Heino Tartese pillid. Teppo tüüpi lõõtspill. Meister Heino Tartes, foto Karin Needo

Teppo tüüpi lõõtspilli valmistamine ja mängimine

Kirjeldus

Teppo tüüpi lõõtspill ehk eesti lõõts on hinnatud simmani- ja kontserdipill üle-Eesti väga erinevate kogukondade hulgas.

Teppo tüüpi lõõtspilli mängimine

Eesti lõõtspilli mängitakse tänapäeval sünnipäevadel, juubelitel, pulmapidudel, simmanitel üle-Eesti. Lõõtspillinumbrid on osa piirkondlikest, maakondlikest ja ka vabariiklikest laulu- ja tantsupidudest, muusikasündmustest, festivalidest ja laadakontsertidest, samuti ka teatrietendustest. Lõõtspilli mängitakse organiseeritult nii professionaalsete muusikute kontsertidel lava peal kui ka spontaanselt erinevatel rahvakogunemistel, peamiselt simmanitel, kirmaskitel, laatadel. Lõõtspillil mängitakse kõige sagedamini üksi (soolopillina), sageli mängivad ka kaks või rohkem lõõtspillimängijat koos (musitseerides nii kahel pillil koos kui ka vaheldumisi üksinda) või on lõõtspilliga liitunud mõni teine instrument (kitarr, viiul, torupill, akordion, karmoška, kontrabass jne). Oluline ja väga levinud, kuid võõrastele vähem nähtav, on ka lõõtspilli mängimine kodus ja kodune musitseerimine (pere ja sõprade seltsis).

Lõõtspillimängijaid on tänapäeval erinevast vanusest ja soost. Samuti on väga erinev nende ettevalmistus ja mängustiil. Lõõtspillimängijaid on kogukonnas enamasti väga hinnatud ja tunnustatud, eriti vanemate, kuid ka noorte inimeste seas. Lõõtspillimuusikat eelistatakse pidudel ja kontsertidel, samuti ka kontsertkavades, esitada alati elava pillimehe saatel, mitte kasutada lõõtspillimuusika mängimiseks makki ja CD-plaati või teisi muusikaesitlusvahendeid. Eesti lõõts on seega ka tänapäeval tugevalt seotud pillimehe enda ja muusika elava esitlusega. Eesti lõõtsal mängimise lahutamatuks osaks on pillimees ja tema käitumine, kuna lõõtspill võib sageli üksinda täita orkestri või bändi kohta peol.

Tänapäeval on eesti lõõtsa võimalik õppida lisaks traditsionaalsele viisile (teist külapillimeest kuulates-matkides) ka erinevates muusikakoolides ja muusikat õpetavates kõrgkoolides üle-Eesti. Lisaks on just noorte (vanuses 13-26) seas saanud populaarseks erinevad, peamiselt suvised, pärimusmuusika- ja pillilaagrid, kus õpetatakse teiste pillide hulgas ka Teppo tüüpi lõõtspilli, samuti on populaarsed erinevate asutuste juures toimuvad pikemaajalised (3-2-5 kuud) rahvamuusika – või lõõtspillikursused täiskasvanutele. Lisaks sellele on lõõtspilli mängimisele pühendatud mitmed kultuurisündmused Eestis – Tartu Lõõtspillifestival, lõõtspillimängijate võistumängimine Võru Folkloorifestivalil).

 

Teppo tüüpi lõõtspilli valmistamine. (vt. lisatud fail)

Teppo lõõts valmistatakse käsitööna. Protsess on pikaajaline ja väga erinevaid oskusi nõudev. Sageli on pillide ehitajad spetsialiseerunud teatud elementide valmistamisele (vahelõõts, otslauad, häälestamine jne). Iga pill on unikaalne, lõõtsale annavad väga kauni välimuse iga meistri oma fantaasia järgi valmistatud vasest või valgevasest ornamentika. Materjalides on veel kasutusel ka terasplekk ja alumiinium.

