Pilliroo- ja õlgkatuste tegemine Hiiumaal
Koostaja: Kauri Kiivramees (2018)
Valdkonnad
ASUSTUS, ELUKORRALDUS ja ELUKESKKOND
ASUSTUS, ELUKORRALDUS ja ELUKESKKOND > Ehitustegevus > Ehitamise töövõtted ja tööjärgud
ASUSTUS, ELUKORRALDUS ja ELUKESKKOND > Ehitustegevus
LOODUSVARADE MAJANDAMINE
Maakond
Hiiu maakond
Kirjeldus
Kirjeldus
Hiiumaa on läbi aegade olnud tuntud arvukate pilliroost ja õlgedest katuste poolest. Kuigi pilliroog ja õled vajusid Nõukogude okupatsiooni perioodil varjusurma, on need nüüd läbi tegemas uut tõusu.
 

Hiiumaast on saanud atraktiivne elamis- ja puhkamispiirkond, kus toimub vilgas ehitustegevus. Ehitustegevuse juures eelistatakse tihti just looduslähedasi ja traditsioonilisi materjale. Katuste juures on selleks kahtlemata pilliroog. Pilliroo kasutus pakub omakorda tööd kohalikele elanikele, kes tegelevad pilliroo lõikamise, puhastamise, vedamise ja katuste ehitamisega. Pilliroost katuseid eelistatakse hoonete omanike poolt nende välimuse, soojustuslike omaduste kui ka keskkonna teadlikkuse tõusu tõttu. Pilliroost katuse omamine nii rehielamul kui uusehitisel on paljudel juhtudel ka auasjaks - nii säilitatakse kohalikku eripära, mida hoonete omanikud endale ka teadvustavad. Nii on pilliroost katuste valmistamine Hiiumaal ehitajaile sissetuleku tagamisel oluline, nende kasutajaile aga uhkuseks.


Pilliroo kasvualad on suurenenud ning mitmed maaomanikud tegelevad pilliroo vastu võitlemisega. Üks viis neist on pilliroo lõikamine, mis loob võimaluse selle kasutamiseks ehitussektoris. Samuti on mitmed roostike omanikud katsetanud ise pilliroo lõikamist ja katuse ehitamist, mis taas aitab kaasa pilliroost katuste tegemise oskuste levikule.


Õlg kui ehitusmaterjal on tänapäeval peaaegu kadunud. Põllumehed kasvatavad madalamaid rukkisorte, mis ei lamandu nii kergelt, kuid katuste ehitamiseks ei sobi. Uuemad rukkisordid on palju pehmemate õlgedega kui vanemad ning need ei ole samuti sobilikud katusele. Enamasti õlgi alles ei jäägi - kombainid purustavad õled loomadele allapanuks. Seega on ehituses kasutatavate õlgede hankimine muutunud väga keeruliseks. Tihti loobutakse õlgedest pilliroo kasuks, mille hankimine on vastupidiselt varasemale olukorrale muutunud lihtsamaks. Tehnoloogiliselt ei erine roo- ja õlgkatuste tegemine üksteisest ning seega pole oskus kusagile kadunud. Hankimise keerukuse ja väiksema eluea tõttu on õlgkatused asendatud paljudel juhtudel pillirookatustega.

Ajalooline taust

Pillirookatust hakati paigaldama XV-XVI sajandil. Sellest alates on pilliroog ja õled põhilisteks katusekatte materjalideks. Nii näiteks oli 1881. aasta rahvaloenduse andmeil 70-80% Eestis talumajapidamistest pilliroo- või õlgkatusega. Saartel ja Läänemaal oli pilliroo- ja õlgkatusega maju isegi 90% ulatuses. Aegamisi roo ja õlgede kaustamine katusematerjalina vähenes - 1922. aasta rahvaloenduse tulemustel oli Läänemaal ja saartel 69% ulatuses roo- või õlgkatused.


Laialt levinud olid õlgkatused, sest rukkiõled olid leivavilja kasvatuse tõttu olemas. Roogu kasutati katuste ehitamisel peamiselt Eesti rannikualadel ja saartel. Levinud oli ka kahe materjali kasutamine katuse tegemisel. Õlgede kasutamine katuse tegemisel on praktiliselt kadunud.


