Paastumaarjapäeva tähistamine Karksi kihelkonnas
Koostaja: Kai Kannistu (2018)
Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis
Paastumaarjapäevä tähistemine Karksi kihlkunnan
Valdkonnad
KOMBESTIK JA USUND > Aastaringiga seotud teadmised ja tegevused
KOMBESTIK JA USUND
KOMBESTIK JA USUND > Religiooniga seotud teadmised ja tegevused
KOMBESTIK JA USUND > Sotsiaalse rühmaga seotud teadmised ja tegevused
Maakond
Viljandi maakond
Kirjeldus
Kirjeldus
25. märtsil peetakse paastumaarjapäeva, mis tähistab talve lõppu ning üleminekut kevadele. Paastumaarjapäev on naistepüha, mida tähistavad nii noored kui vanad: tüdrukud, neiud, noorikud ja naised. Sellel päeval on keelatud naistel töö tegemine. Hommikul ärgatakse vara, võetakse linnupetet, minnakse naistega ühiselt lauldes päikest tervitama. Seljas peab olema kindlasti seelik ja peas valge rätik. Pestakse Karksi Ordulinnuse nõlval asuva Vana Põrgukoopa allikaveega nägu, seotakse soovipaelad puu külge, juuakse maarjapuna, küpsetatakse ülepannikooke, räägitakse naistejutte ning õhtul minnakse kõrtsi. Paastumaarjapäevale kui suve alguse päevale viitab nõue vara, enne päikest tõusta. Hiline tõusja pidi olema kogu suve unine ja laisk ning sai karuune (seotud uskumusega karu talveune lõppemisest sel päeval). Mida enam kevade poole, seda tähtsam on tähtpäeva kombestikus näo pesemine. See annab abi silmahädadele puhul, ilu, nooruslikud siledad palged ja teeb kogu aastaks virgeks. Paastumaarjapäevast algab kevadine linnupette võtmine - hommikul ei tohi ilma söömata välja minna. Tuleb võtta kasvõi paluke leiba suhu, et linnu esmakordsest nägemisest või kuulmisest mitte petetud saada. Inimene saab toidust jõudu. Seepärast usutakse, et suutäis leiba linnupetteks on abiks sama palju kui tervest hommikusöögist. Linnupete annab inimesele kaitse väliste mõjude eest, sealhulgas lindude eest. Riietusega rõhutatakse toimuva erilisust ja tähtsust. Pähe pannakse valge pearätik ja selga seelik. Päikese tõustes lauldakse eeslauljaga mulgikeelseid päikesetervituse rahvalaule. Rituaalide juurde kuulub väike ohvriand (paela riputamine puu külge), seda tehes on võimalik soovida midagi endale ja oma lähedastele. Ühiselt kaetakse laud. Lauale pannakse kodus valmistatud ülepannikoogid ja punased joogid ehk maarjapuna. Sellel päeval tehakse suuri, ülepannikooke, et kapsapead kasvaksid suurteks. Maarjapuna juuakse selleks, et põsed kogu aasta punased oleksid. Süües ja juues räägitakse naiste-, pärimus- ja loodusjutte.
 

Karksi kihelkonnas on naisi, kes on oma esiemade kombeid meeles pidades tähistanud paastumaarjapäeva kas või üksinda. Alates 2013. aastast korraldatakse ühiseid paastumaarjapäeva tähistamisi, kus järgitakse ülaltoodud traditsioonilisi tegevusi. Et sündmusel oleks igal aastal midagi uut ja harivat, kutsutakse põnevaid naisi rääkima elust ja olust. Karksis on külas käinud lauljad ja pillimängijad, et saaks koos laulda ja tantsida. Kohapeal küpsetatakse pannkooke, keedetakse teed. Koos küpsetades ja lauda kattes tunnevad erinevatest põlvkondadest naised koostegemisrõõmu. Naised väärtustavad naiselikkust ja oma naisliinide tugevust

