Arhailise meestelaulu traditsioon Harjumaal Arukülas ja meestelaulu punt "Lüü-Türr"
Koostaja: Garina Toomingas (2018)
Valdkonnad
AJAVIITELISED JA MÄNGULISED TEGEVUSED
AJAVIITELISED JA MÄNGULISED TEGEVUSED > Esinemine ja etendamine
KEEL JA POEETILINE FOLKLOOR
KEEL JA POEETILINE FOLKLOOR > Laulmine ja laululoomine
AJAVIITELISED JA MÄNGULISED TEGEVUSED > Musitseerimine
Maakond
Harju maakond
Linn / vald
Raasiku vald
Alev / küla
Aruküla alev
Kirjeldus
Kirjeldus
Arhailine meestelaul on uus mõiste, mis võeti kasutusele Arhailise Meestelaulu Seltsi asutajate poolt 2005. aastal, iseloomustamaks erinevaid meeste laulumaneere, mis on mõjutusi saanud traditsioonilistest laulustiilidest üle Eesti. Arhailise meestelaulu all mõeldakse vanemaid meeste poolt lauldud mehelikke ehk vähe krõbedamate sõnadega regi- ning ka uuemaid seltskonnalaule, mis on sündinud pigem rahva seas, ning lauldud edasi ja pärandatud suulisel viisil inimeselt inimesele ja rännanud seltskonnast seltskonda. Arhailine meestelaul on niisama vana kui regilaul ise ning seda iseloomustab see, et mehed laulsid meeste keskel ja naistel ei olnud asja sel ajal meeste juures kaasa laulmas või kuulamas olla. Tänapäevast meestelaulu lauldakse seal, kus on mehi, kes laulavad. Kui räägime rahvalikest lauludest, siis siia liigituvad ka isetegevusansamblite ja nende meesliikmete tegevused, sealhulgas ka sünnipäevadel laulu ülesvõtvad onud ja vanaisad, üksikud lauljad pillimehed. Arhailise Meestelaulu Seltsi loomisega tekkinud liikumise üks järglastest Aruküla meestelaulu punt „Lüü-Türr" kannab edasi arhailist meestelaulu tänapäeval.
 

Lüü-Türr iseloomustab ennast: „Ansamblile on südamelähedane regilaul. Lauldakse põhiliselt regilaule Põhja-Eestist, Lääne-Eestist ja Lõuna-Eestist, aga ka uuemaid rahvalaule ja lorilaule üle kogu Eesti. Suurema osa nendest lauludest on arhiividest, vanadest salvestustest ja laulikutest leidnud Lauri Õunapuu."


Arhailise meestelaulu puhul, nagu ka regilaulu puhul üldisemalt, ei ole kõige olulisem laulmisel viisipidamise oskus. Arhailist meestelaulu saavad laulda kõik mehed, muusikaline haridus ei ole vajalik ning mõningate meestelaulu eestvedajate arvates võib isegi segada. Kuna meestelaulus osalemine ei vaja tingimata ei lauluoskust ega traditsiooni tundmist, saab kaasata kõiki mehi, kes on huvitatud. Mehed annavad edasi vana traditsiooni läbi enda olemuse, isikliku tunnetuse ja eheduse, mida laulu sõnum endas kannab. Meestelaulu punti „Lüü- Türr" teavad oma kogukonnas ja Harjumaal kõik.


„Lüü-Türr" põhikoosseisus on järjepidevalt koos käinud alates 2012. aastast. Lauldakse laule, mis on pärit erinevatest paikadest ja piirkondadest üle Eesti. Arhailise meestelaulu traditsioon ja laulud on sama vanad kui regilaulu traditsioon ise. Arhiivilindistuste põhjal on teada mõne laulu päritolu ja viiside ning sõnade varieerimine lauljate poolt, kuid täpset vanust on tihti raske määrata. Enamjaolt on tegemist paarisaja-aastaste lauludega. Lisaks arhailistele lauludele esitavad mehed ka palju vanu ja unustatud seltskonna-, pidude- ja tantsulaule alates 19. saj lõpust kuni esimese Eesti Vabariigi lõpuni. Lauldakse vastavalt regilaulutraditsioonile ilma pillisaateta. Alati ühiseks jooneks on lauludel järelelaulmise võimalus. Ehkki tänapäevakultuur väärtustab eeskätt loomingu lõpptulemust ja on suunatud eeskätt publikule, siis traditsioonilises kultuuris on oluline eeskätt osalemine - laulmine, tantsimine, musitseerimine ise (Rüütel 2002: 173). Arhailise meestelaulu tähtsus on kõige suurem osalejate jaoks.


