Mardi- ja kadripäeva tähistamine Karksi ja Halliste kihelkonnas
Koostaja: Piret Leskova (2018)
Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis
Märti ja katri käumine Alliste ja Karksi kandin (mulgi keeles)
Valdkonnad
KOMBESTIK JA USUND > Aastaringiga seotud teadmised ja tegevused
KOMBESTIK JA USUND
Maakond
Viljandi maakond
Kirjeldus
Kirjeldus
Mardi- ja kadripäev on tänini elavad rahvakalendri tähtpäevad. Mardipäeva tähistatakse 10. novembril ja kadripäeva 25. novembril. Mardi- ja kadripäeva tähistamise kombestiku üks tähtsamaid tegevusi on marti- ja katrijooksmine ehk sanditamine, mis toimub mardi- ja kadripäeva eelõhtul. Marti joostakse 9. novembri ja katri joostakse 24. novembril. Kadri- ja mardipäeva- kombed on tänapäeval enamjaolt sarnased, on vaid väikseid erinevusi. Mardid on poisid ja kadrid on tüdrukud. Mardid on tumedad ja kadrid on valged. Mardipäeval lauldakse madilaule ja kadripäeval lauldakse kadrilaule. Mõlemal päeval toimub aga santideks maskeerimine ja santi- jooksmine.

Santide ringijooksmiseks ettevalmistus on üks tore tegevus. Mardisantideks maskeerimiseks otsitkse üles vanad riided, mis pööratakse tagurpidi. Kui on, siis pannakse jalga ka suured ja vanad saapad, vöö vahele õlgedest kimp, näo katteks tehakse maskid ja kindlasti on mardiisal suur riidest üleõlakott. Mardid on tumedates riietes ning maskidega, et santi ära ei tunta. Kadrideks maskeerimisel värvitakse põsed ja suu punaseks, pannakse selga valged naisteriided, pearätt seotakse pähe või mütsi peale (kui on külmem ilm), valge villane suurätt võetakse õlgadele. Mardiemal on valgesse linasse mähitud laps ka kadrisantimisel kaasas. Santimise ande kogub kadriema oma üleõlakotti. Mõlemal päeval käiakse santideks perest perre maskeerituna laulude saatel ande kogudes pererahvale õnne soovides. Sandid laulavad tuppatuleku tseremooniaks mardi- või kadrilaulu, vastavalt santimise päevale. Sandid küsivad ukse või akna taga pererahvalt tervituslauludega luba tuppa laskmiseks. Sante peetakse õnne toojateks - santidele oma koduukse avamist peetakse heaendeliseks ja enamikes peredes lastakse sandid tuppa. Toas usutleb pererahvas sante: kas sandid on kaugelt tulnud ja mida sandid teha osakavad. Sandid laulavad, tantsivad, viskavad ube, herneid või viljateri tuppa õnneseemneks pererahvale. Sandid küsivad pererahvalt omale ande, peamiselt antakse Halliste ja Karksi piirkonnas pererahva poolt santidele midagi magusat, kommi, õunu või ka raha. Sandid laulavad siis pererahvale veel tänulaulu ja ka hüvastijätulaulu.

Tänapäeval arvatakse valdavalt, et santijooksmine on laste pärusmaa. Siiski aga jooksevad Halliste ja Karksi kandis mõned täiskasvanute seltskonnad samuti santi või siis ollakse lastega santi- jooksmisel kaasas. 2018. aasta sügisel tehtud väiksest küsitlusest, mardi- ja kadripäeva tähistamise kommetest selgub, et vaid 25% küsitletutest käivad regulaarselt igal aastal santi jooksmas, teised teevad seda üle aasta või pigem harvem. 92% vastanutest olid kunagi santi jooksmas käinud, aga praegu käib vastajatest santi jooksmas vaid 24%. Küsitlusele vastajate arv oli suurem just 40-60-aastaste seas ja peamiste põhjustena, miks enam santi ei joosta, toodi välja järgmist: hea seltskonna puudumine, kellega santi jookma minna; leiti, et see on rohkem koolilaste lõbu; pole enam endist huvi; peetakse end liiga vanaks; elatakse välismaal ja seal seda kommet ei ole. Väga suur osa vastajatest märkis aga, et ollakse nüüd ise lastel abiks marti- ja katrijooksmise ettevalmistuste tegemisel ning oodatakse kodus, et ise mardi- ja kadrisante vastu võtta. Küsitlusele vastas 25 inimest.

Tänini lauldakse Halliste ja Karksi piirkonnale omaseid mardi- ja kadrilaule, tänapäeval on need aga tunduvalt lühemad. Mulgimaal ja ka Halliste ning Karksi kandis on piirkonnale omased mardi- ja kadrliaulud.

