Heakorratalgud. Foto: Agnessa Sepp (2005)

Talgud Saklas

Kirjeldus

Eesti külades on põlvest põlve suuremaid pakilisi töid ühiste jõududega tehtud. Talgute ja talgutööde sisu ning eesmärgid on muutunud koos ühiskonnaga. Sakla kandis Saaremaal on talgutraditsioon tänini elujõuline. Talgute eestvedajaks on Sakla külaarengu selts.

Talgutel on igapäevaelus oluline koht. Inimesed märkavad abivajajat ja ruttavad appi, et ära teha sellised suuremahulised tööd nagu puude saagimine, lõhkumine, ladumine ja külaümbruse heakorrastamine. Talguid korraldatakse peredes, kus on tarvis kiiresti ära teha suuremad tööd ja kus eakamad ei suuda peenramaad kaevata, kooguga kartuleid võtta, juurvilju koristada, kapsaid hapendada, hoidiseid valmistada. Kutsuja mureks on toidulaud katta.

Talgutel osalevad nii noored kui vanad Sakla elanikud, põhiosa moodustavad külaseltsi liikmed perekondadega. Tihti võtavad talgutest osa ka koju käima tulnud noored ja nende lapsed. Külas valitseb suur üksmeel kodu kaunistamisel ning küla väljanägemise ja heakorra eest hoolitsemisel.

Seltsil on välja kujunenud mitmed traditsioonid: külakokkutulekute ja saialaada korraldamine, jõulusagina ürituste organiseerimine, nt kuuse ehtimine lastega, jõulutoitude ja kingituste tegemine. Kõige kuulsamad talgud Sakla piirkonnas on saialaadad: ühiselt valmistatakse heategevuseks loteriimeeneid, pirukaid, kooke ja keedetakse moosi. Esinejatena astuvad üles Valjala põhikooli õpilased. Osaletakse üleriigilises „Teeme ära” kampaanias. Seoses kogukonna arenguvajadustega on toimunud mitmed uued talgud: kaltsuvaipade kudumine, villa kraasimine, lõnga ketramine ning sokkide-susside kudumine seltsi heategevusloterii tarbeks, toitude valmistamise, kohaliku muuseumi ehituse-remondi jm talgud.

Talgute juurde kuulub ühine söömaeg. Talgulistele kaetud laual on maitsev supp, magusad koogid, pirukad, piim, kohv ja vahel ka õlu. Mõnikord keedetakse mulgiputru. Ühises lauas räägitakse möödunud aegadest ja kommetest, seejuures saab nii nalja kui uusi teadmisi.

Talgud loovad ühtekuuluvustunde oma küla ja kodukandiga, sidudes-lähendades erinevate erialade inimesi ning erinevaid põlvkondi. Talgute olulisemaks väljundiks saab lugeda äratehtud tööd, teadmiste ja oskuste omandamist ja pärandamist kasvavale põlvkonnale. Talgulistele on tähtis teadmine, et talgutöö on suur edasiminek ühistegevuses. Vabatahtliku töö panustamisest kogukonna hüvanguks innustutakse üha rohkem.

Ajalooline taust

Raskemad ja aeganõudvamad tööd tehti maal ära talgukorras. Sellisteks pakilisteks töödeks, milles talupered üksteise abi vajasid, olid näiteks heina- ja sõnnikuvedu, kartulivõtmine, linaropsimine, rehepeks, sulenoppimine ja lambapesemine. Talgutel käidi perest peresse.

Talgutelt ei puudunud kunagi toit: enamasti valmistuti hoolega suureks töö- ja söömapeoks. Sakla kandi vanemate inimeste mälestustes on talgutoidud väga maitsvad olnud. Heinaveotalgutel pakuti mõnikord angerjasuppi. Supivedelik, milles olid suured kartulitükid, ujus kala rasvast. Angerja maitsestamiseks tehti sibulapealsetest ja tugevast soolveest sirki. Osa jaaniõllest, enamasti pigem taherberi, jäeti heinaajaks. Kartulivõtutalgutel pandi lauale keedetud soolaliha kartulitega, lisaks anti stuuvitud kaalikaid ja peedisalatit. Alati oli laual kodusai, -leib ja või, lihapirukad ning õunakook. Rehepeksutalgutel keedeti liha-klimbisuppi. Joodi õlut. Sõnnikuveotalgutel keedeti ohtralt värsket liha, kaalikat, porgandit, kartulit ja kapsast. Tehti õllesuppi, mis vahel nii kange tuli, et lapsed sellest purju jäid. Paljudes kodudes ei olnud talguliste jaoks piisavalt söögiriistu. Neid käidi külast laenamas.