Traditsiooni edasikandumisel on oluline roll eestvedajal, kes mehed kokku toob ja kes laulmisi ning ülesastumisi koordineerib. Oluline on ka koht, kus koos käiakse, milleks on Aruküla rahvamaja. Lauluõhtu jooksul räägitakse ära ka meestejutud, viimase nädala mured ja rõõmud ning laulud leiavad alati ise oma koha ja aja jutu vahel. Laulukohtumisi saadab ka meeste eluterve naer. Sellisel viisil laulmine ei ole pingutatud ja laulu sisu kõnetab paremini, avaldub mõjusamalt laulu sisu ning meloodia.


Lisaks kogukonna meestele „Lüü-Türris" ühendab nende laul esinemiste kaudu Eesti erinevate piirkondade mehi, kes on hakanud esinemistel nendega ühes laulma ja on väga tänulikud selle võimaluse eest. On oluline, et laulmine käiks jutu vahele teemasse oma loomulikul moel ja sellisel viisil võib spontaanselt veeta lauluga pikki õhtuid. Nii oli see vanemal ajal ja nii on see ka nüüd, tänapäeval.


Arhailine meestelaul on meestele oluline, kuna ühendab neid laulu kaudu nii oma juurte, vana regilaulu traditsiooniga kui ka üksteisega läbi kire arhailise meestelaulu vastu.

Ajalooline taust
Traditsiooniline meestelaul Harjumaal ja üldiselt suuremas osas Eestis, v.a. saared ja Setomaa, on aja jooksul hääbunud seoses üldise mitteprofessionaalse laulukultuuri hääbumisega sünnipäevadel, pidudel, mittesunnitud laulmisega vabas õhkkonnas ning seksuaalrevolutsiooniga - see tähendab, et kadusid paigad ja vähenes aeg, mil ainult mehed kokku said, nt meeste traditsioonilised tööd. Mingil määral ka tehnika võidukäik on asjasse segatud - lihtsam on panna muusikat maki pealt ning müra, mida tekitavad moodsad masinad töö juures, ei luba meestetööde juures ise laulda. Ka lubavad masinad ühel mehel selle töö ära teha, mis enne nõudis palju mehi - st traditsioon töö vahepeal mitmekesi laulda on taandunud.
 

Harjumaal on lauldud vanu laule väga erinevates paikades, kus tänapäeval ei ole laulust ega ka lauljatest eriti midagi teada. Eks lauldi kõikjal ja kohtades, kuhu koguneti, kas pärast tööd või mingi suursündmuse raames. Kõige rohkem on Harjumaalt kogutud vanemat meestelaulu Kuusalu kandist, vähem Aruküla ja Vasalemma pool. Miks siis taolist meestelaulu enne lauldi ja miks enam nii palju ei laulda? Eks see ole üks enese väljendusvorme, mis tuli mehe seest, avas ta ja andis julguse olla tema ise. Kui punt kogunenud mehi võtsid üles laulu ja tekkis kooskõla ja heli ning sellest tingituna ka hea enesetunne, mis lõi kindluse, vabaduse, hoolivuse ja ühtekuuluvuse, siis sündiski see omapärane laul, kellegi poolt välja mõeldud ja ette lauldud koos kaasalaulmisega. Seda vajavad ka praegusaja mehed, aga nad ei tea või ei oska seda väljendusviisi enda jaoks leida ja avastada. Erinevates kohtades on lauldud ja lauldakse ka praegu, tegutsevad meesteansamblid ja meeskoorid, kuid arhailine meestelaul ei ole peale Aruküla mujale Harjumaal uuesti kanda kinnitanud.


Varemalt ei võetud laulma poisse, nad pidid juba olema meheeas. Ajalooliselt ei tohtinud meestelaulu juures olla ka naised, samuti on ka tänapäeval. Ka meestelaulupunt „Lüü- Türr" järgib seda traditsiooni ega lase naisi koos meestega laulma.


