Arhailine mulgi muster rahvarõivastel ja tänapäeva tarbeesemetel
Koostaja: Kaja Allilender (2017)
Valdkonnad
KÄSITÖÖ
KÄSITÖÖ > Rõivaste ja tekstiilide kaunistamine
Kirjeldus
Kirjeldus
Mulgimaad on iseloomustanud, eristanud ning omapäraks oli ja on ka tänaseni vanemast ajast pärit arhailise mustri, tikandi, ornamentika ja kirja kasutamine. Tuleb rõhutada, et arhailiste mulgi mustrite rohkus - Mulgi taimmustrite rohkete erivariantide esinemine on tähelepanuvääriv nähtus kogu tikandikunstis Eestis ja tõestab vastava dekoori omaaegset mitmekesisust ja rikkust Mulgimaal.

Mulgimaa ornamentika ja mustrite juures kohtame abstraktseid romaani stiilile iseloomulikke sümbolmärkidest kirju, romaanipäraseid, detailirohkeid, sümbolmärkideks stiliseeritud motiividega gooti ornamente, kuid ka tugeva dekoratiivsusetaotlusega natuurilähedase hilisgooti dekoori näiteid (Vunder, 1992). Selliste Mulgi taimtikandite ja mustrite lähtepunkt on keskaeg, aga rahvakunstile omase säilitamistendentsi tõttu on neid edasi antud põlvest põlve kuni 19. sajandini ja tegelikult ka sealt edasi kuni kaasajani välja.

Enamasti on vanemate arhailiste tikandite motiivid abstraktse stilisatsiooniga ja piir geomeetriliste ning taimeliste vormide vahel on vaid aimatav. Arhailise mulgi mustri ja ornamendi puhul on kasutatud värvidel oluline tähtsus. Tikkimisel kasutatakse vars-, sämp-, ahel-, rist-, ristik-, madal- ja mähkpistet. Peamisteks kujunditeks on sõõr, rist või elupuumotiiv. Sõõrist on tuletatud poolsõõrid, rõngasristid, kodarrattad ja kaheksaharuline täht. Kodarrattad on igivanad mütoloogilised pühaduse ja õnne sümbolid, saatuse ja õnnemärkidena on nad püsinud sajandeid rahvakunstis. Rist on tasakaalu sümbol ja tähistab taeva ning maa vahelisi suhteid. Mitmekordsete kontuuridega ristil on kaitse tähendus.
 
Rõngasrist on valguse ja elu märk. Roosi motiivil on tihe side sõõriga. Sõõri kõrval esineb rist sageli elupuu tähenduses, mis oli universaalse maailmapuuna tuntud juba väga ammu. Mulgimaal on elupuud peetud ka viljakuse sümboliks ja olulise tikandielemendina leiab see palju kasutust. Samas ei maksa unustada, et igal ornamendil ei peagi olema sügav sümbolitähendus, see võib olla ka lihtsalt n-ö kujunduslik element! Kui palju on tänaseni säilinud tikandeis veel seda tähenduslikkust või on need tänapäevaks omandanud vaid kaunistuse tähenduse, sõltub muidugi tikkijast või eseme kandjast.

Eelpoolnimetatud ornamendid ja mustrid on kandunud ühelt materjalilt teisele. Klassikaline kasutus arhailisel mustril läbi aegade kuni tänaseni on leitav vanemat tüüpi mulgi rahvarõivaste juures, kui kantakse vaipseelikut ja selle juurde kuuluvat puusapõlle, eespõlle ja sõbasid, aga ka mulgi rättidel ja suurrättidel. Arhailisi mustreid, märke ja kirju võis leida aga väga erinevatel toodetel ja esemetel: karbikirjad, kirstukirjad, kannukirjad, toolikirjad, kindakirjad, vöökirjad, tanukirjad, sõbakirjad, vaibakirjad. Tänapäeval leiavad eelpoolnimetatud mustrid kasutust ka kõige erinevamatel kaasaegsetel tarbeesemetel (köögitarbed, stiliseeritud rõivad). Võib juhtuda, et täna sageli isegi ei teadvustata, et tegemist on arhailise mulgi mustriga. Seda mustrit kasutavad ettevõtjad oma toodete isikupäraseks muutmiseks, samuti kasutatakse mulgi mustrit kõige erinevamatel tarbe- ja argiesemetel ning loomulikult käsitöös - rõivaste ja tekstiilide kaunistamisel.

