„Laulame oma esiemade laule ja tahame, et need elaksid ka tänapäeval meis enestes, meie lastes ja tulevikus ka teistes inimestes," ütleb leelokoori eestvedaja Laine Lõvi. Ansambli liikmed on kasvanud traditsionaalse kultuuri säilitanud kodudes, kuid on saanud esivanemate pärandit muutunud ühiskonnas vähe kasutada. Selleks annab võimaluse osalemine leelokooris. Lisaks laulude õppimisele tähendavad koori iganädalased kokkusaamised ka seltsielu: näiteks peetakse koos sünnipäevi ja rahvakalendri tähtpäevi.

Kuldatsäuga mitmehäälne regilaul on kõlav, jõuline ja veenev, vahel kurblik ja nostalgiline. Repertuaaris on kõik peamised Setumaal tuntud laululiigid. Peamiselt lauldakse argielust. Eeskujuks on teenekas leelokoor Leiko, endine Põrste koor jt. Nii annab üks lauljate põlvkond oskusi teisele edasi suulises traditsioonis. Lisaks on õpitud varasematelt heliülesvõtetelt ja mõnevõrra ka noodipublikatsioonidest. Laulude kõrval on repertuaaris setu tantsud ja laulumängud. Välja on antud 2 CD-plaati. ,,Kuule kulla külanoorik" ning ,,Mõrsjaitkud ja teised setu pulmalaulud".

Esinemistel kannab ansambel erinevaid setu rahvarõivaid, varasemaid valgeid ja hilisemaid tumedaid kitasnikke, pikki tikitud ja lühemaid kootud käistega pluuse (hammõd). Näha saab vallaliste ja abielunaiste argi- ja pidupäevarõivaid, rohkelt hõbeehteid (tsäposkad, keed, kuhiksõled).

Tellimisel tutvustab Kuldatsäuk Värskas Seto Talumuuseumis külastajatele setu kultuuri, mõnel aastal kokku isegi 60 korral. Seal tekib kuulajatega tore, vahetu ja emotsionaalne kontakt, koori liikmete jaoks on see pigem mõnus koosviibimine kui esinemine. Väljaspool Eestit on esinetud mitmel pool Euroopas, Venemaal ja USAs.

Mitmed ansambli liikmed tegelevad ka traditsioonilise käsitööga ning õpetavad seda ka teistele. Ise õppides ja teisi huvilisi kaasates on Kuldatsäuk korraldanud projektipõhiselt õppusi seto hamede, pealiniku, peavüü kudumiseks, küpsetanud leiba, voolinud savi, värvinud lõnga jne.