Paide laadad
Koostaja: Tiiu Saarist (2018)
Valdkonnad
AJAVIITELISED JA MÄNGULISED TEGEVUSED
ASUSTUS, ELUKORRALDUS ja ELUKESKKOND
ASUSTUS, ELUKORRALDUS ja ELUKESKKOND > Kaubandus
Maakond
Järva maakond
Linn / vald
Paide
Kirjeldus
Kirjeldus
Laatu on Paides peetud läbi aegade. Esimesed teadaolevad laadad pärinevad 19. sajandi algusest, mil kaubeldi põhiliselt loomade, soola ja omavalmistatud toiduga (või, piim jmt). Laatadelt ostetav kaup oli otse müüjalt, seega usaldusväärne ja kontrollitav. Tänasel päeval on rohkesti väiketootjaid (talupidajad, käsitöömeistrid), aga on lisandunud ka vahendajad, kes müüvad riideid ja toitu. Kaubad on vastavalt laada spetsiaalsetele sihtrühmadele. Müümisel-ostmisel on võimalus tingida nagu laatade pidamise algusaegadel. Oluline on suhtlemine, toidu ja riideesemete proovimise võimalus.
 

Paides toimuvad laadad 10-11 korda aastas. On hooaja avalaat (esinevad kohalikud taidlusringid ja külalised, nt Estonia teater) jne. Laatadel on pikk programm (teemalaatadel Jõulufolk, päkapikkude koor, jürilaadal Jürivägi ja Jüriregi jne). Alati esinevad kohalikud pillimehed, ka siis, kui tegemist tavapärase igakuise laadaga. Ikka on platsis üks kindel pillimees, kes mängib heast tahtest. Kui vanasti oli laadal kordnik, kes korda pidas, siis nüüd on vastav Paide Muusika- ja Teatrimaja (PA MT) töötaja, kes paigutab, jälgib kogu laadapäeva tegemisi ja laadaplatsi koristamist. Laada traditsioon on uuenenud, kuid see, et laadal valitseks kord, oleks puhtus ja meeleolu loojad, oleks jälgitud tervisekaitse nõudeid, oleks võimalik ka vahetuskauplemine ja kasutatud riiete müük - kõik see on tagatud. Kadunud pole ka endisaegne tava kauba hinna üle kaubelda. See aga arendab nii suhtlemis- kui ka väitlemise oskust.


Laatadel on oluline koht argielus. Laada korraldajad, graafiku alusel PA MT-i töötajad, saavad laatade korraldamisel töö- ja suhtlemiskogemuse kauplejatega. Külastajatele on laadalkäik lisaks uudistamisele ja plaanitud ostudele ka kohtumiste koht, kogemuste vahetamine (käsitöölised, toidu-ja aianduskauba müüjad) omavahel ja ostjatega. Kuna laadakaup on värske ja tihti ka odavam kõrvalasuva Selveri kaupadest, siis eelistatakse osta vorsti, kala, suitsuliha, leiba ja saiatooteid, mett jm laadalt, sest on võimalus ka maitsta, kas kaup on minu jaoks sobiv. Ka riidekaubad on odavamad ja suuremas valikus kui kohalikus poes. Tihti lepitakse müüjatega kokku, et järgmisel laadapäeval võetakse võimalusel kaasa just soovitud kaupa.