Kui traditsiooniliselt on meeste laul sündinud loomulikus õhkkonnas, tööl või sündmustel n-ö suhtlemise osana, siis tänapäeval on see valdvalt esinemisfunktsiooniks. Selles osas on traditsioon aja jooksul muutunud. Laul ja laulmine koosneb tekstist, viisist, esituslaadist ja kohast, kus lauldakse. Aja jooksul on muutunud esitluslaad ja kohad, kus lauldakse, erinev võib olla ka viis. Tekst on alati algupärane. Muutunud on ka see, et kui varemalt õpiti laulud suulise pärimuse teel, inimeselt inimesele, siis tänapäeval on oluliseks allikaks uute laulude leidmisel arhiivimaterjalid ja muu kirjalik pärimus.


Arhailine meestelaulupunt „Lüü-Türr" hakkas koos käima Harjumaal Arukülas 2011. aastal laulutubade ja õhtute läbiviimisega Aruküla mõisas ja 2012. aastal hakati kooskäima juba Aruküla rahvamajas igal kolmapäeval. Asutajateks olid Tiit Saare ja Jako Reinaste, kes olid ka 2005. aastal asutatud Arhailise Meestelaulu Seltsi asutajaliikmed ja tuntud ka ansamblist Harju Mehed.

Aruküla meestelaulupundi „Lüü-Türri" sünnist kõneleb Garina Toomingas, MTÜ Aruküla Kultuuriseltsi tegevjuht ja meestepundi kokkukutsuja, nõnda:
„Umbes 10 aastat kohtusin (olin kohtunud)Tiit Saare ja Jako Reinastega ja sain teada, et nad laulavad Harju Meestes Tallinnas. Olin neid kutsunud esinema erinevatele sündmustele ja siis pöördusin meeste poole jutuga, et teha ja proovida ka Arukülas laulumeeste õhtuid korraldada ja hiljem ringitegevusena käivitada. 2012 a. maikuus sattusid kokku mehed, kellele selline toimimine ja laulmine sobis. Tegime veel ühe lauluõhtu ja siis olime veendunud, et oleme saanud tuumiku kokku ja arhailine meestelaul kõlab sellest ajast igal kolmapäeva õhtul Aruküla rahvamaja seinte vahel."

Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Mehed käivad koos aastaringselt 10 kuud igal kolmapäeval Aruküla rahvamajas, suvel kohtuvad tihedamalt pundi pääliku ehk eestvedaja hoovis Arukülas. Koos harjutatakse, arutatakse, kuulatakse ja lauldakse, tutvustatakse laule, mille keegi meestest on leidnud. Protsessi käigus kujuneb välja laulu esitusviis ehk kuidas ja kes hakkab laulu edaspidi eest laulma ning kuidas seda koos esitatakse.
 

Arukülas korraldatakse kohaliku kultuurielu rikastamiseks avalikke kontserte, kus „Lüü-Türr" astub üles kui esilaulja, korraldatakse koos MTÜ Aruküla Kultuuriseltsi ja meestepundiga meeste lauluõhtuid.


Laulupagasit täiendatakse erineval viisil. Kasutatakse Lauri Õunapuu abi, otsitakse ise või kuuldakse teistelt, kellega on esinemistel kohtutud (teised lauljad või kuulajad). Nii kandub vana laul edasi tänapäeva läbi korduva laulmise. Lisaks antakse laulutraditsiooni edasi ühislaulmiste esinemistel erinevates Eesti paikades. Ikka on keegi, kes tuleb juurde laulma. Nii inspireeritakse teisi mehi neid laule edasi laulma.


Arhailise meestelaulu järgi on vajadus meestel, kes ei julge või ei ole olnud võimalust kunagi laulda ega esineda, kes ei pea viisi ja kellele meeldib see vabastiil. Lihtsalt laulmine vabastab mehed pingetest, muredest ja probleemidest.


Meestelaulu jätkusuutlikkuse tagab erinevate põlvkondade põimumine läbi laulu. „Lüü-Türri" koosseisus on erinevas vanuses mehed, kes tunnetavad ja tajuvad laulu sõnumit ja tähendust erinevalt, kuid mis loovad sidususe erinevate põlvkondade meeste vahel laulu elavalt ja ehedalt esitades. Vanemad mehed inspireerivad noorema põlvkonna mehi seda laulustiili omaks võtma ja harrastama.


