimine
Kirjeldus
Kirjeldus
Seto tantsude oskajate kõikuva taseme ning uute tantsualaste arusaamade ja hoiakute leviku tõttu on tänasel päeval keeruline rääkida ühtsest tugevast seto tantsutraditsioonist. Samas on tantsimine setodele oluline: tantsitakse palju ja väga erinevatel setode kokkusaamistel.
 

Karguselaadseid vanemaid seto tantse osatakse ja tantsitakse praegu vähem, sest need tunduvad paljudele võõraste ja rasketena. Kuna need tantsud ei ole enam loomuomased, on nendega keeruline samastuda. Küllap seetõttu ei juleta tihtipeale kargust tantsida. Oma osa mängib siin ka tõsiasi, et noorema põlvkonna pillimehed mängivad neid lugusid vähem või ei tunne ka sisemist vajadust teemasse süüvida ja juurde õppida.


Kui näiteks sajandi eest suunas seto tantsutraditsioone vastav kombestik (kes, millal ja kuidas võis tantsida), siis tänaseks on suur osa sellest kas kõrvale jäetud või unustatud. Nii suhtutaksegi seto tantsudesse palju vabamalt ja kaasaegsemalt  (traditsioonilist) tantsu käsitletakse meelelahutusena. Meelelahutuse olemust aga mõistab ning tunnetab igaüks erinevalt.


Praegust aega silmas pidades saamegi kõnelda peamiselt meelelahutuslikke ja lavalisi eesmärke teenivast seto tantsust. Tantsitakse pidudel ja tantsuüritustel (tantsuklubid, kursused jms), kuid ka suurematel rahvakogunemistel ning kultuuriüritustel (Seto Kuningriik, Leelopäevad, festivalid). Paljude setode jaoks on iseenesestmõistetav, et mitmetel muudelgi puhkudel areneb rõõmsast teineteise nägemisest laul ja laulust juba tantsuline meeleolu. Seda isegi siis, kui pillimeest läheduses pole, sest mõnda (eelkõige just vanemat tüüpi) seto tantsu saab tantsida ka pillita. Vahel võib pilli puudumine tantsu autentsemakski muuta. Muusiku stiil ja oskused määravad paljuski ära tantsu stilistika: pillimees võib suunata tantsijaid traditsioonilisemate hoiakute poole.

Ajalooline taust
Vanemate, n-ö karguse-tüüpi tantsude puhul tantsivad mehed ja naised enamasti eraldi. Liigutakse kindlas „kujundis" (peamiselt ringis), igaüks omaette. Uuemat tüüpi tantsud on enamjaolt paaristantsud, mis hakkasid Setomaal levima 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi esimestel kümnenditel koos linliku kultuuriga.
 

Arvatavasti on enamik karguse-tüüpi tantse vanemal ajal olnud mõeldud vaid naistele, kusjuures tütarlapsed ja abielunaisedki tantsisid eraldi. Meeste tantsudest teame üsna vähe, kuid võib oletada, et ligi sada aastat tagasi karguse-tüüpi tantsude puhul mehed ja naised koos ei tantsinud. Ühiselt ringis liikumise komme hakkas laiemalt levima alles 20. sajandi teisel poolel. Seto meeste tantsudest kõneldes nimetatakse alati ka kasatskit, mis on tõenäoliselt ida poolt ülevõetud.


Oluline tähtsus on olnud tantsu juurde kuuluvatel vaimsetel (vaoshoitus, kinnisus, väärikus) ja füüsilistel (sirge selg, korrektsus) hoiakutel. Paaristantsudega saabusid Setomaale ka uued arusaamad selle kohta, kuidas ja kellel sobib koos tantsida. Alguses tantsisid tüdrukud omavahel, mõne kümnendi jooksul muutus segapaaris tantsiminegi igapäevaseks. Varem peeti Setomaal tüdrukuiga õigeks tantsimise ajaks, abielunaine pidi end tagaplaanile hoidma. Kui need kindlad hoiakud oma tähtsust kaotama hakkasid, tulid ka abielunaised ja segapaarid tantsuringi.


