Jüriöö tähistamine teatejooksuga Kullamaal
Koostaja: Mai Jõevee (2017)
Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis
Jüriöö jooks
Valdkonnad
AJAVIITELISED JA MÄNGULISED TEGEVUSED > Sportimine ja liikumine
Maakond
Lääne maakond
Linn / vald
Kullamaa vald
Alev / küla
Kullamaa
Kirjeldus
Kirjeldus
Kullamaa vallas tähistatakse jüriöö ülestõusu aastapäeva juba 1968. aastast teatejooksuga ja seda igal aastal jüripäeva, 23. aprilli paiku. Jüriöö jooksu korraldab Kullamaa koolipere, eestvedajateks eelkõige kehalise kasvatuse õpetajad. Kullamaa vald on ettevõtmist toetanud rahaliselt projektide kaudu. Valla tellitud on ka buss, mis rahva üritusele toonud ja viinud.

Ehkki traditsioon on pikaaegne, on korraldus aastatega veidi muutunud. Algusaastast kuni tänaseni toimub teatejooks. Teatevahetuspunktid on jagatud distantside pikkuse ja võistkonna suuruse järgi. Vahetuspunktides on süüdatud lõke ja raja ääres on olnud ikka pealtvaatajad - kuna on jooksmas rohkesti lapsi, siis vanemad on neid raja ääres toetamas ja neile kaasa elamas. Paljud õpilased, kes ise teatejooksus ei osale, on kaasatud nii abiks korraldajatena kui ka võistlejate ergutajatena. Rahvale meeldib see üritus väga - jooksus osalejad naudivad võistlusmomenti, kaasaelajad rõõmustavad kohtumiste üle. Jüriöö jooksu õhtu on midagi erilist, mis toob argipäeva toredat sportlikku vaheldust.
 

Osalejateks on alati olnud nii kooliõpilased kui ka täiskasvanud (ümbruskonnast) - kas siis külarahvas või kohalike inimeste sõpruskonnad. Viimastel aastatel on edukalt osalenud ka perevõistkonnad. Vahel tuldud kaasa lööma ka naaberkoolidest ja naabervaldadest. Algaastail oli osalemas 15-18 võistkonda. Nüüdseks on võistkondade arv vähenenud, seda eriti täiskasvanute osas. Keskmiselt on jooksjaid nüüd 70-80, algusaastail oli isegi 170. Vahetuspunktide arv sõltub võistkondade suurusest. Osalejate arvukus ja võistkonna suurus oleneb sellest, kui palju on koolis õpilasi. Võistkonna liikmete hulka on vähendatud, kuna õpilaste arv klassides on palju kahanenud ja külades noori vähemaks jäänud.


2013. aastal hakati Kullamaal korraldama jüriöö teatejooksu ka algklasside õpilastele. Vahel kaasati neisse võistkondadesse ka lasteaia vanemate rühmade lapsi. Nendes võistkondades on olnud neli tüdrukut ja neli poissi. Igaüks jooksis staadioniringi, mis on Kullamaa koolis 250 meetrit. Algklasside teatejooks toimub päeval ning on õpilaste hulgas väga populaarne. Osalevad kõik algkooliõpilased. Selle jooksuosa pealtvaatajateks on lasteaialapsed ja ka mõned lapsevanemad. Kuna algklassidel pole eriti võistlusi, siis on kõik pisemad väga agarad osalejad. Paljud lapsed on õhtusel jooksul pealtvaatajateks. Nad on tahtnud ka osaleda õhtusel jooksul, ehkki see on ebavõrdne, on neil soovi korral lastud joosta.


Jüriöö (teate)jooksu ürituste hulka kuulavad mitmesugused ettevõtmised: kontsert, viktoriin, tõrvikurongkäik. Rahvaüritus saab alguse kultuurimajas, kus toimub viktoriin. Viktoriinil on teemakohased küsimused, mis puudutavad jüriöö ülestõusu, selle kajastamist kunstis, kirjanduses, jüriöö jooksude käiku ja tulemusi kohalikus jooksus ja vabariigis teistel samalaadsetel üritustel. Viktoriinil osalevad kõik jooksuvõistkonnad. Kultuurimaja juurest algab tõrvikutega rongkäik. Vabadusvõitlejate mälestussamba juures tehakse peatus, kus kõneleb maavanem. Edasi minnakse üheskoos Rohumäele. Rongkäigus osalevad nii jooksjad kui ka pealtvaatajad. Teatejooksu start ja finiš on Rohumäel (endine linnuse paik).