Põhimõtted, kuidas roo- või õlgkatust teha, on jäänud ajas samaks, küll aga on muutunud kinnitusvahendid. Kui varasemal ajal seoti roogu vitstega, siis tänapäeval kasutatakse traati. Taoline uuendus tekkis niipea, kui traat muutus talupojale kättesaadavaks umbes 20. sajandi alguses. Viimase paarikümne aasta taguse uuendusena on võetud kasutusele Taanis levinud pilliroo kinnitusviis, kus kasutatakse sõlmimisel traati ja kruvi. Niisamuti on ajas muutunud katuselasna valmistamise materjal ja lasna enda kuju. Sellegi poolest on töö tegemise põhimõtted jäänud samaks.


Huvi roo ja õlgede kasutamise vastu hakkas tasahilju vähenema esimese maailmasõja järgselt. Põhjuseks see, et kättesaadavaks muutusid paljud uued katusematerjalid. Roo- ja õlgkatuste ehitamise tõeline madalseis saabus 20. sajandi teisel poolel. Seda eeskätt uute ja lihtsalt paigaldatavate materjalide kättesaadavuse ja inimeste maitse-eelistuste muutumise tõttu. Huvi puudumine roo- ja õlgkatuste ehitamise vastu tingis olukorra, kus uusi meistreid peale ei kasvanud. Nii oli Nõukogude okupatsiooni lõpuks roo- ja õlgkatuste tegemise oskus väga tõsises kadumisohus. Uus tõus tuli koos Eesti taasiseseisvumisega ning sellest alates on katusemeistreid aegamisi lisandunud.

Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine

Aegade jooksul pole rookatuse tegemise oskuse edasikandumine palju muutunud - see toimub endiselt läbi vaatluse ja töö. Rookatuse tegemise oskuse kandjaiks tänasel päeval on peamiselt eraettevõtetesse koondunud meistrid, kes õpetavad välja ka uusi katusemeistreid. Katusemeistriks saamine on sarnane tsunftiliikmeks saamisele - esmalt saadakse meistri abiliseks, kelle ülesandeks on meistrile rookubude katusele viskamine ja tööriistade kätteandmine, millele ajapikku lisanduvad erinevad ülesanded. Sellele järgneb harjutusperiood, kus õpilasel lastakse katust valmistada meistri järelevalve all. Taolise „kondiproovi" edukal läbimisel saab õpilasest endast meister.


Huvi rookatuste vastu on selgelt seotud ehitusturunõudluse ja majanduse üldise käekäiguga, kuna pilliroo katus on suhteliselt kallis. Huvi katusemeistriks saamise vastu on selgelt seotud töötasuga, pigem on huvi katusemeistriks saamise vastu suurem kui ehitusturu reaalne nõudlus.