Ajalooline taust
Paastumaarjapäev, rahvasuus maarjapäev, on kevadiste tähtpäevade seas olulisemaid. Vanasti on nimetatud seda päeva ka punamaarjaks ja sohipühaks. Kõik need nimetused viitavad neitsi Maarja kultusele. Siit lähtub paastumaarjapäeva nimetamine naistepühaks, mille pidamine on väga vana algupärand. Naistepüha juurde kuulus puna, see on punaseks tehtud viina või õlle joomine, millest loodeti kogu eelolevaks aastaks head tervist ja punaseid põski. See komme on säilinud ka tänapäeval. Sellel päeval küpsetati ülepannikooke, mida seostati kapsakasvuga, et kapsastele tuleksid laiad lehed. Head kapsakasvu loodeti veel ka suurte lõngakerade kerimisega ja valge rõiva kandmisest naistel. Paastumaarjapäeval naised tööd ei teinud. Usuti, et töökeelu rikkumine toob ebameeldivusi, soovimatute putukate ja loomade sigimist ning tööde jätku kadumist.

19. sajandil ja varem lubati tüdrukud paastumaarjapäevast välja (aita) magama ning poisid läksid tüdrukutele võtit viima. Lisandus keskhommikune söögikord. Üldiselt käidi sel päeval veel kõrtsis teenijaid ja karjuseid kauplemas. Kui karjus oli juba peres olemas, tuli sellele pakkuda paremaid roogi. See oli päev, mil abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Nagu kõigil naistepühadel, nii pidid ka paastumaarjapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. 19. sajandil näiteks tõmmati eksikombel naistepühale sattunud mehele tanu pähe ja tõsteti ta üles, mille peale mehel tuli osta õlut ja viina ning naisi kostitada. Vastassugupoole kimbutamine, mängud, tembud, rituaalsed tantsud jm kuuluvad kõigi naistepühade juurde. See püha toimis nagu sotsiaalne ventiil, mis võimaldas raskest tööst ja igapäevarollist puhata. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid.

Paastumaarjapäeva kui „naiste väe" püha on 1990. aastatel pühitsetud asutustes ja kõrgkoolides lauludega päikest tervitades, saunas käies ja puna maitstes.

21. sajandil naised saavad lubada endale paastumaarjapäeva töökeeldu vaid siis, kui 25. märts langeb nädalavahetusele.
Seosed
Teadmine, nähtus, oskus
Mardi- ja kadripäeva tähistamine Karksi ja Halliste kihelkonnas
Paastumaarjapäeva tähistamine
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Rohkem organiseeritud paastumaarjapäeva tähistamine on viimasel viiel aastal Karksi-Nuia Kultuurikeskuse ümber koondunud. Igal aastal osaleb ettevõtmistel paarkümmend naist. Osavõtjate hulk sõltub kalendripäevast - tööpäevadel on osalejaid vähem. Osalejate arv on aasta-aastalt tõusnud. Teadlikkus kohustuslikust riietusest - valge rätik ja seelik on päeva loomulik osa. Võetakse kaasa soovipaelad, kodus valmisküpsetatud ülepannikoogid, moosid ja punajoogid. Lauldakse ning kutsutakse teadjanaine, kes pajatab erinevaid lugusid. Näiteks 2013. aastal rääkisid kõik oma nimesaamisloo, 2014 laulis Milvi Kallaste vanaaja laule, 2015 jutustas Asta Jaaksoo oma noorusajast, 2016 mängis rahvamuusik Marju Varblane pilli ja lauldi regilaule, 2017 mindi õhtul, pärast hommikusi rituaale kõrtsi, kus emandaks oli Kairi Leivo ja musitseerisid üle poolesaja rahvamuusiku, 2018 vestis Ly Laanemets jutte loodusest. Sotsiaalmeedias jagatakse infot paastumaarjapäeva tähistamise eelselt ja järgselt. Lisatakse fotod kodulehele ja Facebooki. Paastumaarjapäeva tähistamist kajastatakse ka maakonna lehes.
Võimalikud ohud
Paastumaarjapäeva tähistamise komme Karksi kihelkonnas ei ole hääbumas seni, kuni on eestvedajaid ning neid, kes tähtsaks peavad traditsioone ka omaette järgida. Ajaloolises kontekstis võttes on toimunud tähistamise mõtestamisel muutused. Inimesed on linnastunud ja nii pole põllutarkused ja -rituaalid neile olulised - olgu see siis või lõngakerade kerimine, et saada suurt kapsasaaki. Samuti ei saa järgida traditsiooni sellel päeval mitte tööd teha. Tööl ja tööl on muidugi vahe, aga naised ei saa paastumaarjapäeva tähistamise põhjendusega nn riigitöölt puududa. Edasiandmist ohustab enam see, et enamik osalejaid on üsna eakad ja noori varajane ärkamine väga ei köida.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Karksi-Nuias korraldatakse igal aastal ühiseid paastumaarjapäeva tähistamisi. Sündmus on kantud valla aasta kultuurikalendrisse. Paastumaarjapäeva tähistamist reklaamitakse linna plankudel, kohalikus vallalehes, maakonna lehes, kultuurikeskuse kodulehel ja sotsiaalmeedias. Lisaks jagatakse sellel päeval sotsiaalmeedias rahvatarkuseid ja fotosid ning videoid toimunud sündmusest. Samuti kirjutatakse teavitavaid artikleid. Seda kõike tehakse sellepärast, et säilitada ja edasi anda piirkonnale olulist rahvakommet.
 