Enne õhtust jooksu süütab vallavanem või kooli direktor urnis jüriöötule. Teinekord on tseremooniale pidulikkust lisanud hobuste kaasamine, samuti näitemängude esitamine.

2017.a juubeli puhul võeti kasutusele uus karikas. Kolm esikohta saavad medalid. Viimasele kohale on alati olnud lohutusauhind. Võistkondadele jagatakse autasustamise ajal kringleid ja puuvilju. Viimastel aastatel on oma võistkonna välja pannud vallavalitsuse ametnikud, millesse kogukond suhtub suure heakskiiduga. Lastele meeldib väga, kui kaasa löövad ka õpetajad. Jüriöö jooks on Kullamaa kogukonnas üks tähtsamaid ettevõtmisi. Kullamaa kooli vilistlastele jääb seos kodupaigaga, mistõttu on jooksul enamasti ka osalemas kooli lõpetanute võistkond. Kaugemalt tulijad võtavad töölt vaba päeva, et jooksul osaleda. Ka üliõpilased (tudengid) naasevad kodukanti ja moodustavad oma küla võistkonna.

Ajalooline taust

Pidustuste ja rongkäiguga on Kullamaal jüriööd tähistatud ka juba 1930. aastatel. Toona peeti Kaitseliidu ja muude seltside ühiskorraldusel Jüriöö ülestõusu aastapäeva kõnede, tõrvikurongkäigu, lõkete, näitemängude ja võimlemiskavadega.


1968. aastal võttis Kullamaa kooli kehalise kasvatuse õpetaja Vello Sirelpuu ette ja korraldas jüripäeval teatejooksu, tähistamaks jüriöö ülestõusu aastapäeva. Samuti sooviti Kullamaal spordielu elavdada. Esimesel jooksul osalesid ainult kooliõpilased, kuid teisel juba ka täiskasvanud. Jooksu organiseerimisel on eeskuju võetud Keilas toimunud sellelaadsest jooksust. Juba 1960. aastast alates on Keilas korraldatud üle-eestilist jüriöö jooksu. See ettevõtmine näitas eestlaste püüet vabadusele ja seost jüriöö ülestõusu ning kaasaegse jüriöö jooksu vahel. Tollal olid nii õpilased kui ka täiskasvanud aktiivsemad kaasa lööma. Jüriöö jooks oli rahvarohke - nii jooksjaid kui ka pealtvaatajaid oli palju. Algusest peale on peetud võistlusel osalejate arvu ja võistkondade nimede üle protokolli. Protokollid ja muud ettevõtmisega seotud materjalid on koondatud ürituse ajaloomappi. Kullamaa koolis on igal aastal enne ürituse toimumist üleval stend infoga jüripäeva tähistamise, jüriöö ülestõusu ja Kullamaa jüriöö jooksude ajaloo kohta.


Alates 1973. aastast tänaseni on olnud Kullamaa koolis õpetaja ja jooksuürituse eestvedaja Mai Jõevee. 1979. aastal tuli kooli kehalise kasvatuse õpetajaks Peep Jõevee, kes on olnud jooksu rajameister. 2007. aastal asus kooli õpetajana tööle Viive Karnau, kes organiseerib võistkondade osavõttu ja aitab õpilastel võistkondi moodustada. Tänapäeval on jüriöö jooksu korraldamine Kullamaa Spordiklubi tähtsamaid üritusi. Endiselt on eestvedajad kooli õpetajad, kuid ürituse läbiviimist toetab vallavalitsus. Aastate jooksul on toimunud mõningaid muudatusi distantsi pikkuse ja etappide arvu, raja paiknemise, võistkonna suuruse, ürituse korralduse, osavõtjate vanuse osas. 1968.-1998. aastani toimus teatejooks Koluvere lossi lähistelt Kullamaa Rohumäele. Joosti tõrvikutega ja teatejooksus oli kümme osalejat - viis nais- ja viis meesjooksjat. Raja pikkus oli kokku 3,6 km. Rajast 2 km kulges Tallinn-Virtsu maanteel, tiheda liiklusega teel, mistõttu keelas Maanteeamet seal jooksu korraldamise. Rada toodi Kullamaa küla keskusesse, seda lühendati ja esialgu jooksis neli nais- ja neli meesjooksjat. Enne jooksu viidi läbi võistkondade vahel temaatiline viktoriin. Raja lühendamise ja võistkonna suuruse muutmisega muutus ka korraldus - katkes viktoriini läbiviimine ja lõkete süütamine. See tegi ettevõtmise vähem atraktiivseks. Tänaseks on need tegevused on taastatud. Alates 2017. aastast on rada uutmoodi - jooksu algus ja lõpp on Rohumäel. Koolis alustatakse viktoriiniga, edasi minnakse rongkäigus Rohumäele. 


