Ristimägi
Koostaja: Helgi Põllo (2010)
Pärimuslikud nimetused
Korsbaka
Asukoha kirjeldus
Erikujuliste, valdavalt looduslikult materjalist ristidega kaetud küngas ja metsaalune
Kontakt
Nimi
Kõrgessaare vallavalitsus
Maakond
Hiiu maakond
Postiaadress
Kõrgessaare vald, Kõrgessaare, Kõpu tee 8
Kodulehekülg
www.korgessaare.hiiumaa.ee
E-post
Seos paigaga
Ristimägi asub Kõrgessaare valla territooriumil ja on ka ajalooliselt tihedalt  seotud antud valla inimeste ja sündmustega 
Kirjeldus
Kirjeldus

Ristimägi asub Kärdla -Kõrgessaare maantee ääres, u. 5 km Kärdlast. Tegemist on madala liivase künkaga, mis on kaetud okstest, kividest ja muust looduslikust materjalidest ristidega. Nende kõrval esineb ka üksikuid rauast, töödeldud puidust jms varem valmis tehtud riste. Riste on täis ka kogu ümberkaudne metsaala. Keset Ristimäge seisab 1991. aasta 20. augustil avatud mälestusmärk hiiurootslastele. See on valmistatud kahest ristiasetatud vanast veskikivist.
Ristimäge tuntakse ristitegemise kohana.

 

Tänapäeval pannakse sinna riste ennekõike turistide ja Hiiumaal abielluvate noorpaaride poolt. Harvemini külastavad seda 1781. aastal Hiiumaalt väljasaadetud rootslaste järeltulijad. Nende jaoks on see paik, kus esivanemad enne Hiiumaalt väljasaatmist veel kihelkonnapiiril peatusid, palvetasid ja hüvastijäturiste tegid. Kadumas on teadmine Ristimäe kui omaaegsest reomaast.

 

 

Ajalooline taust

Ristimäe puhul on ilmselt tegemist omaaegse reomaaga, mille tekkimise põhjus on looritatud mitme legendi ning ajaloolise sündmusega. Viimase sõja järel räägiti siin vaid legendi, mille kohaselt vanal kitsal teel kohtusid kaks pulmaseltskonda, kes üksteisest mööda ei mahtunud. Tekkinud tüli ja tapluse käigus hukkus ühest noorpaarist pruut ja teisest peigmees. Nende mälestuseks olevat kasulik riste panna, sest siis ei juhtu sinu endaga idagi halba. Seesama legend käivitas uue poolrituaalse tegevuse, mille põhiosaks sai Hiiumaa noorpaaridele pulmapäeval Ristimäele minek ja ühine ristipanek. Paljuski tingis seda asjaolu, et noorpaaride registreerimise ning pulmapeo vahele jääv aeg tuli sobivalt täita ning Kärdla lähistel asuv legendi järgi pulmadega seotud koht oli selleks eriti sobiv. 1970. aastatel võttis komme sellise ulatuse, et kohale veeti elektriposte ning suuri valmistehtud riste. Koha ja legendide algne tähendus hakkas taanduma.


Ühel hetkel selgus, et Ristimägi on olnud tihedalt seotud ka Põhja-Hiiumaal elanud rootslaste ning nende deporteerimisega Lõuna-Ukrainasse. Väidetavalt toimus just Ristimäel viimane hüvastijätt kodukihelkonna Reigiga. Ristimäele tulnud sellel saatusliku 1781. aasta 20. augustil ka kohalik pastor Forsmann, püstitati rist ning peeti jumalateenistus. Lahkuvad rootslased, keda oli veidi alla 1000) teinud hüvastijätuks väikesi ristikesi.

 

J.F. Eiseni teatel võib siin tegu olla tõepoolest kunagise õnnetuse paigaga, kuhu siis inimesed sellest möödudes midagi loodusest võetut (oksad enamasti) käest heitsid, et halb neile endile külge ei tuleks ega jääks. Ristimärgil oli aga niigi suur tõrjemaagiline mõju, nõnda et okste risti asetamisel rahva meelest kindlasti ka suurem jõud pidi olema.

 

Ristimäge on mitmel korral korrastatud, mille käigus on põletatud liigsuuri riste ja nö sodi. Teeehitusega on ka teetammi mitmel korral tõstetud, nii et Ristimägi näib endisest madalam ja seoses suure parkla ehitamisega ka hoopis turistlikum.

 

 

 

Jätkusuutlikkus
Võimalikud ohud
  • Koha muutumine veelgi enam turistlikuks
  • Vandaalide rüüste
  • Tavade muutumine
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
  • Ristimäe ajaloo ja legendide tutvustus
  • Ümbruse korrashoid
  • Sündmuste läbiviimine Ristimäel või selle juures
Lisainfo
Galerii
Pruutpaar Ristimäel risti tegemas
Foto: Hiiumaa Muuseum
Ristimägi
Veel enne II maailmasõda oli Ristimägi liivane küngas, mida katsid puust ristid.
Foto: Hiiumaa Muuseum
Ristimägi 1930. aastatel
Ristimägi asub üsna omaaese kihelkonnapiiri lähedal.
Foto: Hiiumaa Muuseum
Igal aastal lisandub tuhandeid riste
Foto: Helgi Põllo
Mälestuskivi avamine hiiurootslastele 20.08.1991. aastal
Foto: Hiiumaa Muuseum
Bibliograafia
Kaskor, V. 2003. Hiiumaa ringteed. Tallinn: Maalehe Raamat.
Kuik, M. 1996. Ohvrimeelsed hiidlased. - Maakodu nr 4.
Mäeumbaed, V; Rebassoo, H.-E. 1973. Siin- ja sealpool maanteed. Hiiumaa: [matkajuhis]. Tallinn: Eesti Raamat.
Põllo, H. 2004. Tuletorniring ehk veel üks võimalus tutvumiseks Hiiumaaga. Kärdla: Hiiumaa Turismiliit.
Vain, H. 1966. Mööda Hiiumaad: [ekskursioonijuht]. Tallinn: Eesti Raamat.