Hoolimata sellest, et üha enam ja enam hakati tantsima segapaarides, jäi Setomaal paaristantsudes naine-naisega tantsimine siiski valdavaks ning on siiani tavaline. Segapaarides tantsimine muutis tantsuvõtteid. Mingil määral võeti uute tantsudega üle ka linlikke (lavalikke) maneere ja kehahoiakuid (seotud käte kõrgemal hoidmine, pikemad tantsusammud jms), kuid siiski muudeti need omanäolisemaks, setopärasemaks.


20. sajandi vältel on seto tantsukultuur Eesti tantsukultuuriga segunenud ja oma eripära kaotanud. Tugeva omakultuuri tausta puudumisel ei ole uued pillid seto muusikakultuuri loomulikult sulandunud. Nii on jõulisi muudatusi kaasa toonud kaasaegne muusika ja sellealane haridus, mis ei põhine traditsioonilise muusika olemusel ega toeta ka otseselt selle säilimist.

Seosed
Teadmine, nähtus, oskus
Pillid ja pillimäng Setomaal
Seto kandlemäng
Seto leelo
Seto kirmas
Seto Kuningriigi päev
Isik
Õie Sarv
Asutus/ühendus
Helmekaala'
Kuldatsäuk
Õiõ Seto'
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Traditsioonilise tantsu oskus kandub edasi loomulikul moel, kui tantsimine on kogukonnas põlvkondadeülene ning seadmata. Õpitakse teisi jälgides, samu hoiakuid, liikumist ja tunnetust korrates ning omaks võttes. Tänaseks on seto kultuuri järjepidevus aga liialt nõrk, et traditsioonid iseeneslikult loomulikul viisil - teadliku õpetamise ja õppimiseta - edasi kanduks. Seetõttu on vaja sihikindlat ja asjatundlikku juhendamist, mis kätkeks endas ka omapärasustele viitamist, olulisele tähelepanu juhtimist jms.
 

Seto tantse (või mõnd tantsu) õppivaid inimesi võime kohata pea kõigil seto üritustel ja pidudel, üle-eestiliselt toimuvates tantsuklubides ja erinevatel kursustel. Tantsuoskus on elementaarne ka leeloparkides ehk enamike seto lauljate jaoks. Setode puhul on tavaline, et laul ja tants käivad käsikäes: kui kuskil lauldakse, järgneb sellele tihti tantsimine.


Kombe või traditsiooni edasikandumisel rõhutatakse sageli muutumist ja arenemist. Siinjuures on aga oluline eristada teadlikku kaasajastamist iseeneslikust ja loomulikumast (väikesemahulisest) muutusest. Iga traditsioonikandja eripära uuendab ja värskendab kommet oma ajale sobivalt. Seega ei tähenda vana üks-ühele kordamine mitte paigalseisu, vaid traditsioonide loomulikku uuenemist kultuuri viljelevate inimeste kaudu.

Võimalikud ohud
Seto tantsutraditsioonid on viimase sajandi jooksul tunduvalt nõrgenenud. Avalikel suurüritustel võib näha, et tantsuoskus on vägagi erineval tasemel. Need, kes alles õpivad seto tantse, ei oska kahjuks alati eeskujusid valida. Sellest tulenevalt levib Eestis päris palju seto tantsude vorme, mida peetakse traditsiooniliseks, kuid mida ei ole Setomaal tegelikult varem tantsitud.
 

Teine traditsioonilisusest kaugemale viiv asjaolu on tänane soov kõike uuendada. Teadlik kaasajastamine nõrgendab ja lõhub aga liialt sageli algupärast (viib uue põlvkonna eemale setopärastest põhimõtetest, hoiakutest). Kui antud traditsioon oleks tugevam ja seto tantsude valdajaid oleks kordades rohkem, ei oleks see tõenäoliselt märkimisväärne probleem. Kuid praegu on hea tunnetusega seto tantsude oskajaid liialt vähe. Seetõttu võivad kõikvõimalikud kõrvalekalded ja muudatused tantsude algupära mõistmist ning säilimist ohustada. Küllaltki suletud külaühiskonnas hoiti traditsioonide uuenemisel ja muudatustel silm peal: sobimatuid uuendusi ei kiidetud heaks ning need ei leidnud järgimist. Tänapäeval selline kogukondlik järelvalve aga praktiliselt puudub või lähtub see kaasaegsest linlikust kultuurist.

Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Seto tantsude hoidmiseks ja laialdasema leviku tagamiseks on korraldatud kursusi ning õpitube. Traditsioonilises kogukonnas oli tantsude õppimine aga iseeneslik ja pea märkamatu protsess, kus tantsud saadi selgeks juba lapseeas. Just selline loomulik ja iseeneslik õppimine tagas, et omandati ka tunnetus ja taju, mis on tantsude juures peamine. Tänapäeval on teadliku õppimise juures olulisel kohal arutlemine ja tantsuga seotud probleemidele tähelepanu juhtimine, et lisaks ilusale vormile hakataks mõistma ka tantsu sisemist loogikat ning olemust. Seega on igal tantsuõpetajal väga suur vastutus tuleviku ees - võimalus teadlikult kultuuri ja sellest huvitatuid traditsioonidega kooskõlas suunata.
 

Teadlikuks tantsutraditsioonide edasikestmiseks võib pidada sedagi, kui õpetatakse omi lapsi ning võetakse neid setode kokkusaamistele ja koosviibimistele kaasa. Nõnda on toimitud läbi sajandite ja see on olnud viljakas, kuna nii on traditsioonid katkematult edasi kandunud. Kõike ise nähes ja kogedes saab ümbritsev lapse meeltesse kinnistuda ning annab talle oskused, teadmised ja võime sama traditsiooni jätkata ning omakorda taas edasi anda. 

Lisainfo
Galerii
Setu kargus - tants 1913
Foto: Armas Otto Väisanen
Allikas: Setumaa, Vedenika, "Setu kargus" - tants 1913, ERM Fk 350:83, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/663366
Setu kargus 1913
Foto: Armas Otto Väisänen
Allikas: Setumaa, Tiirhanna, "Setu kargus" 1913, ERM Fk 350:83/a, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/663367
Laulupark Siidisõsarõ plaadiesitluse pidu Tallinnas 2007. aastal
Foto: Merlin Lõiv
Lepä kirmas
Foto: Merlin Lõiv, 2009
Päätnitsapäeva kirmas Saatses
Foto: Merlin Lõiv, 2009
Laulupark Sõsarõ tantsimas talsipühä peol Tallinnas
Foto: Merlin Lõiv, 2012
Teised materjalid
Pikem ülevaade seto tantsust.
Tekst: Õie ja Maarja Sarv, 2013.
Bibliograafia
Sarv, Maarja 2010. Traditsioonilise tantsu problemaatika tantsuklubide näitel. - S. Kapper (koost ja toim). Rahvast ja tantsustmõtteid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse ja Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna konverentsilt 4. detsembril 2009. Tallinn: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, 79-87.

Sarv, Õie 2010. Tants omakultuuri maastikul. - S. Kapper (koost ja toim). Rahvast ja tantsustmõtteid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse ja Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna konverentsilt 4. detsembril 2009. Tallinn: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, 88-94.
Internetiallikad
Retk läbi Setumaa (1913) - Johannes Pääsukese etnograafiline film Setumaast. Tantsimist näeb alates 05:10. Allikas: Eesti filmi andmebaas, www.efis.ee.

Setomaa. Песни земли Сето - Filmitud 2002. a maarjapäeval Petseri Eesti Kooli hoovis. Tantsimine: min 0:20-0:45, 6:20-7:00, 8:05-8:55. Video: Vladimir Petrov, GTRK Pskov

„Kohaanuška” - "Kohaanuška" lavaversioon tantsuansambel Hõbehall esituses. Seto Folk 2009. Video: Ülo Saaremõts

Setomaa perridõ kokkotulõk - Esinemine festivalil "Setomaa perridõ kokkotulõk" Radajal. Video: Andres Ots, 2010

Meeste tants - Näide seto meeste tantsust Laossina kirmasel 2011. aastal. Video: Andres Ots

„Serjoža” - Seto tantsude õpetamine Sabatantsu Festivalil 2012. aastal Tallinnas.