Lisaks kasutavad arhailist mulgi mustrit mitmedki firmad. Nii on näiteks Mulgi pruulikoja sümboolikas kasutatud arhailise mustri elemente. Mulgi savikoja savinõude sarjad on samuti seotud arhailise mulgi mustriga. Mitmekülgsest kasutusest annab aimu see, et ka mitmete Mulgimaa bussiootepaviljonide kaunistamisel on kasutatud sageli just arhailisi mulgi mustri elemente. Arhailist mulgi mustrit kirjeldasid ja väärtustasid 20. sajandi teisel poolel oma töödes teadlased (ennekõike emeriitprofessor Elle Vunder), aga üldiselt ei osatud seda väärtustada ega rõhutada kui Mulgimaa omapära. Teadvustatult on mulgi arhailist ornamentikat ja mustrit taaskasutama hakatud pärast Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamist ja on hoo sisse saanud just 21. sajandil seoses teadlikkuse kasvuga Mulgimaast ja tema mitmekülgsest pärandist. Tuleb veel märkida, et ka Mulgi Kultuuri Instituudi logo kujunduses on kasutatud arhailise mulgi mustri motiivi.

Mulgi arhailistes mustrites avaldub siin lokaalne spetsiifika, sest mitmesuguste eeskujude ja kohalike arengutingimuste ühisel toimel on kujunenud omanäolise ja kordumatu stiiliga dekoor, mida ei leidu teiste Eesti piirkondade ega ka naaberrahvaste rahvakunstis (Vunder, 1992).
Ajalooline taust
Meie esivanemate tarbeesemeid kaunistavad mustrid ehk kirjad ning vanad peremärgid koosnevad geomeetrilistest kujunditest. Paljudele neist kujunditest anti sümboolne tähendus; paljudel märkidel võis olla ka mitu tähendust - nii esteetiline kui ka maagiline. Mulgimaa rahvarõivastel on säilinud palju vanu rõivaelemente - puusapõlled, sõbad, pealinikud ja vaipseelikud. Puusa- ja eespõllesid kaunistati arhailise ornamendiga ning samast lõngast värviliste narmastega. ERMis asuva arhailise põlle motiivid on tikitud vars-, sämp- ja madalpistes tumesinise, madarapunase, mitmes toonis kollase ja rohelise lõngaga. Värvigamma koosnes põhitoonidest: kollane, punane sinine, roheline. Roheline värv sümboliseeris maad, kasvavaid taimi, aga ka surma. Sinine tähistas taevast ja mõtlemist. Tumeroheline ja tumesinine annavad tikandile põhitonaalsuse. Punast - maa, vere, tule ja armastuse värvi - ja kollast kui päikesevalguse tähist kasutati rohkem värvilaikudena. Tavapäraselt olid värvilised motiivid piiratud tumesinise lõngaga. Mustad (lambamustad) sõbad olid geomeetrilise kaunistusega, valgete sõbade kaunistuseks oli rikkalik, Mulgi varasemale ornamendile iseloomulik mitmevärviline arhailine taimeaineline tikand. Vaadates tänaseid rahvarõivaid, on just vanemat tüüpi rahvarõivad Mulgimaal taas ausse tõusmas.

Arhailised mustrid, märgid ja kirjad olid igapäevaelus kasutuses peale rahvarõivaste veel erinevatel toodetel ja esemetel: karbikirjad, vakakirjad, kirstukirjad, kannukirjad, toolikirjad, kindakirjad, vöökirjad, tanukirjad, sõbakirjad, linikukirjad, vaibakirjad jne. Üsna rikkalik kogu on olemas nii ERMis kui ka Viljandi muuseumis.
 

Tuginedes Vunderile, võib ütelda, et Mulgi arhailiste ja taimornamentide erivariantide esinemine on tähelepanuvääriv nähtus meie tikandikunstis ning teistes Eesti piirkondade ornamendis selliste taimmustrite jälgi pole märgata. Igal juhul avaldub siin lokaalne spetsiifika, sest mitmesuguste eeskujude ja kohalike arengutingimuste ühisel toimel on kujunenud omanäolise ja kordumatu stiiliga dekoor, mida ei leidu teiste Eesti piirkondade ega naaberrahvaste rahvakunstis.

Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Mulgi mustri edasiandmisega on seotud erinevad asutused ja meistrid:
1. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond, mis tegutseb aastast 1994. Osakonna juhataja Ave Matsin osales 2015. aastal välja antud Mulgi rahvarõivaste raamatu loomisel ja väljaandmisel. Mulgi Kultuuri Instituudil on tihe koostöö osakonnaga - tutvustades nii Mulgimaad ja mulgi kultuuri laiemalt kui ka temaatiliselt. Mulgimaa teemat käsitlevad paljud tudengid oma lõputöödes ja need on leitavad ka veebis: http://mulgimaa.ee/mulgimaast/rahvaroivad/temaatilisi-uurimistoid/
2. Anu Raua Kääriku talu Heimtalis Mulgimaal: koolitused, laagrid, välipraktikad. Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor ja akadeemik Anu Raud on rajanud terve koolkonna oma õpilastest ja nende õpilastest. Loomelaagrid toimuvad aastast 1994 ja tänaseks on loodud ka eraldi sihtasutus, et loometegevus saaks jätkuda Kääriku talus ka tulevikus.
3. ERMi Heimtali muuseum - ERMi osana tegutseb aastast 2009, mil Anu Raud kinkis oma muuseumi ja rikkalikud kogud ERMile selle 100. sünnipäevaks. Tegemist on ainulaadsete kogudega kogu Eesti tekstiililoos. Kuna Anu Raud on pärit põliselt Mulgimaalt, siis tema äärmiselt rikkalikud tekstiili- ja käsitöökogud sisaldavad olulisel hulgal ka näiteid vanemast mulgi mustri näidetest ja neid oskusi antakse edasi tudengitele praktikate käigus ning loomelaagrites.
4. Viljandi Muuseum - püsinäituse väljapanek. Tiina Jürgen, Viljandi etnograafiakogu kuraator koos TÜ VKAga andis 2015 välja enam kui 600- leheküljelise raamatu „Mulgi rahvarõivad", kus leiab põhjalikku käsitlemist ka Mulgimaa vanem ornamentika ja tikand - arhailine mulgi muster. Samuti on Viljandi muuseumis olemas rikkalik näidiste kogu ja pildikogu seotud teemast.
5. Mulgi Ukuvakk ja Abja Päevakeskus - koondavad kohalikke Halliste kihelkonna käsitöömeistreid. Järjepidevus on enam kui 50 aastat, sest varasemalt oli tegemist UKU tootjatega. Täna tehakse valdavalt erinevaid meeneid ja tarbeesemeid: arhailist mustrit kasutatakse rahvarõivaste tikkimisel, aga ka lapitekkidel, puulusikatel, lõikelaudadel jms.
6. Tarvastu Käsitöökoda (puusapõlled, mobiilikotid, järjehoidjad jne) - olemas on kohalike Tarvastu kihelkonna meistreid koondav võrgustik, kes tegelevad igapäevaselt kohaliku käsitöö loomisega, selle tutvustamisega koolituste ja õpitubade näol.
7. Christine gild (puusapõlled ja tarbeesemed) - kohalikud Helme kihelkonna käsitööliste stiliseeritud rõivad ja erinevad väiksed suveniirid ja tarbeesemed, kus kasutatakse palju ka vanemat arhailist Mulgi mustrit.
8. Mulgi savikoda - erinevate tarbeesemete kaunistamiseks kasutatakse arhailist mulgi mustrit.
Suur osa Mulgimaa kihelkondade taidlejatest on saanud tänaseks oma kihelkondade riided: Paistu kihelkonnas on kõikidel rühmadel oma kihelkonna rõivad, teistes kihelkondades on uuendatud rahvarõivad kindlasti just oma kihelkonna omad. Eelistatud on just vanem rahvarõiva tüüp - ühevärviline vaipseelik koos puusa- ja eespõllega ning mulgi päärätiga, kus tikandites on kasutatud just vanemat arhailist mulgi mustrit.

Arhailist mulgi mustrit kasutatakse tänapäeval meelsasti kaasaegsete stiliseeritud toodete juures - jakid, kleidid, sõbad. Väga erinevad ettevõtjad kasutavad arhailist mulgi mustrit edukalt - Ellu sallid, Rajavillane, Kristi Jõeste, Murese talu käsitöö (tikitud käpikud), Maire tikkimine, Ethel Design - olgu vaid siinkohal nimetatud.
 

Arhailist mulgi mustrit kasutatakse üsna ohtralt kodudes ka tänapäeval - näiteks laste ja noorte argirõivad - teksad vm rõivad on kaunistatud üsna tihti arhailise mulgi mustriga. Samas tuleb tõdeda, et sageli kodus neid motiive kasutades isegi ei teadvustata, et tegemist on meie vanade ja põlvest põlve kantud mustritega, millel lisaks on olnud varasematel aegadel suur sümboltähendus.