Alates 2016. aastast toimunud suvine linnaruumi kogukonnaprojekt EHE ruum Paide keskväljakul on juurde toonud nii ühepäeva-kohvikuid kui käsitöötegijaid ja oma toodangu müüjaid. Linnaruumi projekt on ettevõtmine, kus suvel pooleteise kuu jooksul on linnasüdames avatud ruum ise- ja ühistegevuseks kõigile. Ettevõtmise taga on linnaelanike soov testida Paides 21. sajandi linnaplaneerimist, kus esikohal on jalakäijad. Autosid ei tõrjuta välja, vaid tänavaruum jagatakse proportsionaalselt masinate ja inimeste vahel, sest linn on ikkagi inimestele ning ruumi paneb elama aktiivne ruumikasutus. Meeldivam elukeskkond linnasüdames toob kasu nii kohalikele elanikele, ettevõtetele kui külalistele.
Lisaks juba olemasolevale kultuuri- ja spordiprogrammile on kõigil võimalus sinna (vt lisad) oma osa anda, näiteks keskväljakul oma kohtumisi pidada, pallimänge mängida, kohvikut pidada jpm. Osavõtt on väga aktiivne nii noorte kui vanade seas, nii kohalike seas kui üle Eesti, on ka väliskülastajaid. Korraldamine toimub suures osas vabatahtliku tööna, esinemised on tasuta. Kaasatud on terve linn. Asutused korraldavad oma nõupidamisi välialadel, sh linnavalitsuse istungid. Ürituse korraldusse on haaratud kõik linna allettevõtted ja kogu linnarahvas, sest väljaku hubasemaks muutmiseks saavad tuua linnakodanikud poolteiseks kuuks oma suuremaid toalilli ja tekstiili, raamatukogu tõi raamatuid, mida sai kohapeal lugeda jne.

Ajalooline taust
Kauplemise tava on vana sajandeid, alguse sai kauplemine Paide linnuse ümber kujunenud linna tekkega 13. sajandil. Tänasele sarnane kauplemisstiil (ost-müük) on välja kujunenud 19. sajandi alguses, kui keskväljakul oli laat koos piltnike, tsirkuse, loterii ja muusikaga ning Mündi ja Vee tänava vahelisel platsil - Laadavainul - eraldi kauplemine loomadega. Loomadega kauplemise laatasid oli vähem, tavapäraselt kevadest novembrikuuni. Laadad toimusid 20. sajandi I poolel kesklinnas 10-11 korda aastas ja laatade kuupäevad olid ära toodud igal aastal ilmuvas Paide Kaubatarvitajate Ühisuse „Iva" kalendris. Enne „Iva" loomist 16. okt 1911 tegeles laatadega linnavalitsus ja selle aja kohta täpsemad andmed puuduvad. „Iva" kalendrid annavad tunnistust hoogsast laadakaubandusest.
 

Nõukogude ajal oli laada kui sellise korraldamine ainult Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liidu (ETKVL) kohaliku tarbijate kooperatiivi käes, kes korraldas üle aasta suuri laatasid karnevali, moedemonstratsioonide ja kontserdiga - need olid populaarsed, karneval liikus läbi linna tavapäraselt Peetri parki või Vallimäele. Popularsuse neile laatadele tagas tõik, sest sealt sai defitsiitset kaupa nagu ka valimisjaoskondadest. Laatadega kaasnesid ulatuslikud käsitöö-, toidu- jm näitused ning koolitused. Lisaks korraldati teemalaatasid laiendatud väljamüügi nime all või koolilaatadena.


1960-ndate algusest on aktiivne laadakaubandus olnud kuni 1990-ndate lõpuni, siis hakkas laatasid edasi korraldama Paide Kultuurikeskus 2001. a rajatud korralikul väljakul ja tegeleb selle tava edasikandmisega tänaseni. Laatadest 1930-ndate lõpus on teinud kunstnik Ants Viidalepp iseloomuliku maali „Paide laadad", mis asub Paide linna volikogu esimehe kabinetis, ja olemas on helilint, kus Ants Viidalepp on lahti mõtestanud kogu maali ja laadal toimuva (vt lisa).


1980-ndatel toimusid eraldi Vallimäel käsitöölaadad, ka laulupidude ajal või suuremate rahvakogunemiste-kontsertide ajal on tuldud oma kaupa pakkuma.

Seosed
Paik
Paide kesklinn
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Laada tava on traditsioon, vanast kauplemisest on kujunenud suhtlusrohke loteriide ja kultuuri edastamisega laadapäev. Laatadel käiakse kogu perega nii külastamas kui müümas, esinejad on lasteaiaealistest eakateni. Müümaski käiakse koos perega ja tihti on jõululaatade ajal ka lasteaialapsed oma kaarte ja esemeid sümboolse hinna eest ise müügile toonud. Tegutsevad ka õpilasfirmad. Laatadel käiakse perega ka lihtsalt nautlemas ja suhtlemas, vaatamas-kuulamas esinejaid ja ostmine on teisejärguline.

