Sakla küla
Koostaja: Agnessa Sepp (2016)
Pärimuslikud nimetused
Sackele /mõis/ (1400), Sackull /küla/ (1645)
Asukoht
Saare maakond
   Valjala vald
Asukoha kirjeldus
Sakla küla asub vana Kuivastu-Kuressaare maantee 26. kilomeetril, valla keskus on 12 km kaugusel Valjalas. Saklast Kuressaarde on 25 km.
Kirjeldus
Kirjeldus
Sakla küla asub Saaremaal Valjala vallas vana Kuressaare-Kuivastu maantee lähikonnas. Küla „poolitab" Lõve jõgi. Siiksaare lahte suubuv jõgi on rikas kalavarude poolest. Sakla on kokkuhoidev küla, millest on ümbruskaudsete väiksemate külade jaoks kujunenud keskus, kuhu on koondunud seltsitegevus. Suuremate tööde tegemiseks on Saklas ikka talguid korraldatud, aegade jooksul on muutunud vaid töö maht ja talgute eesmärk.
 

Sakla on hästi korrastatud majapidamistega küla. Lisaks individuaalmajadele on seal ka kaks kahekordset korruselamut. Külakeskuses on heakorrastatud külaplats ja bussiootepaviljon, kus rahvas saab kokku autokauplust oodates. Kauplusauto peatub külas kaks korda nädalas, toimetades kohale hädavajaliku toidukraami. Platsile on paigutatud nõuetekohased jäätmekogumiskastid. Umbes kilomeetri kaugusel asub teine korrastatud keskus seltsimaja ja kiigeplatsiga. Kirju ajalooga endise Uue-Lõve postimaja ruumides paiknevad lisaks seltsimajale raamatukogu, muuseum ja puhkemaja. Seltsimaja on võimalik rentida erinevateks üritusteks. Ligi saja elanikuga külas on ka perearsti vastuvõtupunkt. Saklas tegeletakse põlluharimise ja lambakasvatusega, avatud on autode remonditöökoda. Küla territooriumil paikneb sigala, mis annab tööd kolmele inimesele. Külavahetee sai mustkatte alla 2015. aastal.


Külaseltsi eestvedamisel käib Saklas vilgas seltsitegevus. Aktiivne ühistegevuse on toonud Sakla küla ikka ja jälle esile. Kogukonna liikmetele ja nende järeltulijatele on oma koduküla maine väga tähtis. Sakla kandi rahvas on uhke selle üle, et nad on suutnud külaelu säilitada. Suur osa elanikest osaleb talgutel, mis tihendavad omavahelisi sidemeid veelgi. Vahvad inimesed ja ühtehoidev kogukond teevad ühe küla tõeliselt heaks - nagu seda on Sakla. Külaliikumine ei toimi ilma aktiivsete eestvedajateta, kes viitsivad vaeva näha ja külaelu ärksana hoida ning tunnevad rõõmu ühistest ettevõtmistest.

Ajalooline taust

Sakla esmamainimine (Sackele) toimus 1400. aastal, mil piiskop läänistas mõisa. Mõisavaldaja oli Hennike Kokenkaye. Täpsemaid teateid  külast on aastast 1645 (Sackull).  Sel aastal rajatud Uue-Lõve lauamõis kuulus Saaremaa rüütelkonnale.  Mõisa härrastemaja asus Väljakülas. Osa Uue-Lõve mõisa hoonetest paiknesid Sakla külas. Pärast põhjasõda rajati tühjaks jäänud maadele kroonumõisad. Sakla riigimõis rajati 1752. Kallemäe külas asunud mõis on tänaseks hävinenud. Alles on vaid väike härrastemaja, mida kasutatakse elamuna.

 

Mahukaid talutöid tehti Sakla kandis nagu mujalgi Eestis ühiselt-talgute korras. Sellest kujunes hea läbisaamine naabrite vahel ja üsna inimsõbralik külaelu. Seda soodustas ka elamute lähestikku paiknemine.

 

Sakla küla keskuses on aegade jooksul asunud tõuhobuste kasvatus, hobupostijaam, kõrts, arestimaja - hilisem meierei, savitööstus, kus valmistati hinnatud telliseid, ahju- ja lillepotte ning potitäidiseid,  Uue-Lõve katsepunkt, sovhoosi kontor, kolhoosi kontor, tööliste eluruumid, sidejaoskond, hoiukassa. Lõve jõel oli vesiveski, mis töötas veel kolhoosi algusaastatel.