Kui arhailise meestelauluga puutuvad kokku uued lauljad, siis alustuseks on räägitud laulust, miks just selline laul, miks nad seda laulavad ja alles siis, kui laulma tulnud mehed tunnevad ennast vabana, on saanud aru või vähemasti aimu saanud laulust, alles siis hakatakse laulma. Tänapäeva mehed ei tea sellest laulust eriti midagi ja siis, kui hakatakse kohe laulma, ei saa mehed paraku aru laulu sisust, sõnadest ja selle kontekstist.


Regilaulu taassünniga Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel läbi folkmuusika festivalide, pärimusmuusika õppe ning õpitubade läbiviimisega on regilaul uuesti fookusesse ja ausse tõusnud. Regilaulu viljelemine võidab üha rohkem populaarsust, läheb massidesse ja muutub inimestele järjest omasemaks.


Arhailise meestelaulu edasiandmine käib ikka südamehääle järgi, kas sobib mehele või ei. Seda laulu lauldes peab olema aega. Laulu mõju avaldub peale esinemisi vabas õhkkonnas lauluga liitunud meestega, kes koos lauldes lähevad vastakuti lauluprotsessi sisse ja selles usalduse õhkkonnas hakkab neile meenuma kuskilt varem või lapsepõlves kuuldud laulud. See protsess on jätkusuutlikkuse kõige olulisem mõjutaja.


Traditsiooni edasikandumisel on oluline roll organisaatoril ja peamisel otsustajal, kes lepib kokku esinemised ja organiseerib kooskäimised ja kooskäimise koha. „Lüü-Türri" pesa on Aruküla rahvamajas.


Väga olulise tähendusega edasiandmisel on laulutoad. Laulutubades on osalema oodatud kõik mehed, kes tunnevad huvi arhailise meestelaulu vastu. Laulutubades osalemine ei anna osalejale kohustust hakata aktiivselt arhailise meestelauluga tegelema, aga mehed saavad osa ühisest meestelaulu mõjust ja ka meestevahelisest suhtlusest.

Võimalikud ohud
Arhailine meestelaul on väga spetsiifiline ega sobi kõikidele sündmustele, kohtadesse ega ka kõikidele inimestele. Kuna inimesed kuulevad seda laulukõla harva, võib see kõlada võõristavalt ja vastuvõetamatult, tekitades tunde ja arvamuse, et mehed ei oska laulda ja ei pea ka viisi.
Kui ei tea meestelaulu tähendust, ajalugu ja olemust, ei armasta seda hinges ega mõista, siis ei saa seda omaks võtta, see jääb kaugeks egaleia kasutust.

Et arhailise meestelaulu ehedust, sisu ja arusaama edasi anda, peab olema endal selge äratundmine ja sisemine kinnitus ja veendumus, et see on õige ning püha. Sealt hakkab laul edasi kõlama teistesse ja selle kaudu leiavad huvilised hingesugulust lauluga ja hakkavad ise laulma, korraldama meeste lauluõhtuid ka oma kogukonnas või teistes piirkondades.

On kohti, kus pärast lauluõhtut ollakse õhinal ja tahetakse ka oma kodukohas seda tegema hakata, aga hilisemal kokkusaamisel selgub, et pole eestvedajaid ja pole ka osalejaid. On olnud tagasisidet, et oli väga tore, omapärane, ja sinna see ka jääb.
 

20. sajandi jooksul on traditsiooniline regilaul olnud hääbumas ja asendunud koorilaulu ning popmuusikaga, mis on läinud massidesse ja on oluline osa muusikalises eneseväljenduses ka praegu. Kuigi folgi viljelemine on pärast Eesti taasiseseisvumist saanud järjest populaarsemaks, on oht, et see protsess võib peatuda. Regilaulu ja arhailise meestelaulu laulmine nõuab eeslauljalt palju individuaalset aega, süvenemist ja pühendumist, mida tänapäevases kiires elutempos on keeruline leida ja mis võib olla takistuseks selle viljelemisel. Lisaks on regilaulu ja arhailise meestelaulu lauljal suur vastutus nii materjali kui esituse ees võrdlusena koorilaulu puhul, kus annab suure panuse dirigent ja lauljad laulavad etteantud nootide ja dirigeerimise järgi, mis ei eelda koorilauljalt nii suurt vastutust kui regilaulu esitajalt. Regilaulu eeslaulja võtab ise laulu üles ja vastutab kogu laulu eest, sh sõnade, tempo ja viisi eest kui selles, et kõik jälgivad üksteist ja hoiavad üleval lauluenergiat.

Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Teadlikult on arhailist meestelaulu toetatud MTÜ Aruküla Kultuuriseltsi ja Raasiku Vallavalitsuse poolt „Lüü-Türri" pundile tasuta kooskäimise ruumide andmisega Aruküla rahvamajas alates 2012. aastast ja tasustatud „Lüü-Türri"pääliku tööd. Korraldatakse meestelauluõhtuid ja töötubasid erinevates paikades Harjumaal, üle Eesti ja Eestist väljaspool." Lüü-Türr" tutvustab arhailist meestelaulu praegusel ajal ka koos rahvatantsuga populaarsetes avatud tantsutubades Tallinnas ja mujal Harjumaal, viies kokku vanema tantsutraditsiooni ja meestelaulu. Aruküla näide on ehe näide, kus regilaulu pole lauldud, aga kui on olemas mehed, kellele laulustiil meeldib, kes tahavad seda koos laulda, seeläbi edasi anda ja kes hoolivad selle laulu kestma jäämisest ja järjepidevusest, on kõik võimalik...

Lauri Õunapuu leitud laulud on saadaval Arhailise Meestelaulu Seltsi kodulehel, kus kõik huvilised saavad neid sealt võtta ja laulda. Lauri Õunapuu on samuti välja andnud kogumiku, kuskohast laule repertuaari võetakse.

„Lüü-Türr" on salvestanud oma tegemisi järjepidevalt ja arhiivis on mitmeid video- ja audiosalvestusi. Plaanis on välja anda esimene stuudios salvestatud plaat.
Lisainfo
Galerii
Meestelaulutuba
17.02.2011
Meestelaulutuba
17.02.2011
Meestelaulutuba
17.02.2011
Meestelaulutuba
Foto: Tiit Saare, 2012.
Seto folk
29.06.2015. Mehed ootavad esinemist. Foto: Tiit Saare, 2015.
"Lüü-Türr" esindab harjulasi Baltical
Pilt Harju Elu 22.06.2016 esilehest
Kohvikutepäev Arukülas
09.07.2016. Kohvikupidamine ja vaba aja tegevus. Foto: Tiit Saare, 2016.
Festival "Rudenines"
Leedus festivalil 26.09.2016. Mehed laval laulmas. Foto: Tiit Saare, 2016.
Hiie väe tunnustamise sündmus ERM-is.
02.12.2017. Tartus. Foto: Tiit Saare, 2017.
Harjumaa Ball Estonia kontserdisaalis
30.12.2017. Foto: Tiit Saare, 2017.
Eesti Vabariik 100 vastuvõtul
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtul Eesti Rahva Muuseumis 23.02.2018. Foto Tiit Saare, 2018.
Festival "Pokrovskie Kolokola"
18.10.2018.a Leedus festivalil. Foto: Tiit Saare, 2018.
Laulutuba püstkojas
10.11.2018.a. Mehed korraldavad lauluõhtut. Foto: Tiit Saare, 2018.
Videod
Režii: Andrus Rähni
Operaator ja montaaž: Sten Ottep
2018

Internetiallikad
"Lüü-Türri" laulmised - "Lüü-Türri" kanal youtube-s, esinemised erinevates kohtades.

Kaljuvee, Gertrud 2012. Metsatöll käis Arukülas - Ansambel kõndis seoses ETV loodussaatega Aruküla terviserajal ja andis laululaval kontserdi. Sõnumitooja, 28.08.2012.

Uibo, Ere 2018. Lüü-Türri mehed laulsid presidendi vastuvõtul ERM-is - Ar­hai­li­se Mees­te­lau­lu Selt­si, ku­hu kuu­lub ka Lüü-Türr, kut­sus ER­Mi esi­ne­ma kont­ser­di kor­ral­da­nud NO99 teat­ri mees­kond. Sõnumitooja, 28.02.2018.

Allikad
Allikas
Rüütel, Ingrid 2002. Pärimuskultuur postmodernistlikus ühiskonnas - minevikurelikt või taasleitud väärtus. Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas 1. Töid etnomusikoloogia alalt 1. Eesti Kirjandmusmuuseumi etnomusikoloogia osakond.
Allikas
Käsikiri Eesti meeste arhailisest laulust.
Allikas
Ma olen mees kui müüritükist, Lauri Õunapuu
Allikas
Arhailise Meestelaulu Seltsi kodulehekülg