Kihnus ei kanta säärepaela nii nagu Mandri-Eestis, ümber sääre seotuna. Neid valmistatakse pulmadeks, kus pruut seob paela ümber veimede, mida ta kingib peigmehe sugulastele. Kui tähtsamad pulmategelased - ämm, raudkäsi, õed - saavad veimed, mis on seotud vööga, siis ülejäänutel on selleks säärepael. Meestele seotakse veimed säärepaelaga üle õla. Pulma pillimehed saavad pilli külge paela. Külas, kuhu noorik elama asub, seob ta esimese kaevu külge samuti säärepaela.
Säärepaelu oskavad punuda paljud vanad ja noored käsitööhuvilised. Kuna pulmi peetakse harva, leitakse tänapäeval säärepaeltele muid kasutusviise. See tähendab ka muudatusi värvivalikus, pikkuses ja laiuses. Näiteks punutakse paelu suveniiriks: võtme- ja järjehoidjaks, juukseklambriks. Paela kasutatakse ka mõne käsitööeseme detailina, nt kotisangana. Eriti meeldivad uuendused noorematele käsitööhuvilistele. Säärepaelu punutakse ka põllepaelteks, mis seotakse nii, et paela otstes olevad sitsiriidest tutid jäävad selja taga nähtavale.
Säärepaelte muster sõltub sellest, mis järjekorras lõngad asetsevad. Värvid valitakse Kihnule omaselt kirka tooniga. Põhivärviks on punane. Mustrit loovad kirjud ehk kirjavad lõngad: roheline, lilla, kollane, roosa. Materjali valik sõltub tegija maitsest või paela otstarbest. Suveniiri valmistamiseks valitakse kas naturaalsed villased või poest ostetud sünteetilised lõngad. Pulmadeks mõeldud säärepaelte jaoks kasutatakse vana kombe kohaselt villast.
Lõngade mõõtmisel tuleb arvestada sellega, et valmis pael jääb lühem kui algne lõngade pikkus, mis on umbes kolm meetrit. Säärepaela alustatakse rakendusega, mis tähendab, et lõngad keeratakse ühekaupa ümber tiku. Kuna lõngad on pikad, alustatakse keskelt. Üks lõng keerutatakse tiku pealt, teine tiku alt ja nii kordamööda, kuni kõik lõngad on ümber tiku. Seejärel jaotatakse lõngad keskelt pooleks vastavalt valitud kirjale.
Kihnus põimitakse nelja moodi säärepaelu: ännilisi, vjõltustõga, kiärälisi, silmilisi. Silmilisel ja ännilisel on ühtemoodi rakendus. Värvilised lõngad jäävad keskele või äärtesse, peegelpildis. Nende erinevus tuleb lõngade hoidmisest, mis ei olegi kõige lihtsam ülesanne. Näiteks 2 roosat, 2 rohelist, 2 kollast, 2 lillat, 9-11 punast, 2 lillat, 2 kollast, 2 rohelist, 2 roosat. Lõngad jagatakse mõlemasse kätte. Ühele poole jääb üks rohkem, sealt alustatakse punumist. Nimetissõrme abil tõstetakse lõngad ühekaupa, alustades välimisest, kord üles, kord alla, kõige äärmine liigub keskele teise kätte, läbi tekkinud vaheliku. Kiärälisel paelal jaotuvad lõngad nii, et kõik punased jäävad ühele poole ja värvilised teisele. Vjõltustõga paela tegemiseks jääb ühte kätte 4-6 värvilist ja teise kätte 9 või 11 punast. Põimimine käib samamoodi nagu eelnevatel. Valmis paela otsad punutakse kokku ja kaunistatakse sitsiribadest tuttidega.