Lõõtspillide ehitajaid on Eestis väga vähe ning paljud nendest on juba üsna kõrges eas. Samas on viimastel aastatel kasvanud nõudlus uute pillide järele ning tänu sellele on lõõtspillimängijate kogukonnast välja kasvanud ka uusi ja noori pillimeistreid. Lõõtspilli ehitamist peetakse, võrreldes teiste enamlevinud rahvapillidega, üsna keerukaks ettevõtmiseks just töö mahukuse ja spetsiifilisi oskusi nõudvate tehnikate tõttu (häälestamine jne). Traditsiooniliselt on olnud ja on ka tänapäeval lõõtspilli ehitajad meesterahvad, samas kui pillimängijate hulgas leidub nii mehi kui ka naisi.

Tänapäeval on uue Teppo lõõtsa hinnd vahemikus 40 – 65 tuhat Eesti krooni.

Ajalooline taust

Teppo lõõts on üks Eesti rahvapille ja tuntud üle kogu Eesti. Pill on nime saanud oma leiutaja, Vanal Võrumaal Põlva kihelkonnas Loosu külas elanud mehe, August Teppo järgi. Teppo tüüpi lõõtspille ehk Teppo lõõtsasid hinnati nii minevikus kui ka tänapäeval pilli erilise tämbri, kauni väljanägemise ja pika vastupidavuse poolest (nii materjal kui häälespüsivus).

Oma esimese pilli tegi Teppo valmis oma juttude järgi 15. aastaselt (1890. aastal). Teppo lõõtsa muusika ja pillidel mängimise hiigelaeg jääb Teppo eluaja ümber (29. august 1875 – 7. detsember 1959). Kui toona oli igas Eestimaa (eriti Lõuna-Eesti) külas oma pillimees, siis tänapäeval on Teppo lõõtsal mängivate külapillimeeste ja ka pillide endi arv vähenenud, pilli õppimine on saanud külapeol teisi pillimehi kuulamis-matkimis-meetodilt enam organiseeritud õppekavadega pillilaagritesse, täiskasvanute pillikursuste ja muusikakoolide pärusmaaks.

Lõõtspillimuusika juures kasutatakse terminit „külapillimehe” stiil, mis tähistas ja tähistab ka tänapäeval ühte vanimat lõõtspillil mängimise stiili (näiteks pillimees Karl Kikas). Kasutatakse ka terminit võru lõõtspillimängu stiil või võru stiil. Teaduslikult võttes on stiilid alati seotud piirkonna või konkreetse mängijaga (ka koolkonnaga, näiteks: Karl Kikas – Aivar Teppo, Ants Taul – Tarmo Noormaa).

Lõõtspillimängu õpiti traditsiooniliselt teisi oma ja võõra küla pillimehi kuulates ja nende mängu matkides, kuni igal pillimehel kujunes oma isikupärane stiil. Aja jooksul on muutunud Teppo lõõtsal mängitavate lugude stiil ja lõõtspillimuusika kõla. Lood on saanud mõjutusi teistest muusikažanritest ning uued ja nooremas pillimehed mängivad lõõtsal lugusid iirilikust stiilist rokilikuni.

Jätkusuutlikkus

Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja -kandumine

Teppo lõõtspillimuusikat ja pillimängu nähakse ja kuuldakse simmanitel, pulmades, laatadel, messidel, festivalidel ja kontsertidel. Kuna need on peamiselt kogupereüritused, toimub passiivne kultuuritraditsiooni õppimine juba väiksest peale.

Teppo tüüpi lõõtspilli õppimine on tänapäeval üsna populaarne. Akadeemilisel tasandil saab Teppo lõõtspilli õppida erinevates kõrgkoolides. Teiseks levinud õppimisvõimaluseks on erinevad laagrid, kursused, õppepäevad ja töötoad, mida korraldatakse kas iseseisvalt või erinevate festivalide või teiste muusikasündmuste raames ja mille korraldajateks on kohalikust aktiivist koosnev kogukond, organiseerumata huviliste ring või juriidiline asutus, seltsing või MTÜ. Pilliõppijateks on nendes vormides nii noored kui ka täiskasvanud, sõltuvalt laagri või kursuse suunitlusest. Mõlematel õppimise vormidel õpetajateks oma alal tunnustatud ja ka tänapäeval aktiivselt tegutsevad lõõtspillimängijad. Kolmanda pilliõppimise meetodina kasutatakse laialdaselt individuaaltundide võtmist, kus huviline pilliõppija palub ennast võtta mõne tegutseva lõõtspillimängija õpilaseks.