Autasustamine on toimunud samuti erinevatel viisidel: esialgu oli rändauhinnaks puust õllekapp, mille sai kool alaliselt endale. Hiljem võeti kasutusele karikas, mis on nüüdseks ajahambale alla vandunud. Alates 2017. aastast on käiku läinud uus, suurem karikas. Samuti on juba mitu viimast aastat kolme esikohavõistkonna igale osalejale medalid kätte antud. Medalid ja karikas on tellitud auhindu valmistavast kauplusest. Sellist autasustamist jätkatakse ka järgmistel jooksudel.
Jooksu 50. sünnipäeva tähistati 2017. aastal piduliku aktuse ja kontserdiga. Juubeliüritusel oli palju publikut - külarahvas tuli kodudest välja ning rahvast kogunes ka valla teistest küladest.

Seosed
Isik
Mai Jõevee
Asutus/ühendus
Kullamaa Spordiklubi
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Info jüriöö teatejooksust on edasi kandunud kogukonnas läbi aja - esimesed jooksjad on praeguseks vanavanemad, jooksul osaleb juba kolmas põlvkond. Esimesel jüriöö jooksul võistelnud on kohal ka praegustel üritustel, kuid osalevad pealtvaatajate ja kaasaelajatena. Kullamaa Spordiklubis on jüriöö jooks traditsiooniline - igal aastal tööplaanis üks tähtsamaid ettevõtmisi. Ürituse toimumine sõltub palju vabatahtlike, keda jätkub alati, tegutsemisest.

Kuna rahvakalendris on jüripäev läbi aegade olnud tähtsal kohal, siis ka Kullamaal peetakse oluliseks selle päeva tähistamist.

Jüripäeva tähistamine teatejooksuga on muutunud kohaliku rahva hulgas väga omaseks ja loomulikuks. Vajadust traditsiooni jätkata tuntakse juba sellepärast, et üritus on niivõrd kaua toimunud.

Jüriöö teatejooks meeldib väga ka õpilastele. Nii on liikumisharrastused noorte hulgas muutunud populaarsemaks. Eraldi treeninguid selle jooksu tarbeks ei toimu, kuid spordiringid, kehalise kasvatuse tunnid ja iseseisvalt harjutamine annavad panuse jooksu heaks kordaminekuks.

Õpilaste kaudu kodudesse viidav info muudab ettevõtmise nähtavaks. Jooksu ettevalmistamisel ja korraldamisel on palju abilisi ning toetajaid. Õpetajad aitavad võistkondi komplekteerida ja reklaami teha, samuti vaatavad üle raja, kontrollivad viktoriiniküsimuste vastuseid ja organiseerivad auhinnad. Lapsevanemad abistavad transpordiga ja on teatevahetuspunktides kohtunikeks. Valla ametnikud abistavad üldises korralduses. Õpilastel on palju erinevaid ülesandeid, sealhulgas kuulutuste tegemine, diplomite täitmine ja võistkondade registreerimine. Jüriöö tähistamine teatejooksuga on ettevõtmine, mis on Kullamaa kogukonnas populaarne, ja traditsioon ei ole katkenud.
Võimalikud ohud
Kui külas enam inimesi ei ole (rahvastiku arv külades väheneb), siis pole osalejaid. Kui kooli Kullamaal enam ei ole, siis on oht, et ei ole eestvedajaid.