Paide kesklinna ruumieksperiment sisuliselt toimub edaspidigi, ehkki nimetus võib muutuda, kuna isetegevuslikud ettevõtmised (pop-up kohvikud, töötoad, hobialad, jm) on ühiskonnas üha enam populaarsust kogumas.
Võimalikud ohud
Ohuks on omavalitsuste poolt kehtestatud kõrge kohamaks, et minnakse müüma piirkondadesse, kus see madalam, huvi puudumine või tegijate kadumine. Hetkel pole ükski neist seni takistuseks olnud, kuigi kohamaks on tavalaatadel suhteliselt kõrge, eriti vahendajate ja mõnede algmaterjali Hiinast toovate ehteid valmistavate käsitööliste arvates.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Kohalikust materjalist käsitöö ja toidu müüjatele on tehtud maksusoodustusi, on kindel korraldaja ja järelvaataja, on huvi laatadel esineda erinevatel hobiringidel, võimalik saada sihtotstarbelist toetust mittetulundusühingute tegevuseks nii Kohaliku omaalgatuse programmist kui omavalitsustelt.
Lisainfo
Galerii
Laat Paides 1909. aastal
Laat Paide Turuplatsil 1909. Foto: PMF2127: 64
Laat Paides 1935. aastal
Laat Paide Turuplatsil 1935. Foto: PMF 2148: 198.
Laat Paides 1967. aastal, lõbustuspargi osa
Laatadel pandi püsti ka lõbustuspark, Peetri park Paides, 1967. Foto: PMF 3531.
Rongkäiguga Peetri parki laadale
Laat Paides 1976. aastal. Foto: PMF 1976: 1.
Laadalised augustis 2016.
Foto: Tiiu Saarist, 2016.
Tegevusi Paide Jõulukroonil 2016
Jõululaat ja koguperepäev Paide Jõulukroon 2016. Foto: Tiiu Saarist, 2016.
päkapikkude rongkäik Paide Jõulukroonil 2016
Jõululaat ja koguperepäev Paide Jõulukroon 2016. Foto: Tiiu Saarist, 2016.
Paide valmis jürilaadaks
Jürilaat Paides. Foto: Tiiu Saarist, 2017.
Ei puudu ka tants.
Jürilaat Paides 2017. Foto: Tiiu Saarist, 2017.
Laat Järvamaa päeval Paides
Järvamaa päeva laat Paides 2017. Foto: Tiiu Saarist, 2017.
Ruumieksperiment Paides kui tänapäevane laadakogemus
Ruumieksperiment Paides 2017. Foto: Tiiu Saarist, 2017.
Ruumieksperimendi osaks on ka laada korras kauplemine
Ruumieksperiment Paides, mai 2018. Foto: Tiiu Saarist, 2018.
Vihm ei peluta
Ruumieksperiment Paides 2018. Foto: Lauri Lugu, 2018.
Ruumieksperiment 2018
Paide Ruumieksperiment 2018 plakat.
Bibliograafia
Järva Tarbijate Ühistu kroonika kuni 1997. Asukoht Järvamaa Muuseum.

Paide Kaubatarvitajate Ühisus "Iva" kalendrid 1930–1944. Asukoht Järvamaa Muuseum.

Viidalepp, Ants 2003. Järvamaa mälestustes. Käsikiri, eravalduses.
Internetiallikad
Paide laatade ajakava - Paide Muusika- ja Teatrimaja koduleheküljel alalehekülg laatade ajakavaga

Viidalepp, Ants 1998-1999. Järvamaa mälestustes. - Ants Viidalepp jutustab oma mälestusi. Laadapäevad ja laatadega seonduv jookseb läbi mitmete episoodide. Salvestatud Kuma raadios, autoriõigused Tiiu Saarist.

EHE ruum ajakava 2019 - EHE ruum on suvine linnaruumi kogukonnaprojekt, kus Paide Keskväljak suletakse osaliselt autodele ning avatakse linlastele vaba aja veetmiseks. EHE ruum toimub 2019 Paide Keskväljakul 29. juunist 21. augustini.