Talgutööd jätkusid Saklas ka kolhoosiajal. Paljudel peredel oli oma majapidamine, kus tehti tööd lisaraha saamise eesmärgil. Ehitati individuaalmaju ja laiendati tootmishooneid. Suuremad tööd, nagu vundamendi kaevamine, katuse ehitamine ja müüride ladumine, toimusid talgute korras.

Kolhoosiaegseteks sügisesteks lõikuspidudeks veristati mitu siga ja noorloomi, kellest tehti süüa 120-130 inimesele. Toimkonnas oli 10-12 inimest ja kogu pidu valmistati ette talgukorras. Õues keedeti müürikateldes sülti, tehti rulaadi, lihavorste, pasteeti, lihapirukaid. Kodudes küpsetati leiba, saia ja kotlette, keedeti hapukapsaid. Valmistati mitu keha (40 l nõu) õlut, mida hoiti kuni peoni keldris, et jook hapuks ei läheks.

Jätkusuutlikkus

Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja -kandumine

Külaseltsi loomisega 1999. aastal hoogustus talgute korraldamine Sakla piirkonnas. Alustati suuremahuliste heakorratöödega, mille käigus puhastati võsast küla kiigeplats ja vana õunaaed. Seltsimaja korrastus ja õueala haljastus on toimunud järjepidevalt, ikka talgute korras vabatahtliku tööna.

Traditsioon on jätkusuutlik, sest talgutest võtab osa peresid, kus lööb vahel kaasa lausa neli põlvkonda. Talgutel käies ja vanemate-vanavanemate kõrval tööd tehes näevad lapsed, kuidas ühise tööga jõuab palju korda saata, näiteks prügi koristada, küttepuid õigesti virna laduda, et virnad püsiksid ega vajuks laiali. Ühiselt korrastatud külaplatsi ja seltsimaja on hea ka külalistele näidata – rõõm on tutvustada toimivat seltsielu ja uhkeldada, et elu külas on säilinud.

 

Võimalikud ohud

Talgutraditsioon võib Sakla kandis hääbuda, kui kaob vajadus ja huvi talgutööde vastu. Külaseltsi liikmed vananevad. Noortel, kes kodust Kuressaarde tööle käivad, ei ole aega aktiivselt talgutel osaleda.

 

Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud

Külaarengu seltsi loomine hoogustas ühistegevust Sakla kandis, aidates ühtlasi alal hoida talgute korraldamise tava. Talgute traditsioon on nii kaua jätkusuutlik kuni jätkub tublisid ja aktiivseid eestvedajaid ning on vajadus suuremad tööd koos ära teha.

 

Seotud sissekanded

Andmed

Tegutsemisvorm: MTÜ
Asutamisaeg: 1999
Töötajate, liikmete ja/või osalejate arv: 33 (2016)

 

Lühitutvustus

Sakla küla elu edendamisega tegeleva seltsi tuumiku moodustab tantsurühm Viktooria, mis loodi 1998. aastal. Seltsiliikmete keskmine vanus on 60 aastat. Seltsi tegevustes osalevad ka need kogukonnaliikmed, kes ametlikult sinna ei kuulu. Seltsil on koostatud arengukava ja tegutsetakse kinnitatud põhikirja alusel. 2016. aasta seisuga on seltsiliikmed kirjutanud kokku üle 60 erineva projektitaotluse, millest vaid 11 ei ole saanud rahastust. Seltsi tegevust toetab Valjala vallavalitsus, kattes seltsimaja üld- ja heakorrakulud.

Sakla seltsimaja kompleksi kuuluvad erinevad rajatised: seltsimaja, raamatukogu, muuseum ja külaplats puhkekohtade ja kiigega. Seltsimajas korraldatakse mitmesuguseid üritusi: koolitusi, seminare, teatrietendusi, kontserte, peoõhtuid. Seltsimaja ruumides on avatud väike käsitööpood, muuseumis kohvik. Muuseum kogub, säilitab ja eksponeerib piirkonna ajaloolist pärandit. Lisaks püsiekspositsioonile, mille koostamine on pooleli, vahetuvad erinevad näitused. Selts pakub majutusteenust Sakla puhkemaja nime all.