Tänapäeva sanditraditsioonid on teinud läbi hulgaliselt muutusi, võrreldes vanade aegadega. Näiteks tänapäeval jooksevad santi rohkem lapsed, santide ettevalmistus santimise kavaks on erineva tasemega, nii sage pole enam pikad laulmised ja etlemised pererahvale. Näiteks erinevalt vanadest kommetest jagatakse pärast andide kogumist saadud saak santide vahel ära ja minnakse koju. Tänapäeval on erinevaid santimishuvilisi: on neid, kes käivad iga-aastaselt santimas ja on neid, kes on ise elus vaid ühel korral santinud ning neid, kes ainult võtavad sante vastu ja ise santimas ei käi.
Ajalooline taust
Mardipäev on nime saanud püha Martini järgi. Püha Martin sündis 316. või 317. aastal praeguses Ungaris. Legend räägib, et kord tulnud talle vastu külmetav kerjus ja palunud kehakatet. Martinil ei olnud talle midagi anda, aga ilma ei tahtnud ta ka vaest meest jätta ja seepärast andis ta poole omaenda mantlist. Järgmisel ööl ilmutas Martinile end Jeesus Kristus, pool mantlit seljas. Mantli ohverdamine tegi Martinist hiljem püha mehe ning kerjuste patrooni ja tema nimepäevast sai kerjajate ja santijate päev. Kadripäev on aga oma nime saanud varakristliku pühaku Aleksandria Katariina järgi, kes olevat olnud Armeenia kuninga tütar. Ajaloolisi tõendeid Katariina elust pole ja kultuse aluseks on 6. või 7. sajandist pärit kreekakeelne pühakulugu. Mõlema päeva juurde kuulus santimine. Keskaja lõpul jõudis see komme ka Eestisse. Rahvasuu järgi on mart põllu kaitsja ja kadri karja kaitsja. Mardid on mehed, kadrid on naised, mardid on mustad ja koledad, kadrid on valged ja ilusad. Mardipäev ja kadripäev tähistavad talve saabumist. Mõlema päeva juurde kuulus sanditamine ja rohkete laulude saatel andide kogumine ja pärastine pidu, mis toimus siis vastavalt, mardipäeval, 10. novembril ja kadripäeval, 25. novembril, kus noored lõbutsesid ja ühiselt kogutud saaki sõid ja jõid. Kadripäev oli tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Kadripäeva on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega, aga ka tütarlaste vastuvõtuga täisealiste hulka. Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, vaatamata soole on nad riietatud naisteks. Kadrisantide maskid pole jõulised, vaid pigem naispoolt esindavad ja õrnad. Kadride riietuseks olid enamasti valget värvi sukad, kleidid, sallid, kübarad ja kindad, sest siis oodati lume tulekut (Karksi). Kadrisandid moodustasid kadripere, kus kõige tähtsam oli kadriema või kadrinoorik. Ülejäänud kujutasid tavaliselt eri vanuses kadrilapsi. Kadriemal oli tihti süles ka kadrititt, eriline kaltsudest vms valmistatud nukk, kes külas pissis (viljakusega seotud tava). Kadriperega võis liituda ka loomamaskis tegelasi. Levinud olid haned. Kadriandideks anti Halliste ja Karksi kandis söögikraami: vorsti, käkki, ube-herneid, pähkleid, karaskeid, liha ja ka õlut. Näiteks Halliste kandis anti isegi kukki-kanu. Annetati ka villa, linu ja villaseid esemeid. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud noorte meeste vastuvõtuga meeste kogukonda. Ja kui mardisantidele ei tahetud midagi anda, siis Halliste kandis hakkasid mardid peretütart hurjutama: „Jäägu ta kodu kopiteme. Seina alla seeneteme. Aia alla allitama." Mardid olid tumedasse riietatud. Õled ning vitsad kuulusid mardisantide riietuse juurde, sest nad tõid kaasa viljaõnne. Karksi kandis võeti mardisantidelt üks vitsaoks ja peremees ütles sante välja saates: „Oidke omad suled iluste", see tähendas, et nad ei tohtinud vitsaokstega lävepakku puudutada, kui see juhtus, siis arvati viljaõnne kaduvat. Mardipäev täistas talve algust ja ka sügistööde lõppu. Kui mujal Eestis lõpetas mardipäev hingedeaja, siis Mulgimaal ei lõppenud hingedeaeg mitte mardipäevaga, vaid hoopis jõuludega. Kärarikkus, laulu-ja pillimäng kuulub mardi-ja kadripäeva juurde, kuigi kadrisantide muusika, laulud ja vigurid ei olnud nii kärarikkad kui martidel. Nii mardi- kui kadripäevakombestiku juurde kuulusid teatud toidu- ja laulutraditsioonid ning ka ilma vaatlemine ja ennustamine. Näiteks öeldi, et kui mardipäeval on talvemärgid näha, siis püsivad need ka kevadel kaua.