Võimalikud ohud
  • Tuleohutuse alase regulatsiooni karmistumine, mis ei võimalda õle ja roo kasutamist katusekattena või muudab selle kasutamise ebamõistlikuks
  • Inimeste huvi vähenemine rookatuste ehitamise vastu
  • Kauakestev majanduskriis
  • Rookvaliteedi langus või rooalade hävimine
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
  • Õlgkatuste ehitamise traditsiooni säilitamine kultuurimälestisel - Malvaste õigeusu kabelile Hiiumaal taastati 2008. aastal õlgkatus, mis oli teadaolevalt ainus viimase 50 aasta jooksul ehitatud õlgkatus.
  • Rookatuse ehitamise traditsiooni säilitamine Hiiumaa kultuurimälestistel (Kassari kabel, Aino Kalda maja, Soera talu kolm hoonet, Mihkli talu kuus hoonet, Tobiase maja, Orjaku mõisa moonakatemaja, Puulaiu kõrts)
  • Erinevate asutuste infopäevad pilliroo kasutamisest
  • Pilliroogu kui materjali tutvustavad raamatud ja muud infomaterjalid
  • Teadustööd otsimas pilliroole teisi kasutusvõimalusi
Lisainfo
Galerii
Kassari kabeli katuse ehitamine septembris 1969. aastal. Esimese pilliroo rea alustamine tellingult.
Foto: Lembit Odres. SA Hiiumaa Muuseumid fotokogu HKM Fp 1165:16 F 9560
Kassari kabeli katuse ehitamine septembris 1969. aastal. Pilliroo sidumine kasevitsa ja roekatega.
Foto: Lembit Odres. SA Hiiumaa Muuseumid fotokogu HKM Fp 1165:20 F 9564
Pillirookatuse ehitamine armatuurrauda kasutades: Põhimõte, kuidas pilliroog või õled katusele kinnitada pole aja jooksul muutunud.
Nii varasemal ajal kui ka praegu kinnitatakse pilliroog või õled kahe omavahel kokku seotud lati külge. Üheks neist on katusesarikate külge kinnitatud katuseroovitus, teiseks tänapäeval peamiselt armatuurraud, ajalooliselt aga õhuksest kasepuust roekad. Roovitus ja roegas seoti omavahel ajalooliselt kokku kasepuust vitsaga. Tänapäeval kasutatakse roovituse sisse keeratavat kruvi, mille küljes on tsingitud traat. Vitste sidumine on aeganõudev ja vilumust vajav, seepärast kasutati juba ka 20. sajandi esimesel poolel võimalusel tsingitud traati. Toona kasutati traadiga sidumisel sama tehnikat, mis vitstegi puhul. Ehitajate sõnul on traadi ja armatuurrauaga kinnitatud katus tugevamini kinni kui roegaste ja vitstega seotud katused seepärast eelistatakse tänapäeval just neid materjale.
Foto: Siim Sooster.
Pillirookatuse ehitamine klassikalist sidumisviisi kasutades (roekad ja vitsad)
Tellija soovil on võimalik ka kasevitsted ja roegaste kasutamine katuse ehitamisel.
Foto: Siim Soosteri.
Pilliroo- ja õlgkatuste silumiseks tänapäeval kasutatavad tööriistad
Pilliroo- ja õlgkatuste silumiseks tänapäeval kasutatavad tööriistad (paremalt klassikaline lasn järgnevad Taani eeskujul valmistatud: Katuse silumise tööriistad. Vasakul esimene Eestis laialt levinud lasn, kolm järgmist Taani eeskujul kasutusele võetud niinimetatud „kläpid" (klappe). Lasnasid on olnud nii pika varrega kui ka käepidemega.
Foto: Siim Sooster.
Katuseehitamine Lepiku küla Mihkli talus.
Katusel on laiad (30cm) konksudega tellingud, mis on üle
võetud Taanist.
Foto: Siim Sooster.
Uus pillirookatus moderniseeritud rehielamul
Lepiku küla, Mihkli talu. Foto: Siim Sooster
Katusemeistri tööriistad
Katusemeistri tööriistad: traadiga sidumiskurvid, armatuurraua sidumiseks mõeldud tööriist (pilliroo sidumiseks), nn "kläp" silumiseks ja villanuga, mida kasutatakse roolõikamiseks: Katusemeistri tööriistad: armatuurraua sidumiseks mõeldud konks (hüüdnimega twister), traadiga sidumiskruvid, nn „kläp" katuse silumiseks ja pillirookahlude lõikamiseks sobiv villanuga.
Foto: Siim Sooster.
Katusemeister katust silumas
Katusemeister „kläpiga" katust silumas.
Foto: Siim Sooster.
Puulaiu kõrts merelt
Pillirookatusega maja puhul on võimalik kasutada ka katuseaknaid.
Foto: Siim Sooster.
Pillirookatuse kinnitamine armatuurraua ja akutrelliga.
Pillirookatuse kinnitamine armatuurraua ja akutrelliga. Kruvi keeratakse akutrelliga pillirookahlude all olevasse roovitusse.
Foto: Siim Sooster.
Üks Kaigutsi küla rehielamu on uue pillirookatuse saanud.
Katus on valmis - võetakse maha tellingud ja koristatakse kõrred.
Foto: Siim Sooster, 2008.
Bibliograafia
Kultuurimälestise omaniku käsiraamat. Tallinn: Muinsuskaitseamet. 2011

Metslang, Joosep 2016. Katuseraamat. Tallinn: Tammeraamat

Miljan, Jaan; Kask, Ülo 2013. Pilliroog ja selle kasutamise võimalused. Tartu : Eesti Maaülikool

Pere, Rene 2008. Looduslikud ehitusmaterjalid. Tallinn

Sooster, Siim 2006. Roog- ja õlgkatused. Tallinn: Muinsuskaitseamet
Internetiallikad
Roostikestrateegia INTERREG III A Soomes ja Eestis projekti kodulehekülg - Tutvustus pilliroo ja selle kasutusvõimaluste kohta.

Raamatu „Pilliroog ja selle kasutamise võimalused“ veebi väljaanne Eesti Biokütuste ühingu kodulehel - Interreg IV A projekti Cofreen ja EMÜ maaehituse osakonna ning TTÜ soojustehnika instituudi koostöös 2013 aastal ilmunud raamat, mis räägib pilliroost kui kütusest ja ehitusmaterjalist. Sh. ka ajalooline ülevaade ehituses kasutaava pilliroo puhastamisest, valimisest ning juhendid samade tööde tegemiseks.