 

Kontakt

Maakond: Saare maakond
Linn / vald: Valjala vald
Postiaadress: Seltsimaja, Sakla küla, Valjala vald 94315, Saaremaa
Kodulehekülg: https://www.facebook.com/Sakla-k%C3%BClaselts-1104270549585167/?fref=ts
E-post: saklaselts@hot.ee
Kontakt: Agnessa Sepp (juhatuse liige, tel 53462102)

 

Kirjeldus

Sakla külaarengu seltsi eesmärk on aidata kaasa piirkonna ajaloo- ja kultuuripärandi ning maaelu säilimisele, tehes koostööd nii kohaliku omavalitsuse kui ka teiste maaelu arengust huvitatud organisatsioonide ja üksisikutega. Selts pakub muu hulgas ka arvuti-, teabe- ja kommunikatsiooniteenuseid. Tegevus on suunatud nii kohalikule kogukonnale kui ka väljapoole.

Sakla seltsil on tugev talgute ja ühistöötraditsioon. Selts on omakandis peamine talgute läbiviija. Suurimad talgud on igakevadised heakorratalgud. Lisaks neile on toimunud ka teisi talguid: toiduvalmistamise, vanakraami puhastamise ja renoveerimise talguid muuseumi tarvis, puudeladumise talguid, erinevaid käsitöövõtteid tutvustavaid talguid. Lisaks talgutele on selts läbi aastate korraldanud mitmeid külapidusid, kokkutulekuid, laatasid, näitusi, konverentse, (käsitöö)koolitusi. Seltsi suurimad saavutused on Sakla muuseumi rajamine ja käsitööloterii läbiviimine traditsioonilistel saialaatadel.

Talgutele tullakse teadmisega, et iga inimese panus ühistegemisse on oodatud. Talguline saab valida alati endale jõu – ja eakohase tegevuse. Kõik tööd on vajalikud. Ühistel talgupäevadel saadakse lähemalt tuttavaks erinevate inimestega. Vestlustes ja meenutustes saab teada palju huvitavat minevikust.

Tänu tublidele seltsiliikmetele ja nende tegevusele on Sakla Saaremaal tuntud – aktiivne külaelu paistab ka kaugemal silma. Külaelu edenemiseks on oluline, et iga seltsiliige tajuks ja tunnetaks vastutust kodukandi eluolu hea käekäigu eest.

 

Ajalooline taust

Sakla külaarengu selts moodustati tantsurühm Viktooria initsiatiivil 15. aprillil 1999. aastal. Tõuge ja julgustus seltsi loomiseks tuli endiselt vallavanemalt Kaido Kaasikult. Asutajaliikmed olid Agnessa Sepp, Marje Kalju, Maide Ellik ja Marko Kuusk. Tagasihoidlikult alustanud selts on koolituste korraldamise, projektide kirjutamise ja läbiviimise ning teiste omasugustega suhtlemise käigus väga palju edasi arenenud. Selle tulemusel on Sakla kujunenud tugevaks külakeskuseks.

Esimesed suuremad ja organiseeritud heakorra talgud toimusid 2004. aastal, mille käigus puhastati kiigeplats võsast, korrastati vana õunapuuaed ja ehitati esimene külakiik. Veel rajati elupuu- ja kuusehekid. Samal aastal valmis detailplaneering seltsimaja ümbruse heakorrastuseks. Tööd oli palju ja kokku toimus viis talgupäeva tol aastal. Talgute idee ja abi tuleb tihti seltsiliikmete poolt. Ka muuseumis on talgute korras palju tööd ära tehtud. Abiks on oldud ehitusprahi koristamisel, ruumide remontimisel ja eksponaatide kogumisel ning korrastamisel. Üleriigilistel „Teeme ära” talgutel on selts osalenud alates nende väljakuulutamisest 2007. aastal. Ühest päevast aastas Saklas aga ei piisa, kuna erinevaid töid on kevad-suvisel perioodil palju.