Pärimuse kandmine vanadelt noortele säilitab pühade kunagise tähenduse. Iga inimese missioon tänapäeval on neid tavasid loovalt edasi kanda ja arendada.


Pärimuse elushoidmine on ka oluline, kuna see aitab isiksust tasakaalustada.

Lisainfo
Galerii
Kitzbergi mäel
Kogunemine Kitzbergi mäel. Foto: Kai Kannistu, 2017.
Soovilintide sidumine puu külge
Soovilintide sidumine puu külge Kitzbergi mäel. Foto: Kai Kannistu, 2017.
Naistejutud
Ühisistumine Karksi-Nuia Kultuurikeskuses. Foto: Kai Kannistu, 2017.
Silmapesu allikal
Silmade pesemine Karksi ordulinnuse nõlval asuval allikal. Foto: Kai Kannistu, 2018.
Allikavesi kaasa
Tervistavat allikavett võeti kojugi kaasa. Foto: Kai Kannistu, 2017.
Päikesetõusu ootamas
Foto: Kai Kannistu, 2018.
Teised materjalid
Kaks mulgikeelset päikese tervituse laulu, mida Karksi-Nuias maarjapäeva tähistades lauldakse.
Bibliograafia
Ennemuistsel Mulgimaal. Valimik korrespondentide murdetekste VII 2008. Eesti Teaduste Akadeemia, 2015

Hiiemäe, Mall 1981. Eesti rahvakalender II. Tallinn Kirjastus „Eesti Raamat“, lk 18-97

Hiiemäe, Mall 2006. Päev ei ole päevale veli. Lõuna Eesti kalendripärimus. Eesti Kirjandusmuuseum, lk 188-213

Hiiemäe, Mall 2010. Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Varrak, lk 233-234

Lään, Christina 2012. Rahvakalendri tähtpäevi. Eesti rahvakombed väikestele ja suurtele 3, täiendatud trükk. TEA Kirjastus

Särg, Taive 2008. Karksi vanad rahvalaulud viisidega I- Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, lk 100, 342

Tedre, Ülo 1991. Vanadest eesti rahvakommetest. Tallinn Perioodika, lk 24-26

Vahtre, Lauri. Maarahva tähtraamat. - A/S MIX, 1991. - lk. 12 - 14.
Internetiallikad
Paastumaarjapäev andmebaasis BERTA - Ülevaade paastumaarjapäevakommetest eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta

Vahtre, Lauri 1991. Paastumaarjapäev - Lauri Vahtre. Maarahva tähtraamat. - A/S MIX, 1991. - Lk. 12 - 14. veebileheküljel Miksike.

Aastaring looduses. Paastumaarjapäev. - Vanarahva ütlemised paastumaarjapäeva kohta veebilehel Miksike.

Paastumaarjapäev - Paastumaarjapäeva päritolu, tähendus ja kombed veebileheküljel Miksike

Regilaulud - Valik regilaule MTÜ Moderato koduleheküljel