Enamasti antakse tänapäeval nii laagrites, muusikakoolides kui ka teistes õppeolukordades pillimängimise oskust edasi eraviisiliste individuaaltundide kaudu, kuid lihtsamaid põhitõdesid õpetatakse ka gruppides. Teppo lõõtsal mängima õppimine toimub matkimise meetodil, harva kasutatakse noodikirja. Oluline osa õppeprotsessis on ka tänapäeval erinevate pillimeeste stiilide kuulamine-vaatamine (arhiivilindistused, CD- ja DVD-plaadid, kontsertidel ja simmanitel käimine ja pillimeeste järgimine)

Õppeprotsess on meistri(te) ja õpilase vaheline pikk dialoog, mille tulemusel kujuneb õpilasel välja oma isikupärane stiil. Selline õppimismeetod sobib Teppo lõõtsa mängimisstiiliga ja pilli helilise häälestusega.

 

Võimalikud ohud

Suur osa Teppo lõõtsa oskuslikult mängida valdavaid pillimehi on juba kõrges vanuses ning uute huviliste pealekasvu piirab kvaliteetsete Teppo pillide väike kättesaadavus ja uute pillide puudus, samuti pilli kõrge hind.

Seega on Teppo lõõtsa püsimajäämiseks esmatähtis uute pillimeistrite põlvkonna pealekasv.

Traditsioonilist „külapillimehe“ stiili valdavaid õpetajaid on pilliõpetajate seas väike arv. Ohuks on uute mängijate teadmatus ja suutmatus teha vahet erinevate mängustiilide ja nende mõjude vahel.

 

Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud

Üle-Eesti toimuvad erinevad lõõtspilli õppimisele ja valmistamisele pühendatud traditsioonilised ja ka spontaansed ettevõtmised: lõõtspilli võistumängimine Võru Folkloorifestivali raames, Tartu Lõõtspillifestival, pillilaagrid, kursused ja õppepäevad lastele ja täiskasvanutele (näiteks Põlvas toimuv üle-Eestiline 5-7 kuune lõõtspillimängijate alg- ja jätkukursused)

Alates 2005. aastast toimib Jüri Uppini nimeline sihtkapital, mis toetab lõõtspillimuusika edendajaid ja lõõtspilli valmistajaid.

Seotud sissekanded

Kirjeldus

Heino Tartes on Põlva maakonnas elav Teppo tüüpi lõõtspilli (Teppo lõõtsa) mängija, õpetaja ja lõõtspillide ehitaja. Ta õpetab Põlva Muusikakoolis lõõtspilli eriala kinnitatud õppekava alusel.

Heino Tartes on üks mitmekülgsemaid ja järjekindlamaid lõõtspillimängijaid ning lõõtspillimuusika edendajaid Kagu-Eestis. Pikaajalise tegevuse kõrval interpreedina on ta kogemuste ja kontaktide kasvades järjest rohkem muutunud ka lõõtspillimuusika tunnustatud tutvustajaks ja õpetajaks.
Heino Tartes on uurinud Põlva maakonna lõõtspillimängijate elulugusid ja andnud välja mitmeaastase uurimistöö tulemusena kogumiku “Põlvamaa lõõtsamängijad”, koostamisel on ka järg “Võrumaa lõõtsamängijad”. Esimene kogumik leidis väga hea vastuvõtu nii lõõtsamängijatelt kui laiemalt huviliste hulgalt.