 

1946. aastal moodustati Saklas sovhoos, mis jõudis tegutseda üheksa kuud. 1947. aastal hakkas Herman Kuning organiseerima kolhoosi Uue-Lõvel endises Aleksander Mihkelsi suurtalus, kus asus vana postijaam ja mõisarentnik Karl Leonard von Hahni hobusekasvatus, mille endine Vanalõve mõisa rentnik Mihkels oli omandanud 1924. aastal. Sellest sai Eesti esimene kolhoos. Põhikiri võeti vastu 6. septembril 1947. aastal Vaku talus. Põllumajanduslik artell nimetati Viktor Kingissepa järgi. Kolhoosi keskus jäi Sakla külasse 1976. aastani, mil V. Kingissepa nimeline kolhoos ühines Valjala kolhoosiga.

 

Enne kolhooside teket elas Saklas ligi 200 inimest. Külas oli 24 „suitsu". 1974. aastal loendati Saklas  154 inimest. Ehitati uusi ühepereelamuid, külast käis Valjala põhikooli ligi 20 last. Seoses  kolhooside ühendamisega hakkas rahvaarv järjest vähenema. 

 

1992. aasta põllumajandusreformi järel lagunes kolhoos ühistuteks. Sakla Põllumajandusühistu pidas vastu mõned aastad. Tegevus lõpetati kehvade majandustulemuste tõttu: tootmine oli ebaefektiivne, kulud suured ja ei jätkunud tööjõudu. Noored otsisid tööd väljaspoolt kodukohta - mindi Kuressaarde, Läätsale, Vättale ja Soome.
Seosed
Teadmine
nähtus
oskus
Talgud Saklas
Asutus/ühendus
Sakla külaarengu selts
Jätkusuutlikkus
Võimalikud ohud
Noorte inimeste äraminek külast on suuresti põhjustatud praegusest poliitilisest ja sotsiaalsest olukorrast. Suurt ohtu nähakse kavandatavast haldusreformist: kardetakse ääremaastumist ja külade väljasuremist.
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Sakla Külaarengu Selts moodustati 1999. aastal külaelu jäädvustamiseks ja ajaloo alalhoidmiseks, traditsioonide jätkamiseks, rahvakultuuri edendamiseks ja arendamiseks. Sakla küla ajaloolise pärandi talletamiseks, väärtustamiseks ja edasi andmiseks loodi 2004. aastal seltsimaja juurde muuseum. 2016. aastal kolis muuseum uutesse ruumidesse. Muuseumis on võimalik tutvuda postijaama ajaloo ja vanavaraga, kolhoositeemaga ning vanade raadiote-telerite kollektsiooniga.
 

Külaselts on korraldanud kokkutulekuid ja teisi üritusi, et lastes ja lastelastes tekiks ning säiliks huvi kodukoha vastu. Koostatud on Sakla küla arengukava kuni 2020. aastani, seal on kirjas tegevuskava ja edasine arengusuund. Sakla rahvas loodab, et noored pöörduvad kodukanti tagasi vähemalt pensionieaski.

Lisainfo
Galerii
Külapulm 1935. aastal
Foto: erakogu.
Külakokkutulek 2010. aastal
Foto: Agnessa Sepp.
Endises postijaamas paiknev raamatukogu
Foto: Agnessa Sepp, 2007.
Seltsimaja terrass
Foto: Agnessa Sepp, 2010.
Sakla jaanitulelised Leigaritega 2006. aastal
Foto: Agnessa Sepp.
Oma toidu konkursist osavõtjad 2010. aastal
Foto: Agnessa Sepp.
Internetiallikad
Sakla küla - Vikipeedia artikkel
Saaremaa kelder varjab unikaalset raadioaparaatide kollektsiooni - Rein Sikk tutvustab Lembit Kadariku raadiote ja telerite kollektsiooni. Allikas: Eesti Päevaleht, 5. august 2013. (Tasuline artikkel.)
Kahe saarerahva elu Saklas - Vilma Rauniste kirjutab Sakla küla noorest perest. Allikas: Meie Maa, 23. detsember 2015. (Tasuline artikkel.)
Sakla muuseum avatud - Ivika Laanet kirjutab muuseumi avamisest. Allikas: Meie Maa, 17. mai 2016. (Tasuline artikkel.)
Saklas meenutati esimese kolhoosi sündi - Vilma Rauniste kirjeldab endiste kolhoosi liikmete kokkutulekut Sakla külas. Allikas: Meie Maa, 22. oktoober 2013. (Tasuline artikkel.)
Sakla küla – esimese kolhoosi ja autobussi kodu - Raul Vinni pajatab elust Saklas. Allikas: Saarte Hääl, 29. oktoober 2012. (Avaldatud osaliselt, pikem versioon paberlehes.)