Seltsil on sõprussuhted mitmete maaelu ja oma kodukoha edendamisest huvitatud seltsidega üle Eesti. Peamisteks partneriteks on Kõljala kultuuriselts Kevade, Tiirimetsa selts Küünal, Laimjala tansturühm Kerdus, Kaiu eakate tantsurühm, Leisi Liisud, Rapla rahvatantsurühm Talutütred, Tõnija seltsing TÕN, Kallemäe Kool, Valjala Põhikool. Üksteisel käiakse külas. Need silmaringi avardavad sõidud pakuvad uusi kogemusi ja häid mõtteid. Alates 2004. aastast on selts võtnud osa Saaremaa Kodukandi üritustest, osaletakse ka üle-eestilistel Kodukandi kokkutulekutel.

 

Teadmise, oskuse edasiandmine

Teadlik seltsitegevuse areng toimub pea iga päev. Seltsi liikmeskond suureneb ja nooreneb. Mitmed toredad ja muhedad inimesed on viimastel aastatel seltsiga ühinenud ja vabatahtliku tööga kodukoha arengule kaasa aidanud.

Selts korraldab palju üritusi, kus löövad kaasa nii noored kui vanemad kogukonnaliikmed. Suuremad ühisüritused ja külakokkutulekud viiakse läbi talgute korras: korrastatakse külaplats, sätitakse üles jaanituli, ehitatakse ja remonditakse pingid ja lauad, valmistatakse toidud ja kaetakse pidulauad. Suveperioodil on üritustel osalemas rohkesti rahvast, teiste seas ka puhkusel viibivaid noored ja suvitajad.

Talgutele võetakse kaasa lapsi ja lapselapsi, et õpetada ja näidata neile traditsioonilisi töövõtteid ja -korraldust. Lisaks töötegemisele aetakse talgutel juttu ja meenutatakse möödunud aegu. Tihti on kohal pillimees, tantsitakse ja lauldakse vanu laule.

Ühiselt on palju tööd ära tehtud. Selle tulemusena on valminud kena, tugev ja toimiv kompleksne külakeskus. Sakla seltsi liikmed aitavad kaasa, et talgute traditsioon jääks püsima. Ümbruse heakord püsib ja paraneb aasta-aastalt. Seltsimaja külaplats on osalenud heakorrakonkurssidel ja saanud tunnustusi.

 

Avalikkusele suunatud tegevused ja teenused

Esinemine: Tantsurühmaga esinemine, tantsupidudest osavõtmine.
Müük: Käsitöö: kaltsuvaibad, lapitekid, poekotid, kindad, sokid, pajalapid jm tarvikud.
Tootmine/valmistamine: Käsitöötootede valmistamine, taaskasutus.
Turism: Turismialane tegevus, majutus, erinevate ürituste korraldamine.
Tutvustamine: Seltsi tegemiste ja kodukoha ajaloo tutvustamine Sakla muuseumis.
Õpetamine: Erinevate koolituste korraldamine kogukonna liikmetele ja teistele huvilistele, sh kooliõpilastele.

 

Lisainfo

Fotod

 

Internetiallikad

Sakla selts tähistas 15. sünnipäeva – Aare Laine kirjutab Sakla seltsi juubelipidustustest. Artiklit illustreerivad Ivika Laaneti fotod. Allikas: Saarte hääl, 11. märts 2014.

Tantsurühm Viktooria – Lühiülevaade eakate rahvatantsu rühmast. Allikas: Valjala valla koduleht.

Sakla külaarengu seltsi moodustamisest saab sel kevadel 15 aastat – Agnessa Sepp kirjutab Sakla külaarengu seltsi tegemistest. Allikas: Valjala valla infoleht Kaja, märts 2014, nr 96, lk 1.

 

 

Teema uurimise käigus kogutud materjalide asukoht: Sakla muuseum, Valjala vald, Saaremaa.

Koostaja: Agnessa Sepp (2016)

Pärimuslikud nimetused: Sackele /mõis/ (1400), Sackull /küla/ (1645)

Asukoht: Saare maakond, Valjala vald (kuni 2017)

 

Asukoha kirjeldus
Sakla küla asub vana Kuivastu-Kuressaare maantee 26. kilomeetril, valla keskus on 12 km kaugusel Valjalas. Saklast Kuressaarde on 25 km.

 

Kirjeldus

Sakla küla asub Saaremaal Valjala vallas vana Kuressaare-Kuivastu maantee lähikonnas. Küla „poolitab” Lõve jõgi. Siiksaare lahte suubuv jõgi on rikas kalavarude poolest. Sakla on kokkuhoidev küla, millest on ümbruskaudsete väiksemate külade jaoks kujunenud keskus, kuhu on koondunud seltsitegevus. Suuremate tööde tegemiseks on Saklas ikka talguid korraldatud, aegade jooksul on muutunud vaid töö maht ja talgute eesmärk.