Võimalikud ohud
Hoolimata barokse lillmustri võidukäigust ligi poolel Eestimaast, mis tinglikult jääb kaardil Vaivarat Pärnuga ühendavast diagonaaljoonest põhja poole, pole geomeetriline arhailine ornament meie tikandeist kadunud. Pigem vastupidi. Arhailist mulgi mustrit kasutatakse tänapäevalgi palju vanematel Mulgi rahvarõivastel, aga palju ka tavalistel tarbeesemetel ja stiliseeritud riietel, ka suurtel välistel visuaalidel: bussiootepaviljonid Mulgimaal, Tarvastu lasteaed, Tõrva Mulgi turg jne Täna võib väita, et arhailise mulgi mustri ainulaadsust on rohkem teadvustatud ja seda kasutatakse üha rohkem ning mitmekesisemas valikus.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Tutvustavaid materjale arhailise Mulgi mustri ajaloo, kasutamisvõimaluste ja arhailise mustri tähenduste kohta leiab MKI veebis www.mulgimaa.ee

Samuti on MKI 2018 Mulke suvekuuli üks teema arhailise mulgi mustri kasutamine. Mulgi Kultuuri Instituut (MKI) tutvustab oma ettekannetes arhailist Mulgi mustrit.

TÜ VKA rahvusliku käsitöö osakond õpetab arhailise Mulgi mustri kasutamist ja TÜVKA üliõpilased ja käsitöömeistrid kasutavad oma töödes palju arhailist mulgi mustrit.

Mulgi savikoda korraldab õpitubasid lastele ja ka täiskasvanutele, sh arhailise mulgi mustri kasutamise ja mustri tähenduste kohta.
Lisainfo
Galerii
Arhailine muster puusapõllel
Foto: Viljandi muuseum.
Mulgi rahvarõivad
Foto: Viljandi muuseum.
Teised materjalid
Ajaloost ja tänapäevasest kasutusest koos pildimaterjaliga. Koostaja Kaja Allilender
Bibliograafia
Jürgen, Tiina 2015. Mulgi Rahvarõivad. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia.

Pink, Anu, Teder, Kristi 2015. Tikkimine. Väike rahvarõivaõpetus. Saara Kirjastus.

Reemann, Vaike 2009. Kiri. Muster. Ornament. Tallinn : Eesti Rahva Muuseum : Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit.

Tammis, Irina; Lutsepp, Elo 2010. Eesti tikand. 280 rahvuslikku mustrit. Tallinn, kirjastus Varrak.

Viires, Ants; Vunder, Elle 2008. Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, II Täiendatud trükk

Vunder, Elle 1992. Eesti rahvapärane taimornament tikandis. Tallinn, kirjastus Kunst.
Internetiallikad
Eesti rahvakunst käelises tegevuses koolieelses eas. Mulgi tikand. - Ülevaade mulgi tikandist Tallinna Ülikooli õppematerjalides.

Allilender, Kaja. Arhailine mulgi muster - Ülevaade arhailisest mulgi mustrist Mulgimaa koduleheküljel.

Tikandidepoo. Lõuna-Eesti tikandid. - MTÜ Klubi INDaamid kodulehekülg.

Etnograafilised koed - kirjamine ja roosimine. Ornamentika - Ülevaade Tallinna Ülikooli õppematerjalides.

Margna, Epp. Kiri, märgid ja värvid. - Kirjade, märkide ja värvide tähendused rahvakunstis ja käsitöös. Presentatsioon.

Rahvuslikud ornamendid - Rahvuslike ornamentide kirjeldused ja tähendused.
Allikad
Allikas
Tammis, Irina; Lutsepp, Elo 2010. Eesti tikand. 280 rahvuslikku mustrit. Tallinn, kirjastus Varrak.
Allikas
Jürgen, Tiina 2015. Mulgi Rahvarõivad. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia.
Allikas
Vunder, Elle 1992. Eesti rahvapärane taimornament tikandis. Tallinn, kirjastus Kunst
Allikas
Pink, Anu, Teder, Kristi 2015. Tikkimine. Väike rahvarõivaõpetus. Saara Kirjastus.
Allikas
Reemann, Vaike 2009. Kiri. Muster. Ornament. Tallinn : Eesti Rahva Muuseum : Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit
Allikas
Viires, Ants; Vunder, Elle 2008. Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, II Täiendatud trükk
Allikas
Raadik, Eliise 2014. Rahvuslik motiiv eesti kultuuriajakirjades ja ühe ajakirja taaselustamine. Lõputöö. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor.
Allikas
Piiri, Reet 2013. Suur kindaraamat, Eesti kihelkondade mustrid 2. trükk. Hea Lugu.
Allikas
Mulgimaa Infoportaali kogu mulgi käsitöömeistritest http://mulgimaa.ee/mulgimaast/mulgimaa-kasitoo/