Pika traditsiooni jooksul on santimise kombestik siiski aga muutunud ja tänapäeval neid vanu kombeid väga ei järgita. Peamised muudatused santimise traditsioonis toimuvad Halliste ja Karksi piirkonnas just Nõukogude ajal, kus näiteks 1981. aastal Eesti Rahva Muuseumi kogutud andmete põhjal selgub, et kõik Halliste ja Karksi piirkonna küsitletud vastavad, et erinevalt vanadest kommetest jooksevad marti ja katri nüüd lapsed. Nende andmete põhjal selgub ka, et oluline oli mardisandi äratundmine, et kes seal maksi taga on. Üks vastanutest kirjutab, et Karksi kandis anti martidele mett maitsta, et näha, kes maski taga on. Näiteks Tuhalaane ümbruses oli kombeks, et sandid kiitsid alati peretütre virkust ja ilu. Näiteks kirjutab üks Karksi kandi inimene, et kadriema kogus vanasti santimise ajal noorpaarile pulmaraha. See komme kui kerjamine olevat 1918. aastal ära keelatud. Mitmed vanaaja santimise kombed on aga kasutusel ka tänapäeval. Loe pikemat kokkuvõtet santimise ajaloolist Mulgimaal.
Seosed
Teadmine, nähtus, oskus
Paastumaarjapäeva tähistamine Karksi kihelkonnas
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Mardi- ja kadripäeva tähistamise kombestik kandub edasi vanematelt ja vanavanematelt lastele ning lastelastele. Küsitlusest selgub, et peamiselt kandub kombestik edasi just nende inimeste kaudu, kes ise või siis koos lastega on kunagi mardi- ja kadripäeva tähistanud. Mardi- ja katrisantide jookmine on väga omapärane ja tore kogemus ning komme, seda soovitakse anda edasi ka oma lastele ja lastelastele. Samas aga on ka koolil suur tähtsus kombe edasikandmisel. Küsitluses selgub, et näiteks need pered, kus vanemad ise santi jooksmas ei käinud, on lapsed siiski sanditamise huvilised, kuna koolis ja klassikaaslaste seas on mitmeid aktiivseid huvilisi. Mardi- ja katrisantide jookmine on ühtlasi ka kogukonna eri vanuserühmade kohtumise aeg. Tänapäeval ootavad vanemad inimesed väga mardi- ja kadrisandi jooksjaid, kuna see võib mõnele maal elavale vanainimesele olla üks väheseid aegu, kus noortega kohtuda. Samuti saavad ka noored santi jooksjad teada sellel päeval rohkem vanematest inimestest, kes on üksikud ja ootavad väga külalisi. Tavaliselt võetakse mardi- ja kadrisante vastu lahkemalt just nendes peredes, kes ise on kunagi santi jooksnud. Tänapäeval on suur roll mardi- ja kadripäeva- kombestiku edasikandmisel ka lasteaial, koolil ja ka noortekeskustel, kus mardi- ja kadripäeva- kombestikku tutvustatakse ja propageeritakse ning tänu millele on just laste huvi nende tähtpäevade vastu suur.
Võimalikud ohud
Mardi- ja kadripäeva tähistamise komme Karksi ja Halliste kihekonna piirides ei hääbu kindlasti mitte niipea. Võib märgata küll mõningaid hääbumise märke, kuid mis võivad olla hoopis ka märgid kombestiku muutumisest ajas. Näiteks mitmetes kohtades ei avata mardi- ja kadrisandi jooksjatele uksi ja neid ei võeta vastu, kardetakse võõraid oma koju lasta. Küsitluses selgub, et on inimesi, kes pole huvitatud ei ise marti- ja katrijooksmisest, ega ka nende võõrustamisest. Lisaks peetakse sante osade inimest poolt ka liiga lärmakateks. Teatud hulgal inimestel huvi puudub santimise vastu. Kui aga vaadata ajalugu, siis varasemas ajaloos on olnud aegu, kus arvati, et santimise komme hakkab kaduma, kuid tänaseni pole seda juhtunud. On küll toimunud mitmeid muutusi ajas, näiteks vanasti käisid santimas täiskasvanud inimesed, siis nüüd peamiselt lapsed jne. Küll aga on hääbunud mitmed mardi- ja kadripäeva tähistamisega kaasaskäivad toitumisega seotud tavad ja kombed. Praegusel ajal ei ole näiteks oluline mardipäeval hane küpsetamine, nii nagu oli see vanasti. Aga selline see vaimne pärand ongi, ta on ajas muutuv. Marti- ja katri- jooksmise kombestik on Halliste ja Karksi kihelkonna piirides läbi teinud mitmeid muutusi, aga tänaseni püsiv ja elav omapärane pärand Mulgimaal.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Kõikjal Halliste ja Karksi kihelonna piirides korraldatakse ürtusi marti- ja katrijooksmise tavade ja traditsioonide elus hoidmiseks. Pea kõik rahvamajad, kultuurimajad, noortekeskused ja koolid ning lasteaiad, ringid ja taidlejarühmad täistavad ja propageerivad mardi- ja kadripäeva tähistamist igal aastal. Näiteks korraldas Abja noortekeskus mardikarnevali, kus noored said osaleda martisandiriietes, tutvustati mardikombestikku, võeti vastu päris mardisante ja ürituse lõppedes läksid osalised ka ise marti jooksma. Sarnaseid üritusi korraldatakse ka täiskasvanutele. Näiteks Halliste valla eakateklubi 60+ tähistab erinevate sündmuste ja külaskäikudega mardi- ja kadripäeva pea igal aastal. Mardi- ja kadripäeva tähistamine seotakse kokku ka teiste sündmuste ja pidustustega, mis nendel päevadel toimuvad. Näiteks Mõisaküla kultuurimajas on saalitäit pidulisi keset sündmust üllatanud kavaga arvukas mardipere või on Alli Laande juhendamisel ja kaastegevusel Mõisaküla folklooriringi lapsed esinenud meeleolukate mardilaulude ja -tantsudega mitmel korral Mõisaküla kultuurimajas. Samuti on ka Õisu lasteaia mudilastele igal aastal kasvatajad tutvustanud santimise kombeid ja aidanud neil teha ettevalmistusi sandijooksuks. Õpetajate Lilli Sihi ja Mare Kuuriga õpitakse tundma mardikombeid, -laule ja ringmänge. Karksi külamajas ja Karksi kultuurikeskuses on mardi- ja kadripäeva tähistamine ning kombestik igal aastal au sees olnud ja seal on santijooksmine alati toimunud. Kõikides Halliste ja Karksi piirkonna lasteaedades tähistatakse igal aastal mardi- ja kadripäeva, tutvustatakse mardikombestikku ning õpetatakse vastavaid laule ja tantse. Näiteks võtab Nuia lasteaed vastu ise ka santijaid. Laste seas on alati suur elevus ja ärevus, kes nende maskide ja habemete taga on. Aga alati on lastel rõõm suurem kui kartus. Mardipäeval lauldakse ikka koos: „Mart on tulnud üle raba, mardid märjad üle naba!"
Lisainfo
Galerii
Mardisandid Abja-Paluojal
Mardisandid Abja-Paluojal. Foto: Mirell Põllumäe, 2011.
Mardisandid Halliste rahvamajas
Foto: Olli Laanmets, 2006.
Mardisandid pererahvale esinemas
Mardisandid Hallistes. Foto: Olli Laanmets, 2005.
Mardisandid Hallistes.
Foto: Olli Laanmets, 2005.
Mardisandid koduõuel
Mardisandid koduuksele koputamas ja tuppatuleku laulu laulmas, Hallistes. Foto: Olli Laanmets, 2005.
Mardisandid tuppa laskmist ootamas
Mardisandid Hallistes. Foto: Olli Laanemets, 2005.
Teised materjalid
Pikem ülevaade mardi- ja kadripäeva ning hingedeaja kombestikus Mulgimaal. Koostaja Kaja Allilender.