Teppo tüüpi lõõtspilli mängib Heino kapellis “Heino Tartes ja Sõbrad” ja Põlva-Võru rahvamuusikaorkestris “Elurõõm”, samuti lõõtspillimängijate kursuselt välja kasvanud lõõtspilliansamblis.

Lõõtspilli mängib Heino pea iga päev. Rohkelt on esinemisi (4-6 korda nädalas suvisel tippperioodil) nii omas maakonnas kui ka väljaspool seda, sh. ka välismaal. Mängustiil on Heino enda sõnul temal külapillimehelik, ta püüab hoiduda võõraste muusikastiilide mõjutustest oma mängustiilis (nt. iirilik lõõtspillimängimine). Pilli püsti mängimiseks (näiteks rongkäikudel) on Heino ise valmistanud lõõtspillile spetsiaalised püstiasendis mängimise rihmad.

Eestis leiduvate uute lõõtspillide vähesus ajendas Heinot tegema 2007. aasta keskel algust lõõtspilli ehitamisega. 2010. aasta sügise seisuga on Heino valmistanud juba kakskümmend uut Teppo tüüpi lõõtspilli.

Teppo tüüpi lõõtspillitraditsiooni elujõulisus ja püsimajäämine on Heino jaoks väga oluline. Ta on seadnud eesmärgiks elavdada kunagi nii lõõtsameeste poolest rikast Põlvamaa rahvamuusikamaastikku, tuua juurde uusi noori lõõtsamängijaid ja otsida ja koolitada uusi pillimeistreid.

 

Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine

Esimese tutvuse lõõtspilliga tegi Heino Tartes oma isa pilli kaudu. Nende kodus oli lõõtspill, mida Heino isa sageli mängis. Pilli näppimine oli toona noorele lapsele keelatud, sest lõõts oli väga hinnaline, kuid salaja sai siiski tehtud varajases nooruses esimesed tutvused lõõtspilliga.

Esimesed pillilood sai Heino selgeks juba 7-aastase poisikesena – ikka teiste külameeste mängu kuulates ja ise salamisi pilli kallal nokitsedes. Pilli on mänginud Heino kogu oma elu.

Teppo tüüpi lõõtsa ehitamisega tegi Heino algust 2007. aasta keskel, kui Põlvas oli juba alustanud I lõõtspillimängijate algkursus. Lõõtsa tegemist õppima ajendaski just eelpoolnimetatud kursus, kuna soovijaid oli tunduvalt rohkem kui vabu lõõtspille.

Pilliehituseks vajalikud tööriistad laenas Heino teiste Lõuna-Eesti meistrite käest, nende juures käib ka ehitus- ja häälestusnippe õppimas (tegi intervjuusid, vaatles, filmis, katsetas ise).

 

Teadmise, oskuse edasiandmine

Heino Tartes annab palju tunde eraõpetajana, samuti õpetab lõõtspilli lisapillina Põlva muusikakoolis.

2008. aasta sügisel sai alguse koostöös Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse ja Põlva Muusikakooliga Lõõtspillimängijate algkursus, mille eesmärgiks oli õpetada soovijaid lõõtspilli mängima. Tänaseks on kursus toimunud juba neli korda ning kokku on nendel osalenud ligi 150 pillihuvilist üle-Eesti, kursuselt on välja kasvanud mitmeid uusi pillimehi.

2009. aasta hakkas tegutsema lisaks lõõtspillimängijate kursusele paralleelselt ka pillimeistrite kursus, kus õpetati lõõtspilli ehitamiseks vajalikke teadmisi. Nii lõõtspillimängijate kui ka – meistrite kursuste eestevdajaks on Heino Tartes, kursused toimuvad Põlva Muusikakoolis.

Heino Tartes on tutvustanud Teppo tüüpi lõõtspilli ka mitmel pool väljaspool Eestit – Soomes, Lätis, Leedus, Udmurtias, Ukrainas, Saksamaal, Poolas jne – erinevatel festivalidel, teleesinemistel, õpitubades ja kontsertidel.