Võib juhtuda, et koduvald kaob, saab osaks ühest suurest vallast, siis ei ole valla poolt toetust - ei materiaalset ega moraalset, siis võib üritus lõppeda.

Kui ei ole vabatahtlikke, kes tahaks korraldada suuri spordiüritusi, on taas oht.

Kuna Eestis on massiüritusi tulnud järjest juurde, kujuneb olukord, kus suretatakse väiksemad, kohaliku tähtsusega ettevõtmised välja, sest on inimesi, kes eelistavad ennast pigem suurüritusel proovile panna.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Ettevõtmise kordaminekuks on koostatud projekte Kullamaa vallavalitsusele ja Läänemaa Kultuurkapitalile. On leitud sponsoreid kohalike ettevõtjate hulgast. Reklaami on tehtud valla ajalehes ja valla ning kooli kodulehekülgedel. Koolis on selle ürituse korraldamisse haaratud õpilased, mis tagab järelkasvu tulevaste korraldajate hulgas. Spordiklubi juhatusse kuuluvad õpilased jagavad ülesandeid ürituse korraldamiseks. 2017.a toimunud juubeli organiseerimine (läbiviimine) oli ka ühe õpilase, Aleksandra Laane koolilõpu uurimuslik töö, mille raames korrastas ta ürituse toimumise ajaloomapi, tegi reklaami ja tegeles klasside võistkondade komplekteerimisega. Uurimistöö pannakse üles valla ja kooli kodulehekülgedele.

Juubeliüritus andis ettevõtmisele uue hingamise, mis tõstab indu ja soovi jätkata - nii jüriöö jooksu korraldada kui ka sellest osa võtta. Lisaks andis see kogemusi ja ideid, kuidas edaspidi tegutseda.
Lisainfo
Galerii
Stardiks valmis
Enne jooksu starti. Foto: Mai Jõevee, 2015.
Tule süütamine
Urnis süüdatakse tuli. Foto: Mai Jõevee, 2015.
Enne autasustamist
Ratsanik on valmis autasustamiseks. Foto: Mai Jõevee, 2014. 
Rongkäigu ootel
Rahvas on kogunenud rongkäiguks. Foto: Andres Salumaa, 2017.
Rongkäik
Rongkäik tõrvikutega. Foto: Andres Salumaa, 2017.
Jooksuhoos
Jüriöö jooks. Foto: Mai Jõevee, 2015.
Rada Rohumäele
Tõrvikutega ääristatud rada Rohumäele. Foto: Andres Salumaa, 2017.
Auhind
Jüriöö jooksu auhind – õllekapp. Foto: Andres Salumaa, 2017.
Videod
Kullamaa jüriöö jooksu 50. juubel 21. aprillil 2017. Video: Hanno Ratas, 2017.
Bibliograafia
Jüriöötuli Kullamaal. Lääne Elu 1932 nr. 31, 27. aprill

Jüriöötuli Kullamaal. Lääne Elu 1937 nr. 34, 4. mai

Kullamaa kooli ajalehe Kullamaa Kõmu maikuu numbrid alates 1996. aastast (nr. 7, 19, 23, 26, 30, 47, 65)
Internetiallikad
Homme korraldatakse Kullamaal jüriöö juubelijooks - Homme korraldatakse Kullamaal jüriöö juubelijooks - Urmas Lauri teatab 50. jüriöö jooksust. Allikas: Lääne Elu, 20. aprill 2017.

Jüripäev andmebaasis Berta - Ülevaade jüripäevakommetest eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta

Kullamaa jüriöö jooksu 50. juubeli galerii - Ajalehe Lääne Elu veebiväljaandes avaldatud galerii ürituse 50.juubeli piltidest

50. jüriöö jooks - Kullamaa Keskkooli ajaleht Kõmu. nr 65, mai 2017

Jüriööjooks - Kullamaa Keskkooli ajaleht Kõmu, nr 47, juuni 2010
Allikad
Allikas
Jüriöö jooksude protokollid
Allikas
Pildid erakogust
Allikas
ajaleht Lääne Elu
Teema uurimise käigus kogutud materjalide asukoht
Kullamaa Raamatukogu