Sakla on hästi korrastatud majapidamistega küla. Lisaks individuaalmajadele on seal ka kaks kahekordset korruselamut. Külakeskuses on heakorrastatud külaplats ja bussiootepaviljon, kus rahvas saab kokku autokauplust oodates. Kauplusauto peatub külas kaks korda nädalas, toimetades kohale hädavajaliku toidukraami. Platsile on paigutatud nõuetekohased jäätmekogumiskastid. Umbes kilomeetri kaugusel asub teine korrastatud keskus seltsimaja ja kiigeplatsiga. Kirju ajalooga endise Uue-Lõve postimaja ruumides paiknevad lisaks seltsimajale raamatukogu, muuseum ja puhkemaja. Seltsimaja on võimalik rentida erinevateks üritusteks. Ligi saja elanikuga külas on ka perearsti vastuvõtupunkt. Saklas tegeletakse põlluharimise ja lambakasvatusega, avatud on autode remonditöökoda. Küla territooriumil paikneb sigala, mis annab tööd kolmele inimesele. Külavahetee sai mustkatte alla 2015. aastal.

Külaseltsi eestvedamisel käib Saklas vilgas seltsitegevus. Aktiivne ühistegevuse on toonud Sakla küla ikka ja jälle esile. Kogukonna liikmetele ja nende järeltulijatele on oma koduküla maine väga tähtis. Sakla kandi rahvas on uhke selle üle, et nad on suutnud külaelu säilitada. Suur osa elanikest osaleb talgutel, mis tihendavad omavahelisi sidemeid veelgi. Vahvad inimesed ja ühtehoidev kogukond teevad ühe küla tõeliselt heaks – nagu seda on Sakla. Külaliikumine ei toimi ilma aktiivsete eestvedajateta, kes viitsivad vaeva näha ja külaelu ärksana hoida ning tunnevad rõõmu ühistest ettevõtmistest.

 

Ajalooline taust

Sakla esmamainimine (Sackele) toimus 1400. aastal, mil piiskop läänistas mõisa. Mõisavaldaja oli Hennike Kokenkaye. Täpsemaid teateid külast on aastast 1645 (Sackull). Sel aastal rajatud Uue-Lõve lauamõis kuulus Saaremaa rüütelkonnale. Mõisa härrastemaja asus Väljakülas. Osa Uue-Lõve mõisa hoonetest paiknesid Sakla külas. Pärast põhjasõda rajati tühjaks jäänud maadele kroonumõisad. Sakla riigimõis rajati 1752. Kallemäe külas asunud mõis on tänaseks hävinenud. Alles on vaid väike härrastemaja, mida kasutatakse elamuna.

Mahukaid talutöid tehti Sakla kandis nagu mujalgi Eestis ühiselt-talgute korras. Sellest kujunes hea läbisaamine naabrite vahel ja üsna inimsõbralik külaelu. Seda soodustas ka elamute lähestikku paiknemine.

Sakla küla keskuses on aegade jooksul asunud tõuhobuste kasvatus, hobupostijaam, kõrts, arestimaja – hilisem meierei, savitööstus, kus valmistati hinnatud telliseid, ahju- ja lillepotte ning potitäidiseid, Uue-Lõve katsepunkt, sovhoosi kontor, kolhoosi kontor, tööliste eluruumid, sidejaoskond, hoiukassa. Lõve jõel oli vesiveski, mis töötas veel kolhoosi algusaastatel.

1946. aastal moodustati Saklas sovhoos, mis jõudis tegutseda üheksa kuud. 1947. aastal hakkas Herman Kuning organiseerima kolhoosi Uue-Lõvel endises Aleksander Mihkelsi suurtalus, kus asus vana postijaam ja mõisarentnik Karl Leonard von Hahni hobusekasvatus, mille endine Vanalõve mõisa rentnik Mihkels oli omandanud 1924. aastal. Sellest sai Eesti esimene kolhoos. Põhikiri võeti vastu 6. septembril 1947. aastal Vaku talus. Põllumajanduslik artell nimetati Viktor Kingissepa järgi. Kolhoosi keskus jäi Sakla külasse 1976. aastani, mil V. Kingissepa nimeline kolhoos ühines Valjala kolhoosiga.

Enne kolhooside teket elas Saklas ligi 200 inimest. Külas oli 24 „suitsu”. 1974. aastal loendati Saklas 154 inimest. Ehitati uusi ühepereelamuid, külast käis Valjala põhikooli ligi 20 last. Seoses kolhooside ühendamisega hakkas rahvaarv järjest vähenema.

1992. aasta põllumajandusreformi järel lagunes kolhoos ühistuteks. Sakla Põllumajandusühistu pidas vastu mõned aastad. Tegevus lõpetati kehvade majandustulemuste tõttu: tootmine oli ebaefektiivne, kulud suured ja ei jätkunud tööjõudu. Noored otsisid tööd väljaspoolt kodukohta – mindi Kuressaarde, Läätsale, Vättale ja Soome.

 

Jätkusuutlikkus

Võimalikud ohud

Noorte inimeste äraminek külast on suuresti põhjustatud praegusest poliitilisest ja sotsiaalsest olukorrast. Suurt ohtu nähakse kavandatavast haldusreformist: kardetakse ääremaastumist ja külade väljasuremist.

 

Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud

Sakla Külaarengu Selts moodustati 1999. aastal külaelu jäädvustamiseks ja ajaloo alalhoidmiseks, traditsioonide jätkamiseks, rahvakultuuri edendamiseks ja arendamiseks. Sakla küla ajaloolise pärandi talletamiseks, väärtustamiseks ja edasi andmiseks loodi 2004. aastal seltsimaja juurde muuseum. 2016. aastal kolis muuseum uutesse ruumidesse. Muuseumis on võimalik tutvuda postijaama ajaloo ja vanavaraga, kolhoositeemaga ning vanade raadiote-telerite kollektsiooniga.

Külaselts on korraldanud kokkutulekuid ja teisi üritusi, et lastes ja lastelastes tekiks ning säiliks huvi kodukoha vastu. Koostatud on Sakla küla arengukava kuni 2020. aastani, seal on kirjas tegevuskava ja edasine arengusuund. Sakla rahvas loodab, et noored pöörduvad kodukanti tagasi vähemalt pensionieaski.

 

Lisainfo

Fotod

 

Internetiallikad

Sakla küla – Vikipeedia artikkel

Saaremaa kelder varjab unikaalset raadioaparaatide kollektsiooni – Rein Sikk tutvustab Lembit Kadariku raadiote ja telerite kollektsiooni. Allikas: Eesti Päevaleht, 5. august 2013. (Tasuline artikkel.)

Kahe saarerahva elu Saklas – Vilma Rauniste kirjutab Sakla küla noorest perest. Allikas: Meie Maa, 23. detsember 2015. (Tasuline artikkel.)

Sakla muuseum avatud – Ivika Laanet kirjutab muuseumi avamisest. Allikas: Meie Maa, 17. mai 2016. (Tasuline artikkel.)

Saklas meenutati esimese kolhoosi sündi – Vilma Rauniste kirjeldab endiste kolhoosi liikmete kokkutulekut Sakla külas. Allikas: Meie Maa, 22. oktoober 2013. (Tasuline artikkel.)

Sakla küla – esimese kolhoosi ja autobussi kodu – Raul Vinni pajatab elust Saklas. Allikas: Saarte Hääl, 29. oktoober 2012. (Avaldatud osaliselt, pikem versioon paberlehes.)

 

 

Koostaja: Agnessa Sepp (2016)

Galerii

Internetiallikad

Sakla saialaat võlus saiade ja taidlusega – Aare Laine kirjutab Sakla saialaadast. Allikas: Saarte Hääl, 15. mai 2012.

Sakla saialaada menukid – lihaleib ja Abruka leib [FOTOD] – Ivika Laaneti ülevaade talgukorras toimunud Sakala saialaadast. Allikas: Saarte Hääl, 13. mai 2014.

Saaremaa valss – Eesti kultuurilukku on talletatud Valjala vallas Lööne soos 1946. aastal toimunud talgud. Värsid kirjutas Deboora Vaarandi, viisistas Raimond Valgre „Saaremaa valss” on tuntud ka Soomes. Lühiülevaade „Saaremaa valsi“ taustaloost Valjala Põhikooli õpilaste ja õpetajate koostöös valminud kodu-uurimuslikul lehel (2001).