Teppo tüüpi lõõtspilli mängimist takistab pillide vähesus ja uute pillide kõrge hind (alates 40 000 kroonist) ning käsitööna tehtud pilli pikk valmimisprotsess ja suur töömahukus.

Teppo tüüpi lõõtspill oli ka 2010. aastal toimunud II Uma Peo sümbolpilliks, mille tarbeks Heino Tartes valmistas lõõtsakujulise peo maketi (vt. foto).

 

Avalikkusele suunatud tegevused ja teenused

Konsultatsioon: Teppo lõõtspilli mängimise tehnikad, lõõtspilli ehitus, valmistamine, häälestus.
Müük: Lõõtspillide müük. Erialase kirjanduse (Põlvamaa lõõtsamängijad) ja muusika müük.
Tootmine/valmistamine: Lõõtspillide valmistamine.
Õpetamine: Teppo tüüpi lõõtsapillil mängimise algõpe ja ka edasijõdnutele õpe.
Muu: Esinemine kapelliga Heino Tartes ja Sõbrad, rahvamuusikaorkestriga Elorõõm, esinemine ühe ja kahe lõõtsamängijaga koos.

 

Lisainfo

Fotod

 

Audio

Sinililled
Lõõtspillil Heino Tartes

 

Teised materjalid

Heino Tartese õpilase lugu

Valik Heino Tartese ja lõõtspillimängu kajastusest Uma Lehes

Lõõtspillimängijate algkursus Põlvas 2009 – Kolmanda lõõtsakursuse lendleht.

 

Bibliograafia

  • Heino Tartes ja sõbrad (ansambel), esitaja Pealkiri Helisev Põlvamaa [Helisalvestis] / [esitab] Heino Tartes ja sõbrad Ilmunud [Põlva : H. Tartes ja sõbrad], 2008
  • Heino Tartes ja sõbrad (Fa-diees Helistuudio, 2006, CD MC )
  • Lugusid Heino Tarteselt (Suure Trummi Stuudio, 2000, CD MC)
  • Maamehe lõõtsalood (Fa-diees Helistuudio, 2002, CD MC )
  • Põlvamaa lõõtspillimängijad 1892-2007 / Heino Tartes ; [toimetajad Andrus Org, Grethe Juhkanson ; kujundus: Mati Mölder] Ilmunud [Saverna (Põlvamaa)] : H. Tartes, 2007 ([Tartu] : Greif)

 

Internetiallikad

Põlva lõõtspilliklubi koduleht

 

Koostaja: Kati Taal (2010)

Andmed

Hariduskäik
Viljandi Kultuuriakadeemia, bakalaureus

Teenistuskäik
Võru Muusikakool, õpetaja
Eesti Pärimusmuusika Keskus, programmijuht/lektor
Viljandi Kultuuriakadeemia, lõõtsaõpetaja
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, lõõtsaõpetaja

 

Kontakt

Maakond: Võru maakond
Linn / vald: Haanja vald
E-post: tarmo@kultuur.edu.ee

 

Kirjeldus

Tarmo Noormaa on lõõtsamängija, kes tunneb kohalikke lõõtsapillimängu traditsioone, mängib ise lõõtsa ja õpetab seda oskust ka edasi teistele. Ta mängib lõõtsa pulmades, perekondlikel tähtpäevadel, külapidudel, festivalidel. Lõõtsa võtab Tarmo kätte iga päev, sest muudmoodi ei saa – lõõtsa kärisev tämber mõjub hingele hästi ja muudab maailma värvilisemaks. Lõõtsamäng annab võimaluse ammutada minevikust väge ja paisata seda tänapäeva.

Pillimees on kogukonna liige nagu näiteks seppki ja ilma sellise jaotuseta poleks kogukond tervlik. Tarmo peabki ennast eelkõige külamuusikuks, kellel on roll oma inimeste seas täita. Tarmo toob välja pärimusmuusika tähtsuse inimeste jaoks nõnda: “Tunnetan pärimusmuusika rolli ühiskonnas laiemalt ja leian, et see võiks olla palju suurem kui hetkel on. Ühe rahvuse identideeti juurde kuulub keele kõrval vältimatult ka muusikaline emakeel. Ilma nende mainitud rahvuse tunnusteta poleks me eestlased. Samas annab pärimusmuusika tausta mõnusale seltskondlikule äraolemisele aga miks ka mitte individuaalsele?”

