Võru keel
Koostaja: Külli Eichenbaum (2010)
Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis

võro kiil (võru keeles)

Valdkonnad
KEEL JA POEETILINE FOLKLOOR > Keel ja keelekasutus > Eesti piirkonnakeeled ja murded
KEEL JA POEETILINE FOLKLOOR > Keel ja keelekasutus
KEEL JA POEETILINE FOLKLOOR
Kirjeldus
Kirjeldus

Võru keel (võro kiil) on sünkroonilise käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka. Keeleajalooliste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Tal on umbes 50 000 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, vana Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis.
Aastal 1998 korraldatud arvamusküsitluse andmetel kõneleb võru keelt rohkemal või vähemal määral 90%, sealhulgas pidevalt 45% võru keeleala elanikest. Siiski on väga vähe lapsi, kellele võru keel on esimene keel ja vähe on selliseid lapsevanemaid, kes oma lastega pidevalt võru keelt kõnelevad.
Vaatamata suhteliselt suurele kõnelejaskonnale kuulub võru keel äärmiselt ohustatud keelte hulka, sest peaaegu kõik võrukesed on võru-eesti kakskeelsed ja valdav enamus neist proovib lastega kõnelda eesti keelt. Viimaste kooliõpilaste küsitluste tulemusena kõneleb vaid paar protsenti ajaloolise Võrumaa koolilastest oma vanematega võru keelt. See tähendab võru keele emakeelena oskajate vähenemist iga lahkuva põlvkonnaga kordades ja isegi kümnetes kordades.
Võru keele kasutusvaldkonnad on viimase kolme põlvkonna vältel pidevalt kitsenenud, sest ametliku keelena ei ole seda tunnustatud ja keele maine oli seetõttu madal.
Olukorda on parandanud võrukeelse meedia arendamine alates aastast 2000 (ajaleht, telesaated, raadiosaated, veebilehed), noorte ja lastega tegelemine (võru keele õpe koolides, võrukeelsed ettevõtmised lastele), võrukeelse teatri, kirjanduse ja laululoome juurdekasv. Keele maine on paranenud ja kohalik keel on populaarne ka noorte hulgas. Vanematele inimestele on võru keel jätkuvalt igapäevaseks suhtluskeeleks.

Ajalooline taust

Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija. Teised tänapäevased lõunaeesti keeled on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on väga omapärased kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Võru ja setu keel on teistest lõunaeesti keeltest vanapärasemad ja põhjaeesti keelest vähem mõjutatud. Varem on neid kõneldud ka kaugemal idas ja lõunas, praegustel Läti ja Venemaa aladel.

Tartlastega ühendas võrukesi mitusada aastat ühine lõunaeesti kirjakeel, mille üks vanemaid ja tähtsamaid kirjalikke mälestusmärke on 1686. aastal ilmunud "Wastne Testament".

19. ja 20. sajandil hakati kirjutama juba teadlikult võru keeles. Aastast 1885 pärineb võrukeelne aabits, Johann Hurda "Wastne Wõro keeli ABD raamat". 1890. aastatel lõppes lõunaeestikeelse (tartukeelse) algkoolihariduse andmine ja selle asemel on kinnistunud eestikeelne kooliharidus. Üksikuid lõunaeestikeelseid raamatuid ilmus veel 20 sajandi alguses, kuid hiljem  on lõunaeesti keelt trükisõnast üsna järjekindalt tõrjutud.  Väga mitmete põlvkondade jaoks oli võru keel vaid kõnekeel ja seda anti edasi kodus vanematelt lastele. Põlvkondliku järjepidevuse on katkestanud hariduspoliitika, mis survestas lapsevanemaid  lapsega eesti kirjakeelt kõnelema. Oma osa oli ja on keelevahetuses ka väikelaste päevahoiul (lasteaiad), kus lastega eesti keelt kõneldi ja kodust saadud võrukeelsus "õigeks eesti keeleks"  parandati.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumine andis võrukestele võimaluse oma põlist esivanemate keelt taas julgemalt pruukima hakata.

 

 

Seosed
Teadmine, nähtus, oskus
Võrumaa rahvalaul
Isik
Urmas Kalla
Asutus/ühendus
Võru Instituut
Paik
Ajalooline Võrumaa
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine

Igati loomulik on keele edasiandmine põlvest põlve, kuid see mehhanism on pikaajalise piirkonnakeeli mittesoosiva (keele)poliitika tõttu katkemas. Äärmiselt vähe on peresid, kus lastega kõneldakse järjepidevalt võru keelt. Samas näitavad erinevad küsitlused, et võru keele edasikestmist peetakse tähtsaks. Kohaliku keele küsimused tekitavad Võrumaal tihti pingsaid arutelusid.   