Eesti regilaulu andmebaasi (http://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas) väljavõtted Halliste kihelkonna sandilaulude kohta.

Eesti regilaulu andmebaasi (http://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas) väljavõtted Karksi kihelkonna sandilaulude kohta.
Bibliograafia
Eesti Vabaõhumuuseum 2013. Rahvakalendri pühad. Grenader Kirjastus.

Helenurm, Janek; Roosmaa, Kaija; Uibokand, Imre 2004. Mulgimaa, Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu kihelkonna rahvakalender. Karksi-Nuia.

Hiiemäe, Mall 2010. Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Tallinn: Varrak.

Moora, Aliise 1991. Eesti talurahva vanem toit. Tallinn: Valgus.

Õunapuu, Piret 2001. Pühad ja kombed. Kirjastus Tänapäev.
Internetiallikad
Mulgi toit, retseptid - odrakarask - Mardipäeval küpsetatakse Mulgimaal odrakaraskit.

Mulgimaa kombeid ja pärimusi - Mardi- ja kadrikombestik ja laulud Mulgimaal

Videolõik mardipäevast Karksi-Nuia Kultuurikeskuses 2017. - Väike videlõik osast sellest, kuidas Karksi-Nuia Kultuurikeskuses iga-aastaselt mardi- ja kadripäeva tähistatakse. Autor: Kai Kannistu, 2017.