Kuuritsaga kalapüük
Koostaja: Külli Eichenbaum (2010)
Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis

kallo rõivaga tõmbama (võru keeles)

Valdkonnad
LOODUSVARADE MAJANDAMINE > Kalandus
LOODUSVARADE MAJANDAMINE
Kirjeldus
Kirjeldus
Kuuritsaga püütakse kala madalate veekogude kalda ääres. Puuraamile kinnitatud võrku veavad mööda veekogu põhja kolm meest, neljas, kotimees, peab kalad võrgust, kui neid sinna jääb, kotti korjama. Parim püügiaeg on öösel vastu hommikut ja püütakse mitu tundi järjest. Varem, kui kala oli järvedes paksult, sai ka kuuritsaga piisavalt kalu.
 
Tänapäeval see kalastamisviis perede toidulaua katmisel enam rolli ei mängi. Kuurits on arvatud keelatud püügivahendite hulka, aga eriluba taotledes on üksikuid püüke võimalik teha. Avalikult näeb sellist püügiviisi vaid kord aastas peetavatel võistlustel Viitinä järvel. Siis püütakse rohkem lõbu pärast. Kuuritsad on kohalikel meestel olemas ja hoitud. Nende osav käsitsemine viitab teadmiste püsimisele.
 
Teadmise edasiandmisel on oluline kindlasti traditsioon - kui peres vanemad põlvkonnad on seda tööd osanud, siis peavad ka nooremad sedasama oskama. Hinnanguliselt võiks Vanal Võrumaal olla paarkümmend põlist taluperet, kus osatakse kuuritsaga kala püüda. Idapoolsete lähinaabrite (Pihkva kant, Petserimaa) juures tänapäeval sellist kalapüügiviisi ei teata.
 
Kuuritsapüük on valikpüük: alamõõdulised kalad lastakse kohe vette tagasi. Kuuritsaga püütakse nii haugi, latikat, särge kui linaskit. Mõned vähid jäävad ka vahel sisse. Kuuritsa käsitsemine ei ole kerge, see nõuab palju jõudu ja ka vastupidamist külmas vees. Põhiliselt jääb kuuritsasse vette langenud oksi, prahti, veetaimi, mille seest tuleb kalad välja korjata. Praht tuuakse veest välja kaldale. Püüdjad ise arvavad, et umbes 10 kilo kala kohta tuuakse välja 100 kuni 200 kilo nö kõrvalsaadusi.
Ajalooline taust
Kuuritsaga kalapüük on vana kalapüügiviis, mis oli varemalt külameeste tavapärase elu osa. Arvatakse, et see on jõudnud meie maale ida poolt, kuid Vana Võrumaa aladel idapoolsete lähinaabrite (Pihkva kant, Petserimaa) juures tänapäeval sellist kalapüügiviisi ei teata.
 
Püügivahend kuurits on Haanjamaal mõnedes talumajapidamistes olnud niikaua olemas, kui suuline mälu tagasi ulatub. Põlvest põlve on mehed seda püügiviisi kohalikel järvedel kasutanud. Kuuritsaga oli võimalik püüda ka jõgedel, kus see pidi mõõdult väiksem olema. Uute püügivahendite valmistamisel on eeskuju võetud vanadest. Varasematest aegadest on teada, et tänapäevase võrgu asemel kasutati hõredalt kootud rõivast. Püügiviisi on kutsutud "kallu rõivaga tõmbaminõ".
Seosed
Asutus/ühendus
Viitina Külaselts
Paik
Ajalooline Võrumaa
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja
-kandumine
Kuuritsaga kalapüügi oskuse edasiandmine toimub peamiselt peresiseselt, kus mehed võtavad püügile kaasa suuremaid poegi algul nn kotipoisiks. Osaledes püügil kuuleb ja näeb kotipoiss püüginippe, saab teada, kus on millise kala kohad ja vanemaks saades osaleb juba ise kuuritsa vedamisel. Teadmise edasiandmisel on oluline kindlasti peretraditsioon - kui vanemad põlvkonnad on seda tööd osanud, siis peavad ka nooremad sedasama oskama. Selliste pärandiliste teadmiste edasikestmist toetab ka traditsiooniline taluelu ja kogukondlikkus.
Võimalikud ohud
Kuuritsa käsitsemine ei ole kerge, see nõuab palju jõudu ja ka külmas vees vastupidamist. Oskuse edasikandumine on tõsiselt ohus, sest kuuritsaga kalapüük on seadusega keelatud. Kui varemalt oli see püügiviis külameeste tavapärase elu üks osa, mida tehti sobival ajal, siis praegu on võimalik kord aastas, kindlaksmääratud päeval ja ajal oma kuurits järve äärde vedada ja püüda rohkem lõbu pärast. Perede toidulaua katmisel see kalastamisviis enam rolli ei mängi. Veekogude avaliku kasutuse piiramine (eravaldused) seab kindlasti piirid ka kalastustegevusele.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Teadmise alles hoidmiseks viiakse läbi eriloaga üritust - Viitina külaseltsi korraldatud kuuritsapüügi võistlust peetakse kord aastas Viitinä järvel. Seal on võimalik näha kuuritsaid ja püüdmist proovida, ehkki see toimub päevasel ajal ja piiratud ajaga. Kuuritsapüügi võistlust on jäädvustatud (filmitud, pildistatud, kirjeldatud), tänu sellele on ka laiem avalikkus asjaga kursis. Tähtis on ka, et kohalikel meestel on kuuritsad olemas ning hoitud.
Lisainfo
Videod
Lehiste Riho kõneleb oma teadmistest ja praktikast kuuritsaga kalapüügi kohta.
Filmilõik ERR arhiivist saatest Eloline, 2007.
Autoriõigused ERR

Viitinä järvel kuuritsapüügi võistlusel.
Filmilõik ERR arhiivist saatest Eloline, 2007.
Autoriõigused ERR

Viitinä järvel kuuritsapüügi võistlusel.
Filmilõik ERR arhiivist saatest Eloline, 2007.
Autoriõigused ERR
Internetiallikad
Kuuritsaga kalapüügivõistlus - Võistluse koduleht koos meediakajastuste ja pildigaleriiga