Võru keele õppimine toimub olukorras, kus vanema põlvkonna enamus kasutab keelt igapäevaselt, kuid samas on nende tahe selle edasi andmiseks nõrk. Tavapäraselt suhtlevad vanemad lastega eesti keeles, kuid kasutavad täiskasvanute vahel toimuvas suhtluses võru keelt ja laps omandab varakult passiivse võru keele oskuse. Koolis ja eakaaslastega suheldes tal seda vaja ei lähe, aga tööelu alustades satub noor inimene sageli võrukeelsesse keskkonda. Sellises situatsioonis pöörab ta oma passiivse keeleoskuse sageli aktiivseks keelekasutuseks, mis aastatega järjest kindlamaks muutub. Tänu sellele on just töökollektiivid Võrumaal need kohad, kus võru keele kasutamine on pigem reegel kui erand. See nähtus omakorda on erinevalt mõjutanud keele omandamist soolises lõikes: murdeeas poistele pakub täismeeste maailm sügavamat huvi kui kool ja tulevased eluplaanid, sellele vastavalt on ka “täismeeste keelel” poiste hulgas arvestatav prestiiž. Tüdrukute puhul on koolile järgnev perspektiiv traditsiooniliselt kas haridustee järkamine või pere loomine ja kummaski neist alternatiividest pole võru keele jaoks arvestatavat kohta. Kirjeldatud põlvkonna loodud peredes saab ka vanemate omavahelise suhtluse keeleks eesti keel ja laste võimalused võru keelt kuulda muutuvad veelgi juhuslikumaks.

Infoühiskond ühelt poolt kiirendab võrukeste keelevahetust, sest massimeedia täidab eesti ja inglise keelega ka selle osa päevast, mis varem oli omavahelise suhtluse päralt. Teisalt on tänu sellele kasvanud võrukeste võime oma keelt tähele panna ja väärtustada. Täna on juba peresid, kus võru keel on valitud koduseks keeleks teadlikult, mugavamat “kirjakeelestumise” teed vältides. Nüüdisvõru keele mõistmine ei ole eriti keeruline. Tänu sellele saab seda kergesti kasutada kohaliku eripära väljendamiseks ja esiletõstmiseks.  Aina olulisem võru keele omandamise võimalus on selle teadlik äraõppimine täiskasvanueas ja aina enam suheldakse võru keeles ka interaktiivses meedias. Võru keele loomulikul teel edasiandmine vanematelt lastele toimub nüüd ja lähemas tulevikus vaid neis peredes, kes on selleks teadlikult valiku teinud. Võru keele laialdasem kasutamine avalikus sfääris soodustab sellise valiku tegemist.

Võimalikud ohud
  • Keele madal prestiiž vanema elanikkonna hulgas (keelt osatakse hästi, kuid seda ei kõnelda, sest omatakse isiklikke negatiivseid kogemusi seoses võru keele kõnelemisega koolis).
  • Põliselanikkonna (keele oskajate) lahkumine ajalooliselt Võrumaalt (keelealalt).
  • Keelepoliitika ei soodusta või lausa keelab piirkondlike keelte pruukimist avalikus sfääris (haridus, meedia, teave, reklaamid, avalikud esinemised, suhtlemine riigiasutustega).
  • Noorte vähesed võimalused võrukeelses keskkonnas viibida.

 

Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
  • Loodud on võru keele uurimise ja arendamisega tegelev riiklik teadus- ja arendusasutus Võru Instituut, kus püütakse keele suulist ja kirjalikku kasutust valdkonniti edendada.
  • Keeleala koolides on püütud võrukeelset õpet (võru keel, kodulugu ja võru kirjandus) rakendada.
  • Lastevanematele on koostatud teabematerjale võru keele kohta ja kõik vanal Võrumaal sündivad lapsed (st nende vanemad) saavad esimeseks kingiks cd-plaadi võrukeelsete lastelauludega.
  • Korraldatakse koolilastele ettevõtmisi, mis köidaksid neid paikkonna keele ja traditsioonidega.
  • Võru keelt on taastoodud meediasse (ajaleht, internet, raadiosaated, telesaated).
  • Tartu Ülikoolis on võimalik õppida võru keelt paari kursuse ulatuses, lisaks õpetatakse üksikuid lõunaeesti kultuuri tutvustavaid aineid.
  • Avaldatakse võrukeelset kirjandust, muusikat, võru keel on kasutusel teatrilavastustes.
  • Keelt esitletakse visuaalselt (sildid, reklaamid, kutsed jm).

 

 

Lisainfo
Galerii
Võrukeelsed raamatud
Valik võrukeelseid raamatuid näitusel Võrumaa lasteraamatukogus 2008 aastal.
Foto Võru Instituut.
Audio
Võrukeelsed uudised Vikerraadios 2009 aasta 05. mail.
Tänapäevane võru keel.  
Autor ERR
Teised materjalid
Vana Võrumaa kihelkonnad ja tänapäevased vallad (2007).
Autor Evar Saar.
Bibliograafia
Eichenbaum, Külli ja Kadri Koreinik 2008: Kuis eläs mulgi, saarõ ja võro kiil? Kohakeelte seisundiuuring Mulgimaal, Saaremaal ja Võrumaal. Võru Instituudi Toimetised 21, Võru.

Iva, Sulev (koostaja) 2002: Võru-Eesti sõnaraamat. Võru Instituudi Toimetised 12, Võru.
Internetiallikad