 

Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine

Lõõtsamängu on Tarmo õppinud teistelt oskajatelt. Esimesed õppetunnid sai ta Võrumaal Indrek Mäesalult, vanaemalt, Alo Piholt, Elmar Ruusamäelt. Süvendatult õppis Tarmo lõõtsamängimist Viljandi Kultuuriakadeemias Ants Taulilt, Aivar Teppolt.

Tarmo ütleb oma õpetajate kohta nõnda: “Mulle väga meeldib nende mängustiil: dünaamika, lugude valik, musikaalsus. Täiendan oma oskusi iga päev salvestusi kuulates ja harjutades. Parimad õppimisvõimalused on muidugi külaskäigud lõõtsameeste poole ja Tartu Lõõtspillifestival ja Teppo nimeline võistumängimine Võrus.”

 

Teadmise, oskuse edasiandmine

Tarmo Noormaal on mitmeid õpilasi, kes temalt pillimägu õpivad. Samas on ta lõõtsaõpetaja Võru ja Haanja lastele. Tarmo: “Mul on ka mõned õpilased, kes õpivad minult lugusid tunnetust ja taustsüsteemi, oskust tantsuks mängida. Annan oma oskusi edasi kõigile, kes on lõõtspillimängust huvitatud erinevates laagrites, eratundides, vestlustes, seminaridel, koolitustel.”

Tarmo arvates peaks õppimise soov tulema õpilaselt endalt ja eeldatavalt mõne nakatava eeskuju mõjul. Tema arvates pole pillimängu õppimine raske. Kõige raskem etapp lõõtsamängu õppimise juures on hea pilli leidmine. Muus osas tegelikult polegi mingeid takistusi.

 

Avalikkusele suunatud tegevused ja teenused

Esinemine: Vastavalt kokkulepetele
Tutvustamine: Kokkuleppel
Õpetamine: Lõõtsamänguhuvilised võivad võtta ühendust. Õppida saavad lapsed Võru Muusikakoolis või Haanjas tegutsevas õpperühmas.

 

 

Koostaja: Külli Eichenbaum (2011)

Galerii

Lõõtsamängust
Heino Tartes kõneleb, kuidas õppis pillimängu ja arutleb on pillimängija loomusest.
Filmilõik ERR arhiivist saatest Eloline, 2005.
Autoriõigused ERR

Teppo lõõts
Heino Tartes kõneleb Teppo pillist.
Filmilõik ERR arhiivist saatest Eloline, 2005.
Autoriõigused ERR

Pillimeistri Saarniidu tööst
Heino Tartes mängib loo ja kõneleb pillimeister Kalju Saarniidust.
Filmilõik ERR arhiivist saatest Eloline, 2005.
Autoriõigused ERR

 

Audio

Lisainfo

Teised materjalid

Lõõtspillimeister August Teppo fenomen – Tarmo Noormaa artikkel ajakirja Teater.Muusika.Kino 2005. aasta 11. numbris.

Tarmo Noormaa diplomitöö August Teppost ja tema lõõtspillist. – Juhendaja Madis Arukask. Viljandi 2005.

 

 

Bibliograafia

Tartes, Heino 2007. Põlvamaa lõõtspillimängijad 1892-2007. Tartu: Greif

Taul, Anu. Võrumaa lõõtspillimängija Karl Kikas. Diplomitöö. Viljandi 2002 (biograafia,stiilianalüüs, noot)

Teinbas, Taavi 1994. Lõõtspillidest, lõõtspillimängust ja -mängijatest. Tallinn : Eesti Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

 

Internetiallikad

Intervjuu Heinar Kahariga – Vanima Teppo lõõtspilli omanik Heinar Kahar kõneleb pillist ja pillimängimisest

August